4-22-272/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-22-272

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. 2022. a Tallinn märts Väärteoasja number 4-22-272 (2317,21,009307) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi S.P kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve prefektuuri - keskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsusele nr 2317,21,009307 S.P karistamises LS § 224 lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku

ulatuses, s.o 760 eurot ja LS § 22 järgi

4 lg 3 1 p

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväli Põhja ne menetleja:

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: S.P , ik:

XXX. Elukoht: xxx xx-xx, xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON

1. S.P kaebus Politseiprefektuuri Jätta ja Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsusele nr 2317,21,009307 S.P karistamises LS § 224 lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224

lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsus nr 2317,21,009307

S.P karistamises LS § 224 lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. K 3-

ohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 3-

2

4. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise o , on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

tsus jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

5. 760 (seitsesada kuus ) eurot tuleb 30 Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kümmend päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220225000600.

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

7. asuv CD-R plaat videosa Väärteotoimikus lvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 16.03.2022. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 18.04.2022. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.04.2022.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vaneväärteomenetleja Kairi Palits 04.01.2022 otsusega nr 2317,21,009307

karistati S.P gude LS § 224 lg 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärte toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi trahviühiku rahatrahviga 190 ulatuses, s.o 760

4 lg 3 p 1 eurot ja LS § 22 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.12.2021 kell 11.20 Endla tänav 45 juures Tallinnas suunaga Sõpruse pst poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg ning ületas Endla tn ja Madara tn ristmiku jalakäijate ülekäiguraja foori keelava tulega Taolise käitumisega rikkus . menetlusalune isik LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja § 58 lg 3 sätestatud

kohustust ja pani toime LS § 22

2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärteo

4 lg

d.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

1.1. 12.12.2021 koostas -Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku Põhja Prefektuuri Lääne Lauramenetlusalune isik rikkus 12.12.2021 Liis Tamm väärteoprotokolli, mille kohaselt kell 12:20 asukohas Endla tn 45 suunaga Sõpruse pst poole, Tallinn, Harju maakond LS §

69 lg 3 ja § 58 lg 3, väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg 2 ja LS § 221 lg 1.

1.2. Menetlusalune isik vaidlustab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vane väärteomenetleja m

politseileitnant Kairi Palits 04.01.2022 otsust nr 2317,21,009307 S.P karistamises LS § 221 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS §

63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (Lisa 1). Väärteo kirjelduse kohaselt menetlusosaline juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg ning ületas Endla tn ja Madara tn ristmiku jalakäijate ülekäiguraja foori keelava tulega.

Otsuses on märgitud karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

3

1.3. 24.01.2022 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule ingliskeelse kaebuse, mille kohus jättis 26.01.2022 kohtumäärusega käiguta ning andis menetlusalusele isikule aega 15 päeva

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks alates määruse kättetoimetamisest kohtu

kaebuses näidatud elektronposti aadressil. Kohus toimetas kohtumääruse 31.01.2022 menetlusalusele isikule -posti aadressil xxx. kätte e Käesolevaga kõrvaldab

menetlusalune isik puudused tähtaegselt.

2. Edasikaebamise motiivid ja menetlusaluse isiku taotl

us

2.1. Menetlusalune isik vaidlustab otsust nr 2317,21,009307 osaliselt, s.o. osas, millega

menetlusalusele isikule kohaldati lisaks rahatrahvile duki lisakaristusena mootorsõi

juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Rahatrahvi summas 780 eurot on S.P tasunud

. Menetlusalune isik taotleb lisakaristuse tühistamist.

2.2. 12.12.2021 aset leidnud rikkumine menetlusaluse isiku S.P poolt oli esmakordne ning menetlusalune isik tunnistab süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult oma toime

pandud tegu. Puhtsüdamlikku kahetsust on menetlusalune isik väljendanud oma 24.01.2022 kohtule saadetud e-kirjas. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine karistust kergendavad asjaolud.

2.3. Kohtuvälise menetleja 04.01.2022 otsuses on küll välja toodud, et kohtuväline menetleja

arvestab menetlusaluse isiku süü tunnistamisega karistust kergendava asjaoluna, kuid otsusest ei nähtu, millisel viisil karistust kergendava asjaolu esinemise tõttu menetlusaluse

isiku karistust kergendati. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on – alkoholisisaldus 0,50 1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–

0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul on

menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o. ligi 2/3 maksimaalse rahatrahvi ulatuses, mille seadus ette näeb menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo eest. Lisaks on menetlusalusele isikule määratud LS § 224 lg 3 kohane lisakaristus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolme kuu ulatuses.

2.4. LS § 224 lg 3 kohaselt ei ole lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine imperatiivne LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toime panemisel, vaid on seadusandja poolt antud võimalus kohaldada täiendavat karistust lisaks rahatrahvile. KarS § 56 lg kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul on menetlusalune isik seisukohal, et S.P puhul on

piisavaks karistuseks rahatrahv, millega saab teda piisavalt mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

2.5. Kuivõrd menetlusalune isik S.P

- xxxna (Lisa 2), siis töötab XXX s

lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine kolmeks kuuks võib käesoleval juhul

menetlusaluse isiku elus kaasa tuua ebaproportsionaalselt negatiivseid tagajärgi, sh

potentsiaalselt töökoha kaotuse ning igal juhul muudab töötamise xxxna lisakaristuse

kohaldamise perioodil võimatuks ja seega kaotaks menetlusalune isik minimaalselt kolmeks kuuks sissetuleku. See mõjutaks täiendavalt negatiivselt S.P

toimetulekut ning tema kahe alaealise lapse heaolu. Sissetuleku kaotuse korral oleks menetlusalusel isikul oht jääda ilma oma elukohast kuivõrd ta ei oleks võimeline tasuma

üüri. Karistus ei saa olla kerge ega mugav ning peabki olema menetlusalusele isikule

koormav, kuid käesoleval juhul võib lisakaristuse kohaldamine vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele, s.o. juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, menetlusalusele isikule kaasa tuua tunduvalt suuremas ulatuses ja pikaajalisemaid negatiivseid tagajärgi kui vaid raskesti talutavad ebamugavad muutused elukorralduses.

4

2.6. Menetlusalune isik selgitab, et elab oma abikaasast lahus. Menetlusaluse isiku abikaasa elab aadressil xxx xx-xx xxx, Harju maakond ning menetlusalune isik elab aadressil xxx , xx-xx, xxx, Harju maakond. Aadress xxx xx-xx xxx, Harju maakond on menetlusaluse , isiku registreeritud aadress, kuid seoses abikaasast lahku kolimisega ei ole enam tegemist menetlusaluse isiku elukohaga. Menetlusalusel isiku on kohustus oma sissetulekust ülal pidada ennast ning oma kahte alaealist last, kes veedavad poole ajast menetlusaluse isiku

juures. Seoses abikaasast lahku kolimisega ning laste hooldusõiguse jagamisega on menetlusalusel isikul olnud viimasel ajal isiklikus elus tavapärasest tunduvalt keerulisem

periood. Viimane alkoholi kogus menetlusaluse isiku poolt oli võetud 11.12.2021 õhtul kell 22.00 ning menetlusalune isik ei teadnud, et 12.12.2021 kell 11.00 sõitma asudes oli

alkoholitase lubatust kõrgem. Probleemid isiklikus elus vähendasid menetlusaluse isiku

tähelepanu juhtides ning otsustusvõimet oma juhtimiseks keelatud seisundi tajumisel.

Tegemist oli menetlusaluse isiku poolt esmakordse rikkumisega menetlusalune isik tunnistab süüd ning kahetseb toimepandud tegu.

3.

Menetluslikud küsimused

3.1. Menetlusalune isik soovib kooskõlas VTMS § 120 asja menetlemist kirjalikus menetluses. Juhul kui kohus otsustab korraldada istungi, siis menetlusalune isik soovib istungist osa võtta.

3.2. Menetlusalune isik ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest.

Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik lisakaristuse, s.o. juhtimisõiguse ära võtmise 3 kuuks, tühistamist kohtu poolt.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuses Harju Maakohtule palub kaebaja tühistada tema suhtes kohaldatud lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt heideti isikule ette LS § 224 lg

2 ja § 221 lg 1 alusel toime pandud tegusid. Menetlusalusele isikule määrati kohtuvälise menetleja poolt LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 760 eurot ning lisakaristusena LS §

224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Rahatrahv on tasutud. S.P leiab, et tema puhul on piisavaks karistuseks rahatrahv, mis hoiaks teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Kaebaja töötab na ning mootorsõiduki juhtimisõiguse XXX- xxx s

äravõtmine võib isiku elus tuua kaasa ebaproportsionaalselt negatiivseid tagajärgi.

Lisakaristuse perioodil on xxx ik kaotaks kolmeks kuuks na töötamine võimatu ning is sissetuleku. See omakorda mõjutaks tema alaealiste laste heaolu ja isikul on oht ilma jääda oma elukohast. Menetlusalune isik elab oma abikaasast lahus ning tal on kohustus ülal pidada oma

alaealisi lapsi, kes elavad poole ajast koos temaga. Seoses abikaasast lahku kolimisega on

isiklikus elus käimas tavapärasest tunduvalt keerulisem periood. Alkoholi tarvitamise kohta

selgitab kaebaja, et viimast korda jõi ta 11.12.2021, õhtul kella 22.00 ajal ega teadnud, et

järgmisel päeval kell 11.00 sõitma asudes on alkoholi tase lubatust kõrgem. Probleemid

isiklikus elus vähendasid tema tähelepanu juhtides ja otsustusvõimet keelatud seisundi tajumisel. Isik tunnistab süüd ja kahetseb. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S.P´i süüline käitumine LS § 69 lg

3 ja § 58 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja LS § 221 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteod on õigusvastased ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 ja 2 järgi on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on

täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

5 Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr

ARBK-0033, mis oli taadeldud 26.11.2021, kehtivusajaga 6 kuud. Tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja

mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõtmise teostas pädeva mõõtja koolituse läbinud politseiametnik Laura-

Liis Tamm. Mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud.

Menetlusalune isik juhtis Tallinnas Endla tn 45 juures kell 11.20 mootorsõidukit Volkswagen

Crafter reg. numbriga XXXXXX. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,71 mg/l (0,76 +/ 0,05 mg/l), mis jääb LS § - 224 lõikes 2 määratud vahemikku (alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi). Kriminaalvastutusest

lahutas isikut vaid seadusega ette määratud laiendmääramatus, mida arvestati isiku kasuks. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma, et on juhile keelatud seisundis ning pani väärteo toime tahtlikult.

Kaebusest ja kohtueelses menetluses kogutud tõenditest ei selgu, millist alkoholi ja kui palju isik tarvitas. Arvestades, et u. 13 tundi peale tarvitamist oli alkoholi tase endiselt väga kõrge, viis menetlusalune isik ennast eelnevalt teadlikult raskesse joobesse ning pidanuks arvestama,

et kaineks saamine võtab tunduvalt kauem aega. Elulisest usutavusest lähtudes on aga

tõenäoline, et isik ei ole rääkinud tõtt alkoholi tarvitamise aja kohta. Olenemata põhjustest,

oleks isik pidanud oma seisundit enne rooli asumist tajuma ning kontrollima, et kainuses veenduda. Tulenevalt LS § 33 lõikest 2 punktist 1 on juht kohustatud enne sõidu alustamist

veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, s.h veenduma, et ta on kaine.

Praegusel juhul on menetlusalune isik oma kohustustesse ning liiklusohutusse väga kergekäeliselt ning ükskõikselt.

Toimikusse lisatud video kohaselt ületas menetlusalune isik sõidukiga fooride reguleeritud ülekäiguraja keelava tule ajal, sealjuures oli võimalik ohutult peatuda ka enne ülekäigurada,

kuid juht ei pidurdanud kordagi. Videost nähtuvalt ootab ülekäiguraja ületamist jalakäija. Menetlusalune isik on selgitanud, et probleemid isiklikus elus varjutasid tema tähelepanu ja

otsustusvõimet liikluses. Kohtuväline menetleja leiab, et sellisel juhul peaks isik kriitiliselt kaaluma, kas sellistel aegadel on tema koht liikluses, kus tegevusega kaasneb suur vastutus.

LS § 224 lg 2 alusel toime pandud teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalusele isikule määrati LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 190 trahviühikut s.o 760 eurot ning

LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Menetlusalusel isikul varasemad karistused puuduvad.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-122-13 leidnud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku

puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul

peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Antud juhul on menetlusalune isik ületanud

alkoholi piirmäära oluliselt, tuvastatud alkoholi kogus on LS § 224 lõikes 2 sätestatud ülemmäära lähedal. Lisaks sellele on isik ühe teoga toime pannud kaks eri väärteokoosseisudele vastavat väärtegu.

Kaebaja sõnul vajab ta mootorsõiduki juhtimisõigust oma igapäevase töö tegemiseks. Töö kaotamisel on tal raske kanda hoolt ülalpeetavate eest ning võib ilma jääda töökohast. Samas on isik jätnud oma kohustused ja vajadused tähelepanuta sel hetkel, kui tal oli võimalus raske väärteo toimepanemisest hoiduda. Teades, et tema töö on otseselt seotud sõiduki juhtimisega ning tööst sõltub nii enda, kui lähedaste heaolu, on isik käitunud väga hooletult ja ükskõikselt.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistused on kooskõlas isiku süü suurusega. Lisaks sellele arvestab määratud karistus nii üldkui eripreventiivsete eesmärkidega

6 ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. Arvestades isiku teojärgset suhtumist ning rikkumise toimepanemise asjaolusid ja kaebuse sisu,

leiab menetleja, et isikule määratud lisakaristus aitab saavutada karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoh t

Menetlusalune isik on kaebuses leidunud puudusi kõrvaldades uues kohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele teatanud, et soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud väärteotoimikus leiduvat videosalvestist kohtuvälise menetleja esindaja ja tutvunud kirjaliku

seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et kaebuse esitaja William

S.P seisundi tuvastamiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST

12.12.2021 ajavahemikul kell 11.38 kuni 11.43. Väljatrüki kohaselt oli menetlustoimingule allutatud isiku väljahingatavas õhus alkoholi 0,76 mg ja 0,77 mg ühe liitri õhu kohta. Seejuures kell 11.20 oli isiku seisundit kontrollitud indikaatorvahendiga ning tulemuseks oli 0,66 mg/l. Arvestades seda, et pärast indikaatorvahendi kasutamist oli tõendusliku alkomeetri näit suurem

ja seejuures ka tõendusliku alkomeetriga mõõtes suurenes, saab asuda seisukohale, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ajas suurenes, mis viitab sellele, et alkoholi tarvitamise lõpetamisest ei olnud palju aega mööda läinud või oli tarvitatud alkoholi kogus niivõrd suur, et

see alles imendus organismis. Lõplikuks mõõtetulemuseks võeti tõendusliku alkomeetri

madalam näit, millest arvestati maha laiendmääramatus 0,05 mg/l ning lõpliku tulemusena arvestati 0,71 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud (tunnistus nr TTRC-21-00183) ning taatlustunnistuse kohaselt oli eelmine taatlus läbi viidud 26.11.2021. Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist Laura-Liis Tamm, kes on

läbinud mõõtja koolituse. andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on Nendest mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades

taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud

7 LS § 22 juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle

4 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,71 mg/l, millega menetlusalune isik rikk

69 lg 3 . us LS § sätestatud keeldu

Lisaks nähtub väärteotoimikus leiduvast politseisõidukist tehtud videost, kuidas menetlusaluse

isiku juhitud sõiduk läheneb ristmikule, kus on ka fooriga reguleeritud ülekäigurada ning menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõidab ülekäigurajale punase fooritule süttides ning liigub peatumata edasi. Seejuures ootab sõidutee ületamise võimalust jalakäija, kes ei jõudnud veel

ülekäigurajale astuda, sest ka jalakäija fooris põles veel punane foorituli. Samas on videost

näha, et sõidukite liikumist reguleerivas fooris põles video alguses lubav roheline foorituli,

seejärel süttis kollane foorituli ning kahe sekundi möödudes jõudis ülekäigurajale sõiduk

hetkel, mil süttis punane tuli, s.t sõiduk ületas ülekäiguraja ees oleva stoppjoone kollase

fooritulega ja ülekäiguraja punase fooritulega. Seega arvestades keelava kollase fooritule

süttimist ja sellele järgnevalt punase fooritule süttimist, oli menetlusalusel isikul aega mitu sekundit selleks, et seisma jääda ülekäiguraja ees oleva stoppjoone ees. Videost tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik rikkus LS § 58 lg 3 sätestatud kohustust.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse

isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 22 ettenähtud väärteona.

4 - 2 lg s Samuti on väärteotoimikus leiduva videosalvestisega üheselt tuvastatud ka asjaolu, et menetlusalune isik jättis täitmata LS § s 58 lg 3 sätestatud juhi kohustuse ega jäänud foori keelava märguande -

korral seisma stoppjoone ees ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud te on aset leidnud (§ 133 p 2) ning od need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3) Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit , mida on ta ka ise osaliselt tunnistanud. juhile keelatud seisundis ja tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l, siis rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 keeldu ja tegemist on väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik eiras LS § 58 lg 3 sätestatud juhi kohustust ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteona (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti refektuuri Põhja p korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi , kes on täidesaatva Palits riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist

on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 224 lg-s 2 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 190 760 eurot KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristusena trahviühiku ulatuses, s.o ja LS § 22 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

4 lg 3 1 p

3 kuuks. LS § 22 mootorsõiduki timise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

4 lg 2 kohaselt karistatakse juh

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

ga kuni 12 kuuni ning

4 l

3 p 1 LS § 22 g kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist LS § 221 lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal

3 kuust kuni 9 kuuni.

ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50

trahviühikut. Kuivõrd menetlusalune isik pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd raskeimat karistust näeb inkrimineeritud süüteokoosseisudest ette LS § 224

lg 2 ettenähtud sanktsioon, on kohtuväline menetleja määranud süütegude kogumi eest

8 karistuse LS § 224 lg 2 järgi järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus . Seega

kahe süüteo eest on määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 lähedases määras ning

lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni määras alam . Kohus leiab, et karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub

ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolus alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas id, s.h seda, et õhus oli mitte vähem kui 0,71 mg/l, siis pidi menetlusalune isik oma enesetunde järgi täiesti

üheselt aru saama sellest, et ta on juhile keelatud seisundis ning kohtu arvates ei saanud menetlusalusel isikul isegi tekkida mõtet, et ta on kaine. Seejuures oli menetlusalune isik teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest ning tarvitatud alkoholi kogusest ning tal ei saanud tekkida

mingit lootust, et ata. Samamoodi saab sisse joodud alkohol jätaks oma mõju avaldam salvestatud liiklussituatsioonist järeldada, et menetlusalune isik sai aru, et fooris süttis keelav

foorituli, kuid sellele vaatamata jätkas ta liikumist kiirust vähendamata. Kohtu arvates on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod toime pandud teadlikult ja kavatsetusega ning

menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma käitumise eesmärgiks ja ta ka teadis, et see asjaolu saabub.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, millega rikkus LS § ja pani toime LS § 22 ettenähtud väärteo

69 lg 3 keeldu

4 lg 2 ning sõitis ristmikule ja jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal, millega rikkus LS §

58 lg 3 sätestatud kohustust ja pani toime LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 22 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks

4 lg 2 rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. LS § 22 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

4 lg 3 1 p äravõtmist üheksa kolmest kuust kuuni.

LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga, s.o sõidukit juhtides toime pannud kaks eri süüteokoosseisule vastavat tegu ning seetõttu määranud karistuse raskeimat karistust ette nägeva LS § 224 lg 2

alusel. Kohtu arvates on kohtuväline menetleja mitme süüteo eest põhikaristust kohaldanud õigesti.

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 224 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhu numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude l raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 22 ettenähtud

4 lg 2 väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 22 ettenähtud väärtegu toime

4 lg 1

9 pannes ning seetõttu peaks ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 22 tenähtud sanktsiooni ülemmäära (

0 trahviühikut või

4 lg 1 et rahatrahv kuni 10

juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mida suurem

on alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus, seda ohtlikum ja hooletum juht liikluses on.

Käesoleval juhul oli aga menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l, s.t lubatud piirmäära ületati maksimaalse määra lähedases määras (0,74) ning vaid laiendmääramatuse arvestamise tõttu ei olnud tegemist kuriteoga KarS § 424 lg 1 mõttes. Seega on menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes mitte ainult üle keskmise, vaid maksimaalse lähedane. Lisaks sellele pani menetlusalune isik ühe teoga toime ka teise väärteo,

mistõttu on menetlusaluse isiku süü väärtegude kogumis suur ning esinesid alused määrata karistus maksimaalmääras.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud menetlusaluse isiku süü

tunnistamist, kuid kohtu arvates ei saa süü tunnistamist kergendava asjaoluna arvestada,

kuivõrd kergendava asjaoluna saaks arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. Käesoleval

juhul aga peeti menetlusalune isik kinni kergema väärteo toimepanemise tõttu ning isiku

kontrollimisel avastati raskema väärteo toimepanemine. Seega ei ole kohtu arvates kergendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud. Samas on kohtuväline menetleja

süü tunnistamist kergendava asjaoluna arvestanud ja ilmselgelt mõjutas see ka kohaldatud karistuse määra, kuivõrd karistus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra. Kuivõrd

aga kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik kahetseb tegu, siis saab seda kergendava asjaoluna arvestada ning see asjaolu kompenseerib kohtuvälises menetluses tehtud minetuse kergendava asjaoluga arvestamise osas.

Kaebuses on ei ole küll põhikaristuse määra vaidlustatud, kuid kohtu arvates põhikaristus proportsionaalne nii süü suuruse kui ka menetlusaluse isiku isikuga. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Kuigi kohtuväline menetleja on määranud suhteliselt leebe

karistuse ja arvestanud kergendava asjaoluna asjaolu, mida arvestada ei oleks saanud, ei saa kohus kaebemenetluses kohtuvälise menetleja otsust liigse leebuse tõttu tühistada ja rangemat karistust mõista. Lisaks sellele ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul oleks

kehtivaid karistusi, mistõttu saab asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja on määranud

suhteliselt leebe karistuse ka menetlusaluse isiku isikut arvestades ning kohus loodab, et kohaldatud p

õhikaristuse määr sunnib menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekusele.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka

juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja juhil lasuvaid kohustusi täita ei soovinud

ning asus sõidukit juhtima nii juhile keelatud seisundis, kui ka eirates foori keelavat märguannet, millega seadis ohtu liikluse turvalisuse mõlema toimepandud teoga. Kohus leiab, et selliselt liikluses käituvate juhtide kinnipidamine tekitab turvatunnet ka teistes liiklejates ja süvendab õiglustunnet liiklusnõudeid eiravate juhtide käitumisele range reageerimise tõttu.

Kaebuses on küll märgitud, et menetlusalune isik on määratud rahatrahvi tasunud, kuid kaebusele ei ole seda väidet kinnitavat maksekorraldust lisatud, mistõttu jätab kohus selle väite kui tõendamata väite tähelepanuta.

Kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks on saavutada kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse või kohaldamata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida seda, et menetlusalusele isikule süüks arvatud süü maksimumi

lähedane pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses suurus viitab sellele, et õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid, s.o lisakaristust, mille tulemusena

10

ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja on põhjendatult kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes ka lisakaristust.

Kohus juhib täh LS § 22 ettenähtud väärteo toimepanemise eest elepanu ka asjaolule, et

4 lg 2 võib juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena kohaldada kuni 12 kuuks ning LS § 224 lg 3 p

1 kohaselt ka lisakaristusena 3 kuust kuni 9 kuuni. Seega on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi Seejuures on seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise

- kui ka lisakaristusena.

kohaldamise ette ka LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning seda nii

põhikaristuse kui ka lisakaristusena, mis viitab sellele, et seadusandja jaoks on juhi

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vahemikus 0,10 kuni 0,24 sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka sellise liiklusest kõrvaldada. s juhile keelatud seisundis juhid saab

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et vastavalt

kohtupraktikale kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul

peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine,

täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud lubatud piirmäära oluline ületamine, õigupoolest on LS § 22 sätestatud piirmäära ületatud maksimumi lähedases määras. Käesoleval juhul

4 lg 2 tuleneb p

4 -ga 2, kuid juba LS iirmäära oluline ületamine juba sellest, et tegemist on LS § 22 lg

§ 22 sätestatud piirmäära ületamise puhul on karistusena ette nähtud juhtimisõ

4 lg 1

iguse äravõtmine nii põhikui lisakaristusena. Lisaks sellele pani menetlusalune isik samaaegselt

toime kaks erinevat väärtegu, kuivõrd peale LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo pani menetlusalune isik toime ka LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo. Seega asus menetlusalune isik sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis ning ristmikule lähenedes ei peatunud foori keelava tule ees olukorras, kus reguleeritud ülekäigurajal ootas lubavat foorituld jalakäija, et asuda teed

ületama. Seega on tegemist ka hoolimatu suhtumisega oma tegudesse. Sellest tulenevalt on

olemas kõik kohtupraktikast tulenevad alused lisakaristuse kohaldamiseks ning kohtuväline

menetleja ongi neid aluseid arvestades lisakaristust kohaldanud. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist oma tegudesse ka asjaolu, et menetlusalune isik asus juhile keelatud seisundis juhtima tööandjale kuuluvat sõidukit, millega seadis ohtu ka tööandja vara.

Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine

põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid

süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab

kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste

liiklejate turvatunnet. Mis puudutab lisakaristuse määra, siis on menetlusaluse isiku suhtes

lisakaristust kohaldatud alammääras, s.t väiksemat lisakaristuse määra ei ole võimalik kohaldada. Arvestades aga isiku süü suurust väärtegude kog

umis puuduks ka igasugune alus lisakaristuse kergemas määras kohaldamiseks isegi juhul, kui seadus seda võimaldaks.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata kaebuse esitaja maksimumi lähedasele süüle kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammääras ning kergemat lisakaristust nii või teisiti kohaldada ei saaks. Sellisest lisakaristuse määrast saab üheselt järeldada, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja lähtunud nii süü tunnistamisest kui ka isikul kehtivate

karistuste puudumisest. Vastasel juhul oleks ilmselgelt kohaldatud lisakaristust oluliselt rangemas määras. Seega vastavad kohaldatud põhikaristuse üle keskmine määr ja lisakaristuse alammäär nii kaebuse esitaja süüle, kaebuse esitaja isikule ning on ka eeldatavalt küllaldased preventiivsete eesmärkide saavutamiseks.

11 Kaebuses on leitud, et xxxna, siis lisakaristuse kohaldamine kuivõrd menetlusalune isik töötab võib menetlusaluse isiku jaoks kaasa tuua ebaproportsionaalseid negatiivseid tagajärgi, s.h ka võimaliku töökoha ning sissetuleku kaotuse. See aga mõjutaks menetlusaluse isiku toimetulekut ja tema kahe alaealise lapse heaolu. Samuti võib ta ilma jääda elukohast, kuivõrd ta ei oleks võimeline tasuma üüri. Probleemid isiklikus elus vähendasid menetlusaluse isiku tähelepanu juhtides ning tema otsustusvõimet keelatud seisundi tajumisel.

Kohus asub seisukohale, et juhul, kui menetlusalune isik töötab xxxna, siis on ta üheselt teadlik

sellest, millises seisundis võib sõidukit juhtida ja milles mitte. Samamoodi ei saa menetlusalusele isikule tulla üllatuseks, et sõiduki juhtimine keelatud seisundis on karistatav, s.h ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Kui menetlusalusele isikule on juhtimisõigus töötamiseks

ja sellest tulenevalt ka sissetuleku saamiseks oluline , siis peab ta ka või lausa hädavajalik liikluses vastavalt käituma, s.h hoiduma sõiduki juhtimisest keelatud seisundis või loobuma üldse juhile keelatud seisundit tekitavate ainete tarvitamisest. Kui aga juhtimisõigus tagab isiku

lähedaste heaolu, peab isik ka käituma viisil, mis välistaks temast sõltuvate isikute heaolu kahjustamise. Menetlusalusele isikule ei saanud tulla üllatuseks asjaolu, et ta peab oma alaealisi lapsi ülal pidama ning ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku saamiseks na töötama. Kaebuses xxx

esile toodud lapsed ei sündinud peale menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemist, vaid ilmselgelt oluliselt varem. Menetlusalusele isikule olid kõik kaebuses esile toodud ja juhtimisõiguse vajalikkust põhjendavad asjaolud teada, kuid ükski neist asjaoludest

ei takistanud menetlusalust isikut temale inkrimineeritud väärtegusid toime panemast. Seejuures ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit menetlusaluse isiku s töötamise ega laste XXX olemasolu kohta, kuigi kohtu 26.01.2022 koostatud kaebuse käiguta jätmise määruses on enam kui ko .h lmel lehel välja toodud kaebuses esinenud puudused, s märgitud seda, et juhul, kui kaebuse esitaja soovib mingeid väiteid esitada, peab ta kaebusele lisama ka väiteid tõendavad tõendid. Kohtule peale uue ja seekord allkirjastatud kaebuse mingeid tõendeid esitatud ei ole. Kohtu arvates ei ole kaebuses esitatud väited juhtimisõiguse hädavajalikkusest tõendatud ning

isegi juhul, kui neid väiteid oleks tõendatud, ei muudaks see menetlusalusele isikule

inkrimineeritud väärtegude iseloomu. Arvestades väärtegude toimepanemise asjaolusid saab

järeldada, et alkoholi tarvitamine ja juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine olid menetlusaluse isiku jaoks olulisemad kui töökoha ja sissetuleku säilimine ning alaealiste laste

ülalpidamiskohustuse täitmine. Seega tegi menetlusalune isik oma valiku liikluse teadliku ohustamise kasuks ja teadlikult riskis sellega, et temalt võidakse juhtimisõigus ära võtta, mis võib tingida nii töö kui ka sissetuleku kaotuse.

Kaebuses esitatud väiteid, et probleemid isiklikus elus vähendasid menetlusaluse isiku tähelepanu juhtides ja otsustusvõimet oma juhtimiseks keelatud seisundi tajumisel, peab kohus otsituiks ja ennast ks õigustavate . Probleemid isiklikus elus ei põhjusta isikule juhile keelatud seisundit. Selleks tuleb tarvitada keelatud seisundit tekitavaid aineid, käesoleval juhul alkoholi. Arvestades hommikul kell 11.38 kuni 11.43 tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus

ning kaebuse väidet, et viimane kogus alkoholi tarvitati eelmisel õhtul kell 22.00, siis pidi tarvitatud alkoholikogus olema mitte suur, vaid väga suur. Seega tähelepanu hajumine ei olnud tingitud mitte probleemidest isiklikus elus, vaid tarbitud alkoholi kogusest ning alkoholi suures koguses tarbimine võis olla tingitud probleemidest isiklikus elus. Need viidatud probleemid ei saa ka mõjutada otsustusvõimet juhile keelatud seisundi tajumisel, vaid arvestades tarvitatud

alkoholi kogust oli menetlusalusel isikul ilmselgelt ükskõik kui suur on alkoholi

kontsentratsioon tema väljahingatavas õhus. Kohus leiab, et need probleemid tekitavad

menetlusaluses isikus uue probleemi ja nimelt alkoholiprobleemi ning viimasena tekkiv

probleem ei lahenda esimest probleemi, vaid võib seda hoopis suurendada. Kuivõrd menetlusalune isik on asunud isikliku elu probleeme lahendama uue probleemiga, siis kujutab

menetlusalune isik ilmselgelt ohtu liikluses, kuivõrd on isikliku elu probleemide leevendamiseks valinud vale ja tulemuseta jääva, kuid uusi probleeme põhjustava lahenduse.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et k või aebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

12 minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata

.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/