1-20-8807/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. , Viljandi kohtumaja märts 2022 Kriminaalasja number 1-20-8807 (20284000132) Kohtulahend Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsus O.A

süüdimõistmises § järgi KarS

424 lg 1 ja karistamises vangistusega 6 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders Süüdimõistetu O.A

(isikukood: XXX; elukoht xxxxxxxxx. xxxxxxxxx X xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xx xxxxxxxxx ; töökoht ; elukoht - : xxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 16.03.2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §

2 ja KarS § 74 lg 4, kohus määras: -dest 145, 427, 43

1. Jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne O.A-le Tartu Maakohtu 04.03.2021.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. 2.

Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel O.A-le määratud katseaega kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 04. mai 2022.a. 3. ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrus toimetada kätte süüdimõistetule Viljandi esindusele

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1. O.A Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsusega

424 lg 1

on süüdi mõistetud KarS § järgi ja mõistetud karistuseks KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud

6 kuud vangistust.

vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. O.A-le määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui O.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

75 lg-s . määrat käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. i O.A-le

2. Tartu Maakohtu 24.08.20 on

21 määrusega O.A-le KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena

määratud hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

3. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu ohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt O.A k toimus esmakohtumine O.A-ga 01.04.2021, isik tutvus allkirjastas dokumendi ja „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 05.04.2021 registreerimisel on kontrollitud kohustuse tarvitada alkoholi tulemus mitte täitmist – positiivne. Indikaatorvahendi Alcovisor Mercury 10200322 tulemus oli 0,208 mg/l kohta SN väljahingatavas õhus. Ametnik

reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Isik oli ametnikule esitanud 01.04.2021 ka avalduse Soome

kuid peale 05.04.2021 registreerimist tööle sõitmiseks, ja lisakohustuse rikkumist ametnik avaldust ei rahuldanud. 02.07.2021 tuli kriminaalhooldusametnikule teade, O.A on 02.07.2021 kell 07.30 et lahkunud Eesti Vabariigist. 05.07.2021 teate kohaselt tagasi Eesti territooriumile. jõudis isik Perioodil 15.07.2021- 18.07.2021 viibis isik samuti Eesti Vabariigist Sellega seoses väljaspool. rikkus isik KarS

1 p

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev § lg

6 käitumiskontrolli nõuet luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. 29.07.2021 registreerimisel isikult rikkumise võetud kohta seletus. O.A seletusest

loata Soomes oma elukaaslase juures. nähtub, et ta käis ilma Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega. 29.08.2021 registreerimisel kontrollitud ka isiku kohustust tarvitada alkoholi. Isikul mitte tuvastati alkoholijoove 0,325 mg/l kohta

Isiku seletusest et tarbis väljahingatavas õhus. nähtub, alkoholi, teades, tal on alkoholitarvitamise keeld ning kahetseb. Ametnik reageeris et ta rikkumisele erakorralise ettekandega kohtule, ettepanekuga kohustada esitama KarS O.A §

4 alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne (CDT). lg vereanalüüs Erakorralisele ettekandele lisaks saatis ametnik kohtule ka PPA poolt saadetud joobe tuvastamise protokolli. Isikul tuvastati 13.07.2021 kell 21.26 aadressil Tallinna tn 60, Viljandi linn Maxima kaupluse juures alkoholijoove 0,16 mg/l kohta. 24.08.2021 kohtumäärusega ametniku erakorraline ettekanne rahuldati, määrus jõustus 10.09.2021. 14.10.2021 esitas O.A esimese CDT tulemuse, oli 0,8% vereanalüüsi mis (referentsväärtus 1,3%). Teise CDT tulemuse esitas isik 14.01.2022, tulemuseks oli 0,7%. vereanalüüsi mille 25.01.2022 esitas hooldusalune ametnikule Soome Ekomer

töölepingu ettevõttes OY’s töötamise kohta. Isik kirjutas samal ka avalduse Soome

Kuna isikul peale kuupäeval tööle sõitmiseks. kohtu poolt

uued rikkumised puudusid, siis andis lisakohustuse määramist kriminaalhooldusametnik isikule loa Soome Vabariiki t ööle sõitmiseks. 04.03.2022 viimasel registreerimisel tuvastati O.A-l alkoholijoove 0,268 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Väidetavalt öösel õlut tarvitas

ta kella 2 paiku kaks ega arvanud, see et joovet

teadis, 04.03.2022 temale enam piirangud kehti näitab. Seletusest nähtub, et O.A et ei ja tema karistus on kantud. Hoolduskavas planeeritud tegevused sai katseajal suuremas osas läbitud. järgmistel mõju Vesteldi teemadel: alkoholi organismile, alkoholi kuritarvitamisest hoidumine, AUDIT test, probleemide

ja vestlused sotsiaalprogrammi ära tundmise võimalused „Liiklusohutusprogramm“ läbi teemadel. Ametniku hinnangul ei ole kriminaalhoolduse poolt viidud sekkumised isiku suutnud muuta ning isik on eitanud probleemi käitumist jätkuvalt alkoholi liigtarvitamisega. seisukohalt ole 1-2 alkoholi tarvitamine. Kokku on O.A ei õlut Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses viidud 14 registreerimist. läbi Kohustust tarvitada alkoholi on esinduses kontrollitud 7 korral, millest 3 tulemus osutus mitte positiivseks. Ühel korral tuvastas ametnik alkoholijoobe teavitas selles PPA O.A-l ja kriminaalhooldusametnikku. O.A on senise käitumiskontrolli jooksul pannud toime mitmeid olulisi rikkumisi. Isikule on antud võimalus kanda karistust vabaduses tingimusel, et täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, talle määratud lisakohustusi ega pane katseajal toime uut kuritegu. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasematest kirjalikest hoiatustest ega ka erakorralisest ettekandest järeldusi käitumist teinud ega enda muutnud, siis ametniku hinnangul ei ole käitumiskontroll jaoks sobiv meede karistust kanda. Vaatamata korduvatele vestlustele O.A ja Soomes

on O.A siiski alkoholi tarvitamist. tööl käimise võimaldamisele jätkanud Ametniku hinnangul ole senine kriminaalhooldus O.A suhtes oma ei täinud eesmärki. Ametnik teeb ettepaneku pöörata määratud karistus täitmisele. O.A-le

4. Kohtuistung 16.03.2022.

Kriminaalhooldusametnik avaldas, et O.A ühe aastase katseaja jooksul on tuvastatud tal alkoholijoove 4 korral. Alkohol on isiku puhul riskitegur. Ta ei ole teinud hoiatustest ja erakorralisest ettekandest järeldusi, et oma tegusid muuta ning seetõttu on esitatud ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks. Võimalusel kaaluda katseaja pikendamist.

Süüdimõistetu O.A kriminaalhooldaja erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et tunnistab rikkumist ja 04.03.2022 registreerimisel tal alkoholijoove oli. Registreerimiskohustust 04.03.2022 tal kriminaalhoolduses kokkulepitud ei olnud. Tuli ise sinna kohale ja palus kokkusaamise aega. Arvas, et talle määratud katseaeg on läbi. Kui oleks teadnud, et sel kuupäeval on veel kats ta eaeg, siis ei oleks niimoodi käitunud ja alkoholi tarvitanud. nõus Vangistust reaalselt kandma ei ole ta minema, palub pikendada talle määratud katseaega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. KrMS 427 lg 1 kohaselt k

§ aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg

2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg

3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS -st § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

6. esitatud erakorralise ettekande ja selle lisadega Kohus märgib, et on tõendamist leidnud, et O.A

on katseajal rikkunud kohustusi. temale kohtuotsusega määratud Kriminaalhooldusametniku Merilyn Endersi poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil uuritud nditest O.A-l tuvastati viimasel katseaja tõe nähtub, et päeval 04.03.2022 kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel alkoholijoove 0,268 mg/l. Oma kirjaliku seletuse kohaselt tarvitas O.A alkoholi, 04.03.2022 kuna teadis, et piirangud lõppevad ja tema karistus on kantud.

Kohus leiab, et O.A katsea kulgemisel on esinenud probleeme, kuna ta on rikkunud ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja rikkunud temale määratud KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõuet, mille kohaselt puudus O.A-l kriminaalhooldusametniku eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samas nähtub

O.A-le Tartu Maakohtu 24.08.2021 määrusega KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena olnud normi piires. määratud vereanalüüside näitudelt, et need on Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et kriminaalhooldajal on olnud olemas kontakt kriminaalhooldusalusega ka rikkumiste esinemisel ja isik ei hoidnud ning kriminaalhooldusest kõrvale hoolduskavas planeeritud tegevused on suuremas osas katseajal läbitud.

Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus peab võimalikuks, et kui isik teeb koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja on astunud samme enda elu muutmiseks, siis on võimalik saavut da kriminaalhooldusega seatud eesmärk ka muul moel kui karistuse täitmisele a pööramisega. – Arvestades 04.03.2022 rikkumise asjaolusid rikkumine toime pandud ettevaatamatusest - on katseaja pikendamine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle veel võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisel.

Kõiki eelpool toodu on põhjendatud jätta kriminaalhoold d asjaolusid silmas pidades aja erakorraline ettekanne O.A-le Tartu Maakohtu 04.03.2021.a. otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ikendada KarS § 74 lg 4 alusel O.A-le ning p määratud katseaega 2 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 04. mai 2022.a.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4).

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik