2-21-14306/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. märts 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-14306

Hagi ese

A. F. hagi B. S. vastu võla väljamõistmiseks ja

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

4452,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. F. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat A. M. (e-

post XXX)

Kostja: B. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. J.

(e-post XXX)

Kohtuistungi aeg

18. veebruar 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. F. hagi B. S. vastu võla väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud A. F. kanda.

3. Mõista A. F. B. S. kasuks menetluskulude katteks välja 900 eurot (sh

käibemaks).

4. Mõista A. F. B. S. kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt (900

eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. A. F. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 13.09.2021 (täiendatud 29.09.2021)

hagiavalduse B. S. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja 4139 eurot, sh põhivõla 3914 eurot ja perioodil XXX-XXX sissenõutavaks

muutunud viivise 225 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivise alates 13.09.2021 põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled XXX. aastal. Pärast XXX teatas kostja hagejale,

et soovib XXX. XXX OÜ esitas kostjale arve nr XXX, mida nägi ka hageja. Kuivõrd

hageja teadis, et kostja on XXX käinud ning tal polnud ühtegi põhjendust arve tasumata

jätmiseks, tasus ta arve. Hageja ei olnud küll arve tasumiseks kohustatud, kuid leidis tol

ajal kostjaga XXX, et võiks XXX täita ning hiljem lepivad pooled kokku, kuidas kostja

hagejale summa hüvitab. Lühikese aja jooksul pärast hageja poolt kostja kohustuse

täitmist, lõpetas kostja hagejaga XXX. Kostja ei ole hagejale summat tagastanud

vaatamata korduvatele nõudmistele.

Hageja nõuab VÕS § 1041 lg 1 alusel 3578 euro tagastamist, kuna kostja on kohustustest

vabanemise tõttu alusetult hageja arvelt rikastunud. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt

summa hüvitamist VÕS § 1018 lg 1 p 2 alusel.

Lisaks on hagejal tekkinud kohtuväline õigusabikulu summas 336 eurot (sh käibemaks),

mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb.

Hageja nõuab 3914 euro (3578 + 336) tasumata jätmisega kostjalt viivist VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, mis on hagi esitamise ajaks (periood XXX-XXX)

muutunud sissenõutavaks summas 225 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et ei ole kunagi kostjat XXX. Kostja palus

hageja abi XXX ning lubas selle ajapikku hagejale tagasi maksta. Tegemist ei ole

kinkelepinguga. Hagi tuleb rahuldada VÕS § 1041 ja/või 1042 alusel. Hageja ja kostja

esitatud asjaoludel saab nõude alusnormiks olla muu hulgas ka kulutuste hüvitamine

käsundisaajale (VÕS § 628 lg 2 esimene lause) või käsundita asjaajajale (VÕS § 1023 lg

1 esimene lause).

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud koos

lisanduva viivisega palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja ja kostja tutvusid XXX. aastal ning XXX. a märtsis XXX. Poolte vahel olid XXX.

Alates XXX algusest püüdis hageja kostjat veenda, et kostja XXX. Hageja lubas XXX

maksta ning ütles, et see on tema kingitus kostjale. Kostja ei soovinud XXX, kuid nõustus

ettepanekuga, et hagejale mitte meelehärmi valmistada.

Hageja käis kostjaga XXX OÜ-s XXX ja oli kogu XXX kostja kõrval. XXX saadeti kostja

e-posti aadressile arve nr XXX, mille kostja edastas samal päeval hagejale, sest

maksetähtaeg oli XXX. Arve tasumata jätmisel poleks XXX. Hageja tasus arve XXX.

Hageja tuletas kostjale ka enne XXX meelde, et ta käiks XXX ja teeks XXX, mis olid

XXX. XXX toimus XXX ning hageja viis kostja järgmisel päeval XXX. XXX. a märtsis

lahkus kostja hageja juurest ning XXX. Hageja XXX XXX. Pärast XXX jälitas hageja

kostjat ning ilmus tema töökohta ja nõudis raha.

Kostja ei nõustu hagejaga, et hageja nõude aluseks saaks olla VÕS § 1041 ja/või § 1042.

Kostja hinnangul on hageja poolt kostja XXX tasumise näol tegemist käsundita

asjaajamisega, mille suhtes kohalduvad VÕS § 1018 (jj) sätted. Sellist võimalikku nõude

alust on hinnanud ka hageja ise. Tulenevalt asjaoludest aga puudub hagejal viidatud sätte

alusel kostja vastu nõudeõigus, kuna VÕS § 1023 lg 3 välistab selle.

Poolte suhtes oli alati selge, et hageja tasub kostja XXX ning kostjale sellest

mingisuguseid kohustusi ei teki. Kostja ainus tingimus XXX oli, et tema XXX ise tasuma

ei pea. Kostja hinnangul on ilmne, et hageja on pöördunud kohtu poole kättemaksuks,

kuna hageja ei ole leppinud sellega, et kostja hagejaga XXX. Hageja ei ole menetluses

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooltel oli teistsugune kokkulepe, kui see, mille on

välja toonud kostja. Hageja peab tõendama, et ta on soovinud kostjalt nõude tasumist.

Kostjal endal hageja poolt temale nõude mitte-esitamist, kui negatiivset asjaolu, võimalik

tõendada ei ole.

Viivisenõude arvestamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuse sissenõutavaks

muutumine. Hageja kostja XXX võttis endale kohustuse tasuda kostja XXX ning poolte

omavahelises, XXX oli üheselt arusaadav mõlemale poolele, et hageja ei kavatse kostjalt

tema eest tasutut tagasi nõuda. Sellest tulenevalt ei ole hageja kunagi andnud kostjale ka

tähtaega, mille jooksul tuleks tal käesolevas asjas esitatud nõue tasuda ning puudub ka

tähtaeg, millest arvata nõude sissenõutavaks muutumine ning arvestada viivist. Hagejal

tuleb tõendada, mis hetkest muutus tema nõue sissenõutavaks.

Hageja on tõendanud, et ta on õigusteenuse eest maksnud, kuid mitte, et nimetatud kahju

on tekitanud kostja. Esitatud tõenditest ei selgu, mis asjus hageja õigusteenust on saanud.

Käesolevas menetluses on hagejal teine lepinguline esindaja. Asjaolu, et hageja on

õigusabile raisanud ebamõistlikult palju raha, ei ole kostja vastutus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4. Kohtu hinnangul on tuvastatud ning pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

pooled olid XXX alates XXX. aastast ning XXX alates XXX. a märtsist;

-

kostjale saadeti XXX OÜ poolt XXX XXX nr XXX summas 3578 eurot (tl 19-

20);

-

XXX tasus hageja XXX 3578 eurot (tl 4, 26);

-

kostja suhtes viidi XXX läbi XXX (tl 28, 30);

-

poolte XXX. a märtsis.

Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus hagejale XXX 3578 eurot hüvitada.

Lisaks märgib kohus, et hageja seisukohad on menetluse vältel olnud muutlikud ning

pidevalt täienenud uute detailidega. Algses hagiavalduse versioonis olid hageja ja kostja

XXX ning hageja saades kostja XXX teada, otsustas XXX (tl 2). Pärast puuduste

kõrvaldamist hageja täpsustas, et poolte vahel oli XXX ning hageja tasus XXX alles

pärast kostja XXX (eelpool tuvastatud asjaoludel tasus hageja XXX) ning möönis, et

võiks XXX kostja kohustuse täita (tl 10 pöördel). Istungil aga avaldas hageja, et olid

kostjaga XXX ja maksmist arutanud ning hageja võttis XXX tasumiseks laenu (tl 55

pöördel).

5. Hageja tugineb mitmele alternatiivsele õiguslikule alusele: käsunduslepingust tulenev

kulutuste hüvitamine (VÕS § 628 lg 2), käsundita asjaajamine (VÕS § 1018 jj) ning

VÕS § 1041 (nn regressikondiktsioon) ja/või 1042 (nn kulutuste kondiktsioon) alusel.

Kostja väitis algselt, et XXX oli hageja XXX kostjale ning seejärel leidis, et hageja nõude

aluseks saab olla üksnes käsundita asjaajamise sätted, kuid nõude välistab VÕS § 1023

lg 3.

6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud käsunduslepingu sõlmimist (VÕS § 619), st et

pooled oleksid teinud tahteavaldused, millega hageja oleks kohustunud kostjale osutama

teenust ning kostja oleks kohustunud maksma hagejale selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. Kuivõrd leping puudub, on välistatud VÕS § 628 lg 2 alusel kulutuste hüvitamise

nõue.

7. Kohus leiab, et kostja pole tõendanud kinkelepingu sõlmimist (VÕS § 259).

Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on mh oluline

tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Üksnes põhjendamatu makse

tegemisest ei saa järeldada, et sõlmitud on kinkeleping (Riigikohtu 01.03.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.1). Kuivõrd hageja vaidleb kinkelepingu sõlmimisele

vastu, ning tegemist on kostja väitega, tuli kostjal tõendada kinkelepingu sõlmimist

(TsMS § 230 lg 1). Kostja ei ole seda teinud, seega ei ole võimalik tuvastada, et tegemist

võis olla kinkelepinguga.

8. Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks olnud lepingust või seadusest tulenev kohustus

kostja eest maksta XXX OÜ arve nr XXX. Järgmisena tuleb seega kontrollida, kas hagejal

on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018

jj) alusel.

9. Poolte vahel on õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses,

kui täidetud on järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 17.02.2021 määrus tsiviilasjas

nr 2-20-4536, p 12.2):

-

teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (VÕS § 1018 lg 1);

-

isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (VÕS § 1018 lg 1);

-

isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist

isikut (VÕS § 1018 lg 2);

-

täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu

kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks

õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal

pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).

Järgmisena kontrollibki kohus, kas on täidetud käsundita asjaajamise eeldused.

10. Kohtu hinnangul on täidetud esimene eeldus, st hageja on ajanud kostja asja, kuivõrd

tasus kostjale esitatud XXX OÜ arve nr XXX. Asjaajamiseks võib olla mh kolmanda

isikuna teise isiku kohustuse täitmine VÕS § 78 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.11.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 13 ja 27.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p

20.4). Eelpool on tuvastatud, et hagejal puudus kohustus viidatud arvet tasuda.

Samuti ei ole kohtu hinnangul vaidlust, et hageja sooviks oli XXX kostjat soodustada, st

hageja tahtis tegutseda kostja kasuks. Hageja teadis XXX makstes, et ta tasub kostjale

esitatud XXX ehk täidab kostja kohustuse. Seda kinnitab lisaks poolte endi väidetele e-

kiri, millega kostja edastas XXX hagejale (tl 24) ning samal päeval tasus hageja viidatud

XXX (tl 4).

Lisaks on täidetud VÕS § 1018 lg 1 p-des 1 ja 2 eeldus, st kostja kui soodustatu kiitis

asjaajamise heaks ning asjaajamisele asumine (st XXX tasumine) vastas kostja huvile ja

tegelikule tahtele. Kostja poolt asjaajamise heakskiitmine või tegelik tahe nähtub mh

asjaolus, et kostja ise edastas arve hagejale ning tema XXX XXX, mille eest oli eelnevalt

tasunud hageja.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud (ehtsa) õigustatud käsundita asjaajamise eeldused.

11. Kuivõrd tuvastatud on, et hageja ajas kostja asja, tuleb järgmisena kontrollida, kas

hageja võib nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (VÕS § 1023

lg 1). Kulutuseks VÕS § 1023 lg 1 tähenduses võib olla ka kolmanda isikuna teise isiku

kohustuse täitmine VÕS § 78 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-67-15, p 12 ja 16.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 13).

Kostja leiab, et hageja ei saa VÕS § 1023 lg 3 järgi nõuda kulutuste hüvitamist.

VÕS § 1023 lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel

ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu

maksmist, siis ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi.

VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelisest

kohustusest tuleneva kohustuse kui mittetäieliku kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 p 2

mõttes (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2020, § 1023, lk 648). Hagejal

kui asjaajajal võiks olla õigus neid nõudeid esitada, kui ta oleks teatanud kostjale nõuete

esitamise kavatsusest enne asjaajamise ülevõtmist. Hageja ei ole tõendanud, et ta teatas

kostjale enne XXX OÜ arve tasumist, et ta kavatseb kostjalt raha tagasi küsida.

Kuigi kostja tugineb VÕS § 1023 lg-le 3, peaks TsMS § 230 lg 1 tõendamiskoormise

üldreegli kohaselt tõendama oma väited kostja. Kohus selgitas hagejale 18.02.2022

istungil (istungi helisalvestis alates kella 13:46:25), et hageja peab tõendama, et tal on

kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, kuivõrd kostja ei saa tõendada negatiivset

asjaolu (st et hagejal ei olnud kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist). Kohus on

jätkuvalt seisukohal, et tõendamiskoormis on hea usu põhimõtte tõttu ümberpöördunud,

kuivõrd kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Hageja 18.02.2022 istungil kohtu

tõendamiskoormise jaotusega ei nõustunud (istungi helisalvestis kell 13:46:41-13:49:34)

ning ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada.

Kohtul tuleb hinnata kulutuste tegemisega seotud asjaolusid kogumis. Kostja märkis, et

hageja tasus arve kostja XXX ning oli samuti XXX. Hageja kinnitas 18.02.2022 istungil,

et nägi poolte XXX (kohtuistungi helisalvestis alates kella 13:44:00). Kohus leiab, et

oluline on asjaolu, et poolte vahel oli kulutuste tegemise ajal XXX ja XXX, kuivõrd see

võimaldab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet arve tasumisel. Samuti väärib

märkimist, et hageja tasus arve otse XXX OÜ-le, mitte ei kandnud seda summat kostjale.

Hageja kirjeldas 18.02.2022 istungil, kuidas ta käis koos kostjaga XXX ning viis kostja

XXX. Eelnev kirjeldab kohtu hinnangul kõlbelise kohustuse täitmist. Lisaks väitsid

mõlemad pooled istungil, et kostjal ei olnudki XXX. a sügistalvel rahaliselt võimalik

XXX. Asjas esitatud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest nähtub seega, et hagejal ei olnud

kulutuste tegemise ajal kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Kuivõrd hageja ei

ole tõendanud, et ta oleks kulutuste tegemise ajal kavatsenud kostjalt kulutuste hüvitamist

nõuda, on hageja käitunud kulutuste nõudmisel vastuoluliselt ja pahauskselt VÕS § 1023

lg 3 tähenduses (vt ka eelviidatud Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud vlj, lk 648).

Järelikult välistab VÕS § 1023 lg 3 praegusel juhul hageja VÕS § 1023 lg 1 kulutuste

hüvitamise nõude.

12. Kuivõrd kohus eelpool tuvastas, et täidetud on (õigustatud) käsundita asjaajamise

eeldused, on välistatud hageja nõue kostja vastu VÕS § 1041 ja/või § 1042 alustel (vt ka

Riigikohtu 07.06.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33; 13.06.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-123028, p 29-30, 16.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 13).

13. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole õigustatud kostjalt VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 alusel

kulutuste hüvitamist nõudma, ei saa olla hagejal tekkinud ka kohtuvälise õigusabiteenuse

(tl 5-6) näol kahju (VÕS § 127). Nimelt puudub juba põhjuslik seos kostja

tegevuse/tegevusetuse ja hagejale tekkinud õigusabikulutuste (kahju) vahel (VÕS § 127

lg 4).

Põhinõuete põhjendamatuse tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162

lg 1).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostja menetluskulude nimekirja

kohaselt taotleb kostja teda kohtumenetluses esindanud vandeadvokaadi osutatud

esindajakulude hüvitamist. Vandeadvokaat osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga

125 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise

esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Kostja 18.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja menetluses

õigusabi kokku 6 tundi summas 900 eurot (sh käibemaks). Hageja ei ole kostja

menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud.

Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi järgmiste toimingutega:

-

konsultatsioon ja asja materjalidega tutvumine – 1,5 tundi;

-

12.11.2021 kostja kirjaliku vastuse koostamine – 2,5 tundi;

-

17.02.2022 ettevalmistamine kohtuistungiks – 0,5 tundi;

-

18.02.2022 osalemine kohtuistungil – 1,25 tundi;

-

18.02.2022 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi.

Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kuigi kostja esindaja

menetluse kestel vahetus, ei nähtu, et sellest oleks tekkinud lisakulu. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahukust on kostja menetluskulud vajalikud

ja põhjendatud 900 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejalt välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik