2-21-5982/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5982

Tsiviilasi

M S (S) hagi M S vastu elatise suurendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

2 628 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M S (ik xxx);

Hageja seaduslik esindaja: S T (ik xxx, xxx; e-post

xxx);

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Sven

Veltmann, e-post xxx;

Kostja: M S (ik xxx, xx; e-post xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Helen Rives, e-post xxx

Asja läbivaatamine

11.10.2021 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt M S välja hageja M S kasuks igakuine elatis:

a. summas 292 eurot kuus perioodi 16.04.2021 kuni 31.12.2021 eest;

b. alates 01.01.2022 kuni hageja M S täisealiseks saamiseni summas 292

eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.

3. Määrata kindlaks punktis 2.b nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS

§ 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line

summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool

hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal hageja osas 50 eurot; PKS §

101 lg 5).

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja M S on

kohustatud tasuma elatise iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. hageja

seadusliku esindaja S T arvelduskontole nr xxx.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

2(12)

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 23.11.2015 ts.asjas 2-

15-108207 maksekäsu, milles kohustati kostjat tasuma hagejale alates 18.04.2015 kuni M Se

täisealiseks saamiseni 17.07.2029 igakuist elatist summas 160 eurot. Kuna varasem elatis ei

ole piisav hageja ülalpidamiseks, taotles hageja elatise suurendamist ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alamäära alates 13.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse

19.05.2021 täpsustuses märgib hageja, et kostja tasub elatist 200 eurot kuus, millest 160 eurot

on igakuine elatis ja 40 eurot hageja ees tekkinud elatise võlgnevus.

16.04.2021 esitatud esialgse hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused kuus kokku 431

eurot, millest 200 eurot eluasemekulu, 100 eurot toidukulu, 15 eurot transpordikulu, 21 eurot

sidekulu, 30 eurot tervishoiukulu, 15 eurot hügieenikulu, 25 eurot kulutused koolikohustuste

täitmiseks ja 25 eurot riiete- ja jalanõudekulu.

2.

22.06.2021 hagiavalduse täienduses palus hageja vähendada 13.04.2021 kohtusse

esitatud elatise suurendamise hagiavalduses esitatud nõuet summani 280,01 eurot, mis tuleb

kanda hiljemalt jooksva kuu esimeseks kuupäevaks S T arvelduskontole. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda. 11,99 euro ulatuses võttis hageja hagi tagasi. Täpsustatud

hagiavalduse kohaselt on hageja keskmise vajaduse suurus kuus 560,02 eurot. Hageja

vajadused kuus kuluartiklite lõikes on keskmiselt järgmised – üür 130 eurot, ühistu 22,10

eurot, elekter 4,30 eurot, küte 5,19 eurot, teleteenused 11,77 eurot, toit 130 eurot, telefon 21

eurot, kütus 30 eurot, taskuraha 15 eurot, riided ja jalanõud 73,33 eurot, ootamatud kulud

(remont, kodumasinad, erakorralised kulud) 20 eurot, meelelahutus 28,33 eurot, apteek 15

eurot, õppevahendid 13 eurot, kooliväljasõidud 8,33 eurot, hügieen 20 eurot ja mänguasjad

12,33 eurot. Hageja selgitas suuremate kulutuste esitamist sellega, et hageja esitas 13.04.2021

dokumendis oma kulusid väiksemana oma õigusteadmatuse tõttu.

3. Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja on alates 2015.aastast kuni 2021.

aastani ostnud hagejale vaid loetletud riideesemed. Suuremad ostud on teostatud hageja ema

poolt. Samuti on ebaõige väide, et hageja veedab kostjaga kõik jõulud, jaanipäevad ja muud

pühad, sest hageja viibib suuremad pühad üle aasta isaga. Hageja tõi 22.06.2021 ja

25.10.2021 menetlusdokumendis välja kuupäevad ja päevade arvu, millal hageja veetis

kostjaga.

4.

25.10.2021 hageja täiendavates seisukohtades võttis hageja tagasi elatise vähendamise

taotluse ning taotles 292 euro suuruse elatise kostjalt välja mõistmist, sest 2021 märtsi kuni

septembri kulude põhjal on hageja vajadused kuus keskmiselt 602,05 eurot. Täiendavatele

3(12)

seisukohtadele lisatud tõendist nähtub, et hageja ema sissetulek brutosummas on alates

01.2021 kuni 09.2021 järgmine – jaanuar 509,50 eurot, veebruar 1 200 eurot, märts 1 200

eurot, aprill 1 992 eurot, mai 1 213,96 eurot, juuni 1 285,71 eurot, juuli 1 960,80 eurot, august

1 383,66 eurot ja september 1 477,88 eurot. Hageja emal kinnisvara ei ole. Liiklusregistri

väljavõtte kohaselt on hageja ema omandis kaks sõidukit – 1991. aasta Fiat Hobby (xxx) ja

2008.aasta Ford Mondeo (xxx). Samuti on hageja ema 2001. aasta BMW kasutaja (xxx).

5. Hageja vaidleb vastu, et S T elustiil on raiskav, viited hageja ema elukaaslase kohta on

asjasse mittepuutuvad. Kõik hageja väljatoodud vajadused on põhjendatud ja vajalikud ning

tõendatud. Kostja ei ole kursis hageja tegelike vajadustega nii toidu, riiete, sidekulude,

hügieeni osas. Samuti on põhjendatud kulud taskurahale, mänguasjadele, kodumasinatele.

Kostja ei tea isegi, kus hageja õpib – P P, mitte S G ja P Põhikooli õpilasi S G koolibuss ei

teeninda.

Kostja väited lapsega koosviibimise osas on ebaõiged, sest hageja ei ole tõesti eraldi toonud

välja kordi, kus kostja on paar tundi hagejaga koos olnud.

Riiklike peretoetuste saamise kohta märkis hageja, et riiklikud toetused ja laste

ülalpidamisega seotud elatise maksed ei ole hageja seadusliku esindaja tulu ja selle

kasutamiseks ülalpidamiskohustuse vähendamiseks puudub alus.

6.

14.02.2022 menetlusdokumendis taotleb hageja 292 euro suurus elatise väljamõistmist

ka pärast PKS muutmist 01.01.2022, sest nimetatud summas elatis vastab hageja vajadustele

PKS § 101 lg 3 järgi või alternatiivselt selle võimatuse korral muutuva suurusena vastavalt

PKS § 101 toodud arvestusvalemile kuni hageja täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUS

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses hagile nõustus kostja, et hageja elab pärast

kooselu lõppemist 2014. aastal emaga. Kostja maksis alguses hagejale elatist läbi kohtutäituri,

hiljem poolte kokkuleppel (2018.aastal) otse hageja seaduslikule esindajale. Pooled leppisid

muu hulgas 2018.aastal kokku, et kostja ostab hagejale vajalikud riided ja muud esemed, mida

hageja vajas. Lisaks maksis kostja hageja sünnipäevakulude ja muude kulude, mida hageja

seaduslik esindaja nõudis, eest. Selline olukord kestis kuni 2019.aastani.

Elatise suurendamise osas viitas kostja perekonnaseaduse (PKS) § 99 ja 116 lg-le 1, leides, et

võttes arvesse, et hageja vajadused kuus on 431 euro suuruses summas ja lähtudes, et hageja

saab ka igas kalendrikuus riiklikku lastetoetust 60 eurot, tuleks kummalgi vanemal kanda

lapse kulusid kokku 185,50 eurot (431/2-30=185,50). See tähendab, et ühe lapsevanema

panus iga kalendripäeva kohta 7.06 eurot (215.5/30,5=7.06). Hageja veedab kostjaga

kalendrikuus keskmiselt vähemalt 10 kalendripäeva. Lisaks veedab hageja kostjaga ka kõik

jõulud, jaanipäevad ja muud pühad. Ka kostja puhkuseperioodil on hageja temaga vähemalt 2

järjestikust nädalat. Kogu loetletud perioodidel on hageja täielikult kostja ülalpidamisel-

kostja tasub lisaks toidule ja transpordile ka kulutused riiete, vajalike koolitarvete, lõbustuste

vms eest. Kostja kulud moodustavad seega igakuuliselt keskmiselt 70 eurot, puhkuseperioodil

aga tunduvalt rohkem.

Eluasemekulude osas märkis kostja lisaks, et kostjale teadaolevalt elab koos hageja ja tema

seadusliku esindajaga samal üüripinnal veel S T kaks vanemat last varasematest kooseludest

ning lisaks ka tema uus elukaaslane. Aegajalt viibib samal üüripinnal ka S T uue elukaaslase

laps. Seega elab üüripinnal kokku vähemalt 5 inimest, kellest kolm on täiskasvanud (siia on

arvestatud ka S T 18.aastaseks saanud laps esimesest kooselust). Kui üüripinna ühe

kalendrikuu üür on 650 eurot ning keskmine kommunaalkulude arve jääb 150 euro juurde,

moodustab üüri kogukulu kalendrikuus hageja osas vaid 80 eurot (800/5=160 eurot) ühe

elaniku kohta ning hageja osas tuleb pool sellest kanda hageja seaduslikul esindajal ning pool

kostjal ehk 80 eurot kummalgi lapsevanemal. Samuti leidis kostja, et üüritud elamispind (9,28

eurot ruutmeetri eest) on hinnatundlikule perekonnale kallis ning kinnisvaraportaali kv24

4(12)

andmetel on saadaval ka odavama ruutmeetriga elamispindasid. Samuti ei olevat kostja

hinnangul veenev see, et üürikorteri eest tasumine on kulukas just nüüd, kuigi pere elab selles

korteris juba alates 27.11.2019 ning üürisumma 650 eurot ei ole alates üürilepingu

sõlmimisest kuni hagi esitamiseni muutunud. Kostja viitas muu hulgas ka 2022. aastast

kehtima hakkavale PKS seadusemuudatusele, mille kohaselt peaks hageja saama elatist 133

eurot kuus (arvestatud on, et hageja veedab kostjaga 10 kalendripäeva kuus). Eeltoodud

põhjendustel palus kostja jätta 2015.aastal Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poolt

määratud elatise suuruse 160 eurot muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

8. Kostja 26.10.2021 seisukohas leidis, et hageja esitatud kulud on ülepaisutatud ja on

välja mõeldud. Kostja tõi välja, et hageja ema saab lastetoetust ning suurepere toetust, mis

teeb ühe lapse kohta 173 eurot. Kostja hinnangul ei ole ka kütusekulu läbisõiduna

väljaarvestatuna reaalne. Kostja vaidlustas ka hageja väljatoodud toidukulu, sidekulu,

taskuraha, mänguasjadele kuluvate kulutuste summad, kulu hügieenile, ootamatud kulud.

Kostja asus seisukohale, et koolitoit katab 30% hageja päevasest vajadusest. Kuna kostja

juures viibides hageja koolitoitu ei tarbi, on kostja toidukulud hagejale tema kostja juures

viibimise ajal suuremad. Sidekulu on kostja arvates liiga palju, sest kuna hagejal on

tõenäoliselt ka wifi, puudub vajadus sellises ulatuses mobiilse interneti järele. Taskuraha ei

tohiks lugeda lapse kuluks, sest seda tuleks anda vastavalt vajadusele ja taskuraha saab hageja

ka kostjalt ning kostja vanematelt. Mänguasjade kulu ei tuleks kostja arvates samuti lugeda

hageja kuludeks, sest ka kostja ostab hagejale asju ja seda isegi rohkem, kuna ei saa hagejaga

nii palju aega koos veeta, mistõttu püüab kostja teha kõik, mis võimalik, et kostjal hagejaga

koos tore oleks. Kingitusi ostavad hagejale ka kostja elukaaslane ja vanavanemad.

Ootamatute kulude osas märkis kostja, et need on välja mõeldud, sest üürilepingus kirjas, et

üürileandja vastutab nende tehnosüsteemide- ja seadmete korrashoiu eest, mida ei ole

paigaldanud üürnik. Pesumasin, ahi, pliit, nõudepesumasin on üürikorteris sees. Kostja

möönab 26.10.2021 dokumendis, et ei ole juba kuus (6) nädalat näinud, kuid ebaõige on

väide, et kostja ei taha hagejat näha või hageja ei tahaks kostja juurde tulla. Pigem ei

võimalda kohtumisi hageja ema. Lisaks hageja väljatoodud kuupäevadele, millal hageja oli

koos kostjaga, oli hageja kostjaga ka kostja poolt väljatoodud aegadel.

Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et kostja on 1990. aasta BMW218 (xxx), 2001.aasta

BMW330D (xxx) ja 2006.aasta Volkswagen Touran (xxx) omanik ja 2006.aasta

BMW330XD (xxx) vastutav kasutaja. Kostja on 1988.aasta Opel Kadett (xxx) kasutaja.

Kostja on selgitanud, et kuigi kostjaga on seotud viis (5) sõidukit, ei eksisteeri kolme (3),

kuna on hävitatud, kuid jäänud liiklusregistrist maha võtmata. Täielikult amortiseerunud

sõidukitel on keelumärge. Kinnisasjadest kuulub kostjale korteriomand xxx. Kostja

pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud töötasu V OÜ-st detsembri eest

04.01.2021 summas 1 065,33 eurot, jaanuari eest 04.02.2021 summas 1 059,77 eurot,

veebruari eest 04.03.2021 summas 912,22 eurot, märtsi eest 05.04.2021 summas 1 120,50

eurot, aprilli eest 04.05.2021 514,60 eurot, millele lisandus Eesti Töötukassa 07.05.2021

väljamakse summas 610,98 eurot, 04.06.2021 summas 514,60 eurot, millele lisandus Eesti

Töötukassa 09.06.2021 väljamakse summas 610,98 eurot, juuni eest 05.07.2021 summas

1 194,92 eurot, juuli eest palk+puhkus 02.08.2021 summas 1 366,74 eurot, augusti eest

03.09.2021 summas 917,47 eurot, septembri eest 04.10.2021 summas 1 162,74 eurot.

9.

07.11.2021 seisukohas tõi kostja välja, et hageja ema sissetulek koos riiklike

toetustega on keskmiselt 2 420 ja 2 570 euro vahel. Samuti laekub hageja emale igakuiselt

selgitustega laekumisi, mida tuleks hageja ema sissetulekutena arvesse võtta. Muu hulgas on

kostja juhtinud tähelepanu, et hageja ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja ema

finantskäitumine viitab asjaolule, et ta on pidevas rahalises raskuses, sest teenindab

erinevatelt laenuandjatelt saadud laene väga suures osas tema enda ja ülalpeetavate eelarvest.

Samuti tasub hageja ema käesolevas vaidluses oleva lepingulise esindaja tasusid, mis kostja

hinnangul võis tingida ka täiendava kiirlaenu võtmise vajaduse. Sideteenuste maksmisega on

5(12)

hageja ema pidevas viivituses. Kokkuvõtvalt asus kostja seisukohale, et hageja ema elab

ilmselgelt üle oma võimete. Hageja ema elukaaslane S R on avalike andmete järgi võlgnik

ning hageja ema teeb enda ja ülalpeetavate igakuisest eelarvest ülekandeid elukaaslase

kontole. See tähendab, et hageja ema peab aegajalt üleval ka elukaaslast.

Hageja ema konto väljavõtte põhjal märkis kostja lisaks, et ilmneb, et otseselt on kulutusi

tehtud riietele aasta lõikes 232,70 euro eest, see teeb 3,87 eurot inimese kohta. Kui riiete kulu

kajastub nt Selveri ja Rimi ostuarvetes, siis väheneb selle võrra toidukulu. Kostja on leidnud,

et hageja esitatud e-arvel 581691 summas 262,41 eurot kantud kulu ei ole saanud olla kantud

hagejale hüvanguks, sest jope nimetus P.Parka vastab poiste parkale ja ebatõenäoline on, et

teine jope ei saanud olla mõeldud hagejale, sest tegemist oli naiste jopega, kuid antud juhul on

tegemist 10 aastase lapsega, kellele ei tavasuurus ei vasta naiste suurusele. Hageja ema

kontolt ka antud arve tasumine ei kajastu. Ravimikulu osas on kostja hinnangul tõendatud

hageja ravikulu 2.10 eurot kalendrikuus. Ehitusmaterjale on ostetud perioodi jooksul 5 782,31

euro eest, mis teeb hagejale langeva osa suuruseks 4,13 eurot. Tehnika- ja kodumasinaid on

soetatud 115,99 euro eest, mis on 1,93 eurot kuus inimese kohta.

10. Kostja leidis, et kuna kostja sissetulek jääb alla elatise baassumma arvutamise aluseks

olevat brutopalka ning kostja ei näe lähiaastatel ette palgatõusu ega sissetuleku kasvu, tuleks

jätta väljamõistetud elatis summas 160 eurot muutmata ning arvestada kuni 17.07.2027

elatissumma suuruse määramisel ka hagejale makstavat riiklikku lapsetoetust. Kostja palus

suurendada alates 01.04.2022 ja järgnevalt iga aasta 01.04 kuupäeva seisuga kuni 16.07.2029

käesolevas tsiviilasjas hagejale määratud elatissummat vastavalt Eesti Vabariigi keskmise

brutopalga muutusele ja suurendada alates 01.04.2022 ja järgnevalt igal aastal 01.04 kuupäeva

seisuga kuni 16.07.2029 (hageja täisealiseks saamiseni) käesolevas tsiviilasjas hagejale

määratud elatissummat vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud

ja kogutud tõenditega leiab, et hagi rahuldada.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja

97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS §

100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu

eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus

võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

6(12)

Vabariigi Valitsuse 21.12.2019 määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär

584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot.

13. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et M S on M Se isa

(sünnitunnistus I kd tlk 4). Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

23.11.2015 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-108207 kostjalt väljamõistetud elatise suurust

ning mõista alates hagiavalduse esitamisest 13.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni

kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimummääras.

14. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ja kostja tasub hagejale elatist

160 eurot, millele lisandub 40 eurot varasemalt tekkinud elatise võlgnevuse eest (I kd tlk 13)

ja hageja saab lastetoetust, mis tasutakse hageja ema kontole. Samuti saab hageja ema

suurepere toetust. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest

96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist

ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas,

mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada

ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme

sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

15. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui

makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus

on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi,

mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

16. Hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas tema kasuks varem maksekäsuga välja mõistetud

elatise suurendamist. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.11.2015 maksekäsuga

tsiviilasjas nr 2-15-108207 (I kd tlk 8) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 160 eurot

kuus alates 18.04.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.07.2029. Seega on olemas

jõustunud kohtulahend, mis reguleerib kostja kohustust maksta hagejale ülalpidamiseks

igakuise elatisena 160 eurot.

Üksnes TsMS §‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus

makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS

§ 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele

tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-124-15, p 11).

17. Kuivõrd tegemist on varasema lahendiga kindlaks määratud elatise summa muutmise

nõudega, tuleb kohtul reeglina teha kindlaks, kas asjaolud on võrreldes varasema lahendi

tegemise ajaga muutunud, mis annaks õiguse kohtusse pöörduda. Lisaks faktiliste asjaolude

muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh

miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja

asjaolude muutumist tõendada (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

124-15, p p 12-13). Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 23.11.2015 maksekäsu, sest

7(12)

kostja ei vastanud makseettepanekule. See tähendab, et ts.asjas 2-15-108207 ei ole tuvastatud

elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, s.o milline oli lapse igakuine

ülalpidamiskulu ning vanemate võimalused. Hageja on toonud muutunud asjaoludena välja, et

suurenenud on lapse ülalpidamiskulud. Samal ajal viitab hageja ka seaduses sätestatud elatise

miinimummäära muutumisele.

18. Kohus märgib, et varasema lahendi tegemise ajal oli laps 4 aastat ja 4 kuud vana. Hagi

esitamise ajal, s.o 16.04.2021 oli laps peagi 10 aastaseks saav tütarlaps ning käib koolis ja,

millega kaasnevad ka varasemast oluliselt suuremad kulud. Seega on tõenäoline, et lapse

vajadused on olulisel määral suurenenud. Samuti on hagi esitamise ajaks muutunud seaduses

sätestatud elatise miinimummäär, mis on Vabariigi Valitsuse 21.12.2019 määruse nr 115 järgi

alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Seega on elatise

miinimummäär võrreldes maksekäsu tegemise ajaga oluliselt muutunud, kuid hageja

ülalpidamiseks väljamõistetud elatis ei ole suurenenud.

19. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt (I kd tlk 2, 38 pöördel – 39, 118 – 118

pöördel) on hageja igakuiste põhjendatud kulutuste suurus lõplikult 602,10 eurot (I kd tlk 118

pöördel). Kostja on leidnud, et hageja vajadused on ülepaisutatud ega vasta hageja tegelikele

vajadustele ning Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poolt 23.11.2015 maksekäsuga

väljamõistetud elatis summas 160 eurot peaks jääma samaks.

Hageja nõuab kostjalt 292 eurot ehk elatist seaduses sätestatud miinimummäära, mistõttu

puuduks neil kohustus kulude suurust tõendada. Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

(vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses

ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis

lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse

muutmise korral (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).

20. Kuigi PKS § 101 lg 1 järgi ei või üldjuhul elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sätestab PKS § 102 lg 2, et kohus võib

mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud

määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud

määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2

loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla

miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole

miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb

majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).

Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. Kostja on menetluses pidanud põhjendamatuks

kõiki hageja poolt välja toodud kuluartiklites nimetatud kulusid. Taskuraha ja mänguasjadele

kuluvat summat ei pea kostja üldse elatiseks, sest annab samuti taskuraha ning ostab

mänguasju. Samuti on kostja menetluses toonud välja, et hageja viibib ka kostja juures

keskmiselt vähemalt 10 kalendripäeva (I kd tlk 22), tuues muu hulgas lisaks hageja

väljatoodud kuupäevadele (I kd tlk 39 pöördel, 120) välja kuupäevad, millal hageja kostjaga

on (I kd tlk 227 pöördel – 228 pöördel). Samas möönab 26.10.2021 menetlusdokumendis, et

ei ole hageja kuus (6) nädalat kohtunud (I kd tlk 222 pöördel).

21. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kostja vastuväited hageja vajaduste

suurustele põhinevad hageja ema pangakonto väljavõtete, esitatud e-arvete analüüsil (II kd tlk

8(12)

40 – 42) või kostja isiklikel kalkulatsioonidel. Hageja vajaduste suuruse osas märgib kohus

järgmist.

22. TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid

kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste

raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise

kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades. TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui

poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud

väljaandes on selgitatud, et sätte rakendamise eelduseks on, et tõendamisraskused

puudutaksid nõude suurust, mitte nõude alust. Seega saab sätte alusel kohus nõude suurust

oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osas

tõendamiskoormuse vähemasti minimaalmääras täitnud. Samuti on rakendamise eelduseks

erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tugineda nõude iseloomust või siis konkreetse

juhtumi eripärast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne I, lk 1279, p

3.3).

Poolte vahel on vaidlus hageja vajaduste suuruse üle ning kostja hinnangul tuleks arvesse

võtta ka saadavaid riiklikke toetusi. Kuna vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud PKS

regulatsioonile peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma

lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja ei ole konkreetselt

tõendanud, et hageja vajadused oleksid väiksemad, hindab kohus hageja nõude suurust oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades TsMS § 233 lg 2 järgi. Asjas esitatud

asjaoludest nähtub, et hageja puhul on tegemist keskmise 10.aastase koolis käiva tütarlapsega.

Hageja vajab seejuures ilmselgelt eluaset, süüa, riideid, koolitarbeid, sidevahendeid,

hügieenitarbeid, ravimeid/vitamiine ja võimalusi ka meelelahutuseks. Nimetatud vajaduste

rahuldamiseks vajab hageja ilmselgelt rahalisi ressursse. Seega on kohtu hinnangul tegemist

lapsega, kelle vajadused vastavad keskmise Eesti pere elukvaliteedile. Selleks, et hagejale

oleks tagatud keskmise kvaliteediga elukeskkond, mitmekesine ning tervislik ja ökoloogiliselt

puhas toidulaud, mõistlikud võimalused hobide ja vabaajaviitmisteks sõprade ja

koolikaaslastega, vastavad kohtu hinnangul hageja mõistlikud vajadused kuni 31.12.2021

kehtinud PKS-s kehtestatud elatise miinimummäärale.

23. Kokku peab kohus hageja põhjendatud ülalpidamiskuludeks ühes kuus seega vähemalt

584 eurot. See on võrdne seadusjärgse elatismiinimum ja üle 100 euro suurem kostja poolt

temale langevas osas praegu tasutavast elatisest. Kuna vanemad peavad last ülal pidama

võrdses ulatuses (PKS § 116) ning viimasel ajal on hageja ema kandnud lapse

ülalpidamiskulusid oluliselt suuremas ulatuses kui isa, ei ole kostja seega andnud hagejale

piisavalt ülalpidamist ning alus elatise suuruse muutmiseks on olemas. Kuna 2015. aastal

väljamõistetud maksekäsk tugines eelduslikult sellele, et lapse kulud kokku on 320 eurot,

millest kostja tasub poole ning praegu on hageja ülalpidamiskulud vähemalt 584 eurot kuus,

siis on kohtu hinnangul oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel

on tehtud varasem nõude rahuldamise lahend. Need asjaolud on ka tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

24. Elatise väljamõistmine varasemast suuremas summas eeldab, et kohustatud isikul on

võimalus ka vajalikus ulatuses ülalpidamist anda. Kohus kordab, et vanem on hoolimata oma

halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest

selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2

kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta

9(12)

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et

selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS

§ 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

25. Kostja on 07.11.2021 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et võrreldes hageja

emaga, on kostja ja hageja sissetulekud ligilähedased (II kd tlk 40 p 1.2). Elatise

suurendamata jätmise osas on kostja märkinud, et ei näe 2022. aastal ette palgatõusu ega oma

sissetuleku kasvu. Kohtu hinnangul ei ole sellekohane väide aluseks elatise suurendamata

jätmiseks, sest kostja ei ole tõendanud, et ta ei suudaks muud tööd leida või muu töö

leidmiseks esinevad muud põhjused nagu nt tervis. Seega kostja ei ole tõendanud

töövõimetust või muud põhjust, mis takistab tasuvamat tööd leida, seega ei saa kohus elatise

väljamõistmisel lähtuda kostja väidetust.

26. Maksu-ja Tolliameti andmetel sai kostja perioodil 01.2021 kuni 12.2021 töötasu

brutosummana järgmiselt – jaanuar 1 260,43 eurot, veebruar 1 252 eurot, märts 1 053,19

eurot, aprill 1 344 eurot, mai 537,60 eurot, juuni 537,60 eurot, juuli 1 456 eurot, august

1 717,04 eurot, september 1 060 eurot, oktoober 1 408 eurot ja november 1 280 eurot. Samuti

on saanud kostja nii 2021.aasta mais kui ka juunis Töötukassa toetust summas 792,25 eurot

(II kd tlk 83). Sellises suuruses töötasu laekumised nähtuvad ka kostja arvelduskonto

väljavõttest (II kd tl 6 – 29 pöördel). Kostja omandis on ka xxx (II kd tlk 34) ning mitmed

sõidukid (II kd tlk 30-33). Kuigi kostja ei ole väitnud, et elatist tasudes oleks kostjal ilmselt

probleeme püsiva sissetuleku korral anda hagejale ülalpidamist miinimummääras (hetkel 292

eurot), selgitab kohus, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada

last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma

vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna kostja ei ole esile toonud, et tema

majanduslik seisukord ei võimaldaks hagejale miinimummääras elatist tasuda ilma tema enda

tavapäraseid vajadusi kahjustamata, loeb kohus kostja majandusliku seisukorra piisavaks.

27. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on

lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei

anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste

vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse §

16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus.

Tuginedes asjaolule, et kohus on ülal tuvastanud, et kostja majanduslik seisukord ei ole

sedavõrd halb, leiab kohus, et hagejale riiklike toetuste maksmise fakt ei ole käesoleval juhul

aluseks elatise vähendamiseks.

Suurepere toetuse osas märgib kohus, et kuna elatist mõistetakse välja kuni hageja täisealiseks

saamiseni, kuid kuna hageja ema üks lastest sai täiskasvanuks, lõpeb suurepere toetuse

tasumine (vt I kd tlk 48 pöördel)ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja ema jätkuvalt

suureperetoetust saaks, ei võta kohus käesolevalt suureperetoetust arvesse.

28. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolu, mis annaks aluse elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel. Tulenevalt TsMS § 362 lg 1

esimesest lausest on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Antud juhul jõudis

käesolev hagi kohtusse 16.04.2021, mitte 13.04.2021, mistõttu saab kohus suurendada

10(12)

väljamõistetud elatist alates 16.04.2021. Kohus rahuldab hagi ning suurendab kostjalt välja

mõistetud elatist igakordse seadusjärgse miinimummäärani alates 16.04.2021.

29. Kostja märgib, et on hagejate ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult

laste kulusid kandes). Kohus analüüsib kostja väidet alljärgnevalt.

Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui

lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult

ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem

kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui

lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema

juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017.

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle

järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured

on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus

vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma

kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-

13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures

aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem

kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil

laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata

ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema.

Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures

olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka

eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse

majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt

lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab

eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks

osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei

sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile

või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti

sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hagejate viibimiskoht olnud kostja juures. Hageja

kostja juures viibimise osas pooled ei vaidle, et laps hageja poolt väljatoodud aegadel kostjaga

on olnud. Hageja vaidleb vastu kostja poolt väljatoodud aegadele, millal kostja lisaks

hagejaga aega veedab (II kd tlk 48 p 3.1.12.8), kuid samas ei eita, et laps veel lisaks mõnel

päeval mõned tunnid kostjaga on (II kd tlk 47 pöördel p 3.1.11.18.). Kohus leiab, et kostja ei

ole tõendanud oma väidet, et hageja viibib kostjaga igal kalendrikuul vähemalt 10 päeva.

Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja viibiks kostjaga ka enam ööpäevi kui hageja on

välja toonud. Suures ulatuses kostja esitatud tabelis välja toodud kuupäevad kattuvad hageja

esitatuga. Kostja on küll esitanud 11.12.2020, 01.01.2021, 15.01.2021, 23.01.2021,

12.02.2021, 26.02.2021, 27.04.2021, 09.05.2021, 22.05.2021 marsruudi väljavõtted (I kd tlk

228 pöördel – 230 pöördel), kuid viimastest ei nähtu, et ka hageja oleks marsruudi läbimisel

kaasas olnud. Üksnes 09.05.2021 väljasõidule on lisatud pilt lapsest (I kd tlk 230), kuid

väljavõtte järgi oli tegemist ühepäevase kohtumisega, mitte ööpäevaga, mil kostja oleks

pidanud osutama hagejale vahetut ülalpidamist kasvõi eluasemekulude näol. Seega asjas

esitatu pinnalt loeb kohus tõendatuks, et hageja veedab kostjaga keskmiselt kaks (2) päeva,

mis teeb ühe (1) või kaks (2) ööpäeva.

Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui laps viibib lahus elava

vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on

11(12)

kohus seisukohal, et kostja väidet ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus lisab, et

tutvudes küll 2016. ja 2017. aasta lastekaitse ja hageja ema e-kirjavahetustega (I kd tlk 50-

76), saab järeldada, et isegi kui hageja oli kostjaga, oli hagejal kaasas alalisest elukohast kaasa

võetud riided. Sellest saab omakorda järeldada, et ka käesolevalt võtab hageja tõenäoliselt

kostja juurde kaasa riided, mistõttu kostjal puudub vajadus hagejale riideid osta. Isegi kui

kostja seda teeb, ei ole asjas tõendatud, et need oleksid eelnevalt hagejaga alaliselt elava

seadusliku esindaja kooskõlastatud. Kostjaga juures olles säilivad hagejal enamus kulud, v.a

kulu toidule, mis on kostjaga olles väiksem. Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kaks

(2) päeva, s.o üks (1) või isegi kaks (2) ööpäeva kalendrikuus ei ole kohtu hinnangul sedavõrd

oluline aeg, et peaks hakkama mõjutama väljamõistetud elatist. Kingituste ja taskuraha kostja

poolt andmise osas selgitab kohus, et kingitused hagejale ei kuulu hageja igapäevaste

vajaduste hulka, mistõttu ei ole need vaadeldavad elatisena.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas

292 eurot perioodi 16.04.2021 kuni 31.12.2021 eest.

31. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5

sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt väiksem eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (kostja

keskmine palk on 1 317,27 eurot), mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine

brutokuupalk – 1448 eurot. Kohus lisab, et elatise vähendamiseks alla brutokuupalga alusel

arvestatava elatissumma, tuleb samuti tõendada asjaolusid, mis tingiksid elatise vähendamise.

Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, mistõttu ei puudub alus elatise vähendamiseks ka

alates 01.01.2022 väljamõistetava elatise väljamõistmisel.

Lapsetoetus on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot.

Minimaalne mahaarvatav summa on sellisel juhul 50 eurot ehk pool lapsetoetusest ühele

lapsele. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale.

Kuna hageja vanematel ei ole peale hageja rohkem ühiseid lapsi, ei kuulu antud juhul PKS §

101 lg 7 kohaldamisele.

Elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/)

kohaselt

on

seadusjärgne

elatisemäär hageja osas 213,44 eurot.

Hageja elatise suurus on 292 eurot, mis on suurem kui PKS § 101 sätestatud miinimummäär.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS

§ 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib

elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-

s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise

vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates

01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 292 eurot, kuid mitte alla PKS § 101

lg 3 – 5 sätestatud määra.

32. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb

maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole.

12(12)

Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb

nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud elatise. Vastupidisel juhul võib kostjal

tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.

33. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on

kohustatud elatise tasuma iga jooksva esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja S T

arvelduskontole nr xxx.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

35. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik