2-21-5082/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5082

Tsiviilasi

Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas

Saarma hagi Renovum OÜ ja Maipõrnikas OÜ

vastu

vara

arestist

vabastamiseks

ja

kinnistusraamatust

keelumärke

kustutamiseks

vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Manetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Loft AB OÜ (pankrotis) (registrikood

14483195) pankrotihaldur Toomas Saarma (e-post:

haldur@haldur.eu)

Kostja I: Renovum OÜ (registrikood 14042462,

aadress Rävala pst 8, 10143 Tallinn);

Kostja I lepinguline esindaja: A. L. (e-post:

infor@renovum.ee);

Kostja II: Maipõrnikas OÜ (registrikood 14806729;

aadress

Värvi

5,

10621

Tallinn;

e-post:

info@maipornikas.ee), seaduslik esindaja juhatuse liige

K. A. (e-post: info@maipornikas.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna

kinnistusregistri

registriossa

nr

xxx

kantud

korteriomand (eluruum nr x), asukohaga xxx // xxx.

3. Vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna

kinnistusregistri

registriossa

nr

xxx

kantud

korteriomand (panipaik XXX), asukohaga xxx // xxx.

4. Vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna

kinnistusregistri

registriossa

nr

xxx

kantud

korteriomand (parkimiskoht XXX), asukohaga xxx // xxx.

5. Kohustada Renovum OÜ-d (regitrikood 14042462) andma nõusolek Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr xxx, xxx,

xxx Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks.

Asendada

Renovum

OÜ

nõusolekud

keelumärgete

kustutamiseks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega.

6. Jätta kehtima Harju Maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu hagi tagamise korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr

022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

8. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot ning mõista

Renovum OÜ-lt ja Maipõrnikas OÜ-lt kummaltki Loft AB OÜ (pankrotis)

kasuks välja menetluskulud 175 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtu 08.04.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-3678 võeti menetlusse Kasemetsa

arendus OÜ pankrotiavaldus Loft AB OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning nimetati ajutiseks

pankrotihalduriks Toomas Saarma. Harju Maakohtu 11.05.2020 kohtumäärusega kuulutati

välja Loft AB OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Haldur tuvastas, et

vahetult enne ajutise haldur nimetamist ehk 04.03.2020 on Loft AB OÜ (pankrotis) sõlminud

korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Müügilepinguga

võõrandas võlgnik talle kuuluvad korteriomandid xxx/xxx (eluruum nr 11, panipaik XXX,

parkimiskoht

XXX

registriosa

nr

xxx,

xxx

ning

xxx)

Maipõrnikas

OÜ-le.

Müügilepingu punktides 3.1-3.3 olid pooled kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab

lepingu eseme 1 (eluruum nr x) hinnaga 165 000 eurot, millel lisandub käibemaks 33 000 eurot,

kokku 198 000 eurot, lepingu eseme 2 (panipaik XXX) hinnaga 15 000 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 3000 eurot, kokku 18 000 eurot, ning lepingu eseme 3 (parkimiskoht XXX)

hinnaga 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks, summas 4000 eurot, kokku 24 000 eurot.

Müügilepingu p-s 3.6 leppisid pooled kokku, et lepingu esemete ostuhinna käibemaksuta osa

summas 200 000 eurot kohustub ostja üle kandma müüja eest ja müüja soovil kas X AS kontole,

täitmaks müüja kõiki kohustusi X AS ees või muule müüja poolt näidatud kolmanda isiku

kontole hiljemalt 01.06.2020.

2. Maipõrnikas OÜ kanti müügilepingu esemeks olevate korteriomandite (eluruum nr 11,

panipaik

XXX,

parkimiskoht

PXXX)

omanikuna

kinnistusraamatuse

04.05.2020.

Müügilepingus kokkulepitud tähtajaks ei olnud Maipõrnikas OÜ ostuhinna tasumise kohustust

täitnud. Haldur esitas 09.06.2020 Maipõrnikas OÜ-le vastavasisulise päringu, paludes esitada

ostuhinna tasumist tõendavad dokumendid ning selgitas, et juhul, kui Maipõrnikas OÜ ei ole

täitnud ega täida ka lepingust tulenevat rahalist kohustust, tuleb xxx/xxx tagastada Loft AB OÜ

(pankrotis)

pankrotivarasse.

Maipõrnikas OÜ

ostuhinda

01.07.2020

ei

tasunud.

Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäituri Elin Vilippus 19.08.2020 avalduse alusel on

korteriomanditele 26.08.2020 kantud keelumärked käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin

Vilippuse ja Renovum OÜ kasuks. 13.10.2020 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus

täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate.

3. Haldur esitas 04.11.2020 hagi Maipõrnikas OÜ vastu korteriomandite müügilepingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks

vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes, eesmärgiga pankrotivarasse tagasi võita

sealt vahetult enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huve kahjustavatel tingimustel

väljaläinud vara (tsiviilasi xxx). Harju Maakohus peatas 05.11.2020 määrusega täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

04.03.2021 määrusega kinnitas Harju Maakohus halduri ja Maipõrnikas OÜ vahel sõlmitud

kompromissi, milles lepiti kokku, et Maipõrnikas OÜ tagastab Loft AB OÜ (pankrotis)

pankrotivarasse Loft AB OÜ (pankrotis) ja Maipõrnikas OÜ vahel 04.03.2020 sõlmitud

korteriomandite müügilepingu esemeks olnud korteriomandid xxx/xxx (eluruum nr x, panipaik

XXX,

parkimiskoht

XXX)

ning

annab

nõusoleku

kinnistusraamatus

kannete

muutmiseks. Määrus jõustus 09.03.2021. 16.03.2021 edastas kohtutäitur Elin Vilippus

haldurile täitemenetluse uuendamise otsuse täiteasjas 022/2020/6633, milles märkis, et uuendab

täitemenetluse, kuna peatamise alused on ära langenud. 17.03.2021 esitas haldur kohtutäiturile

avalduse korteriomandite arestist vabastamiseks ja kinnistusaamatust keelumärgete

kustutamiseks nõusoleku saamiseks. 24.03.2021 halduri, Renovum OÜ ning kohtutäituri

osalusel toimunud läbirääkimistel keeldus Renovum OÜ korteriomandite arestist vabastamast

ja kinnistusaamatust keelumärgete kustutamiseks nõusolekut andmast. Haldur leiab, et

kompromissimääruse jõustumise tulemusel on korteriomandid muutunud sisuliselt Loft AB OÜ

(pankrotis) pankrotivaraks ning kohtutäituril tuleb korteriomandid arestist vabastada ja

keelumärked kinnistusraamatust kustutada.

4. Hageja palub vabastada aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr xxx kantud korteriomand (eluruum nr x), asukohaga xxx // xxx; Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (panipaik XXX),

asukohaga xxx // xxx; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx

kantud korteriomand (parkimiskoht XXX), asukohaga xxx // xxx kohustada Renovum OÜ-d

andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega

xxx, xxx, xxx Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks ning asendada

Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks kohtulahendiga.

5. Vastusena kostjate seisukohtadele selgitab hageja, et on hagi kostjate vastu esitanud TMS §

222 alusel ning nimetatud sätte kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Seetõttu

on hagi esitatud ka Maipõrnikas OÜ vastu. Hageja toob välja, et õigusvastane ei saa olla hagi,

mille esitamise õigus on sõnaselgelt seaduses sätestatud. Asjaolu, et käesoleval hetkel on

kinnistusraamatu kande järgi vara omaniks kostja II ei oma tähtsust. Jõustunud kohtulahendiga

on kinnitatud kompromiss, millega kostja II on andnud temale kuulunud vara tagasi Loft AB

OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Kinnistusraamatukande järgne omanik on samuti kohtule

kinnitanud, et korteriomandid ei kuulu enam talle. Kinnistusraamatu kanne Maipõrnika OÜ kui

omaniku kohta on muutnud ebaõigeks ning kuulub parandamisele. Kompromissimäärus on

hageja hinnangul muuhulgas käsitatav asjaõigusliku kokkuleppena korteriomandite omandi

üleandmiseks. Olukorras, kus korteriomandid, millele kostja I kasuks ühishüpoteek on seatud,

on muutunud pankrotivaraks, kostja I nõue ja nõude hüpoteegiga tagatus on Loft AB OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud ning selle üle on pooleli kohtuvaidus, ei ole

võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude sundtäitmiseks.

Kostja I vastuväited

6. Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I toob välja, hageja on esitanud hagi TMS § 222 alusel

kolmanda isikuna, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, ehkki

sellist õigust hagejal tegelikult ei ole. Hageja kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud

keelumärget ega muud tema õigust tagavat märget. Keelumärge on kinnistusraamatus kostja

kasuks. Lisaks tagab keelumärge kohtutäituri täiteasjaga seoses tekkinud nõudeid täiteasja

võlgniku (kostja 2) vastu (kes on kolmandast isikust hüpoteegiga koormatud kinnisasjade

omanik, mitte põhivõlgnik). Hageja ei ole esitanud käesolevas asjas tagasivõitmise hagi, vaid

hageja väidab oma omandiõigust, mida kostja ei tunnista. Hageja ei ole täitmisel oleva

kinnisasja omanik, vaid hageja on sõlminud kompromissina kinnitatud kokkuleppe omandi

kostjalt

hagejale

üleandmiseks

varasemas

kohtuasjas,

millesse

kostja

ei

olnud

kaasatud. Nimetatud asjas tehtud lahend ei ole seega ka kostja jaoks siduv ning lahendil ei ole

kujunduslikku toimet. Hageja ei saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja omanikuks, vaid

omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatuse. Kande tegemist ja hageja omandiõiguse

teket takistab kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge. Keelumärke

kustutamiseks nõusoleku andmise kohustust kostjal ei ole.

7. Kostja I leiab, et on õiguspäraselt alustanud täitemenetlust kinnistusraamatusse kantud

kinnisasja omaniku vastu hüpoteegilepingust täitedokumendi alusel hüpoteegiga tagatud võla

sissenõudmiseks ja kostja peab saama oma nõude käimasolevas täitemenetluses realiseerida.

Kõigist asjassepuutuvatest õigustest varaseimana kanti 15.05.2019 kinnistusraamatusse

täitmisel olev vaidlusaluseid korteriomandeid koormav ühishüpoteek. Algne hüpoteegipidaja

andis ühishüpoteegi kostjale üle enne 12.05.2020 pankrotiteate avaldamist tehtud 30.04.2020

kinnistamisavaldusega. Täitemenetlust alustati ja keelumärge kostja kasuks kanti

kinnistusraamatusse (26.08.2020) enne hageja poolt varasemas kohtuasjas tagasivõitmise hagi

esitamist (04.11.2020), seega ka enne toonases kohtuasjas kompromissi kinnitamist ja jõustumist

(04.03.2021/09.03.2021). Pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud hageja vaidlusaluste

korteriomandite omanik ega ole seda ka praegu. Kompromissmäärus ei muutnud

korteriomandeid pankrotivaraks.

8. Kostjal ei ole seost müügilepinguga, millega Loft AB OÜ väidetavalt võlausaldajate huve

kahjustas. Kostja täitmisel olev nõue tuleneb X AS ja Loft AB OÜ (pankrotis) vahel 04.04.2019

sõlmitud

laenulepingust

90404-3

ja

10.05.2019

sõlmitud

laenulepingust

90510-3.

30.04.2020 loovutas X AS laenulepingust tulenevad nõuded kostjale, millest teavitas võlgnikku

ja hagejat. Nõude loovutamisega läksid kostjale üle ka kõik nõuet tagavad tagatised. Käesoleval

juhul polnud täitemenetluse alustamise ajal kinnistusraamatus pankrotihalduri keelumärget ega

muud märget üldse ega ole praeguseni. Hageja kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud

omandiõiguse üleandmist tagavat eelmärget ega muud märget. Kostja on täitemenetluse

alustanud heauskselt oma tegeliku võlanõude rahuldamiseks. Isegi, kui oleks õige lugeda

varasema tagasivõitmise asja lahendi põhjal hagejat korteriomandite omanikuks, ei ole hagejal

nõudeõigust kostja vastu kostja ja kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamiseks

nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Hageja ei ole esile toonud, millise sätte alusel saaks ta

kostjale sellise nõude esitada. Kuivõrd täitemenetlus on alustatud õiguspäraselt

kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omaniku vastu, ja omanikukande muutmine ei ole

võimalik, on õiguspärane ja peab jääma kehtima ka kinnisasjade arest. Seega on hageja nõue

kinnisasjade arestist vabastamiseks põhjendamatu ja seda ei saa rahuldada.

9. Asjaolu, et kostja on Loft AB OÜ vastu esitanud nõuded ka pankrotimenetluses, ei välista

kostja õigust samast lepingust tuleneva võla nõudmiseks väljaspool pankrotimenetlust

võlanõudeid tagava kolmanda isiku kinnisasju koormava ühishüpoteegi realiseerimise teel.

Pankrotimenetluses on kostja esitanud nõude pankrotis põhivõlgniku, täitemenetluses

põhivõlgnikuks mitteoleva kolmandast isikust pantija, ühishüpoteegiga koormatud asja

omaniku kostja 2, vastu. Kostjal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist nii põhivõlgnikult kui

pandi arvelt. Põhivõlgniku pankrot ei muutnud midagi kostja kui võlausaldaja ja kostaja 2 kui

pandiga koormatud asja omaniku suhetes. Asjaolu, et pankrotimenetluses pankrotihaldur ja üks

pankrotivõlausaldaja kostja nõuet osaliselt ei tunnustanud ja selle üle on käimas kohtuvaidlus, ei

oma samuti tähendust väljaspool pankrotimenetlust, st kostja ja kostja 2 vahelistes suhetes.

Pankroti väljakuulutamine muudab nõude sissenõutavaks ainult pankrotivõlgniku suhtes ja

sellel ei ole mõju väljaspool pankrotimenetlust.

Kostja II vastus

10. Kostjale II jääb oma vastuse kohaselt arusaamatuks, miks on Maipõrnikas OÜ märgitud

nimetatud hagis kostjaks. Maipõrnikas OÜ on juba sõlminud kohtuliku kompromissi Loft AB

OÜ-ga (pankrotis) ostu-müügilepingu tühistamiseks ning andnud oma tagasivõetamatu

nõusoleku kinnistusraamatus kannete tegemiseks ning vara omandiõiguse üle minemiseks Loft

AB OÜ-le. Lisaks on Maipõrnikas OÜ üle andnud ka otsese valduse koos kõikide võtmete,

pultide jms-ga Loft AB OÜ-le. Maipõrnikas OÜ tahe ei ole muutunud, kohtulik kompromiss

on kehtiv. Maipõrnikas OÜ on nõus kõikide Loft AB OÜ pankrotihaldur Toomas Saarma

seisukohtadega nimetatud hagiavalduses ja palub kohtul Renovum OÜ kasuks seatud

keelumärge kustutada. Renovum OÜ on samad nõuded esitanud ka panktoripessa, ühte nõuet

ei saa kaks korda täita.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

11. Kohus, tutvunud hageja nõude ja kostja vastustega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

13. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks

järgmised asjaolud:

− Harju Maakohtu 11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-3678 kuulutati välja Loft

AB OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma (tlk 7-10).

− Loft AB OÜ (pankrotis) sõlmis 04.03.2020 Maipõrnikas OÜ-ga korteriomandite

müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega Loft AB OÜ

(pankrotis) võõrandas talle kuuluvad korteriomandid xxx/xxx (eluruum nr 11, panipaik

XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx) Maipõrnikas OÜ-le

(tlk 11-20).

− 04.03.2020 müügilepingu p-s 3.6 leppisid pooled kokku, et lepingu esemete ostuhinna

käibemaksuta osa summas 200 000 eurot kohustub ostja üle kandma müüja eest ja

müüja soovil kas X AS (registrikood xxx) kontole, täitmaks müüja kõiki kohustusi X

AS ees või muule müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole hiljemalt esimesel

juunil kahe tuhande kahekümnendal (01.06.2020) aastal (tlk 11-20).

− Maipõrnikas OÜ kanti xxx/xxx korteriomandite (eluruum nr x, panipaik XXX,

parkimiskoht

XXX

registriosa

nr-tega

xxx,

xxx

ning

xxx)

omanikuna

kinnistusraamatuse 04.05.2020 (tlk 21-32).

− xxx/xxx korteriomanditele (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa

nr-tega xxx, xxx ning xxx) on 15.05.2019 kinnistusraamatusse sisse kantud

ühishüpoteek summas 320 000 kostja I Renovum OÜ kasuks, kannet on muudetud

10.06.2020. Hüpoteek on koormatud pandiga X AS kasuks alates 30.07.2020 (tlk 21-

32).

− Hageja Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma saatis 09.06.2020

kostjale I ja kostjale II e-kirja, milles palus end teavitada, kas 04.03.2020 sõlmitud ostu-

müügilepingu alusel on ostja Maipõrnikas OÜ ostuhinna summas 200 000 eurot tasunud

(tlk 33).

− Renovum OÜ 19.08.2020 täitmisavalduse alusel on kohtutäitur Elin Vilippuse poolt

algatatud võlgnik Maipõrnikas OÜ suhtes täiteasi nr 022/2020/6633, mille nõudeks on

kinnisasjadele nr xxx, xxx ning xxx sissenõude pööramine ja hüpoteegi realiseerimine

(tlk 107-108).

− xxx/xxx korteriomanditele (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa

nr-tega xxx, xxx ning xxx) on 15.05.2019 kinnistusraamatusse kohtutäitur Elin

Vilippuse 19.08.2020 avalduse alusel 26.08.2020 sisse kantud keelumärked käsutamise

keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippuse ja Renovum OÜ kasuks (tlk 21-32).

− 13.10.2020 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2020/6633 kinnisasja

enampakkumise

teate,

milles

teatas,

et müüb

avalikul

elektroonilisel

enampakkumisel Maipõrnikas OÜ-le kuuluvat korteriomandit, parkimiskohta ja

panipaika asukohaga xxx //xxx (tlk 34-35).

− Hageja esitas Harju Maakohtusse tsiviilasjas 2-20-16220 hagi Maipõrnikas OÜ vastu

müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kannete

muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes. Harju Maakohtu

04.03.2021 määrusega kinnitati nimetatud tsiviilasjas poolte vahel kompromiss, millega

Maipõrnikas OÜ kohustus Loft AB OÜ pankrotivarasse xxx/xxx korteriomand. Määrus

jõustus 09.03.2021 (tlk 41-43).

− 16.03.2021 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2020/6633 kinnisasja uue

enampakkumise

teate,

milles

teatas,

et müüb

avalikul

elektroonilisel

enampakkumisel Maipõrnikas OÜ-le kuuluvat korteriomandit, parkimiskohta ja

panipaika asukohaga xxx //xxx (tlk 46).

14. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 alusel, mille

lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav

õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või

sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas

sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse selline hagi sissenõudja ja võlgniku

vastu.

15. Esmalt annab kohus hinnangu kostja I seisukohale, mille kohaselt on hageja esitanud hagi

isikuna, kellel ei ole õigust kostja kasuks toimuvasse täitemenetlusse sekkuda ning hagejal ei

ole õigust vara arestist vabastamist nõuda. Kohus on seisukohal, et TMS § 222 lg 1 annab hagi

esitamise õiguse igale täitemenetluse välisele isikule, kes leiab, et tal on sundtäitmise eseme

suhtes omandiõigus. Hageja on antud juhul seisukohal, et täitemenetluse nr 022/2020/6633

esemeks olev kinnisasi kuulub tegelikkuses hoopis Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse.

Ka kohtutäitur on täitemenetluses hagejale selgitanud, et selleks, et kohtutäitur saaks vara

arestist vabastada, saab täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult

TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust

vara arestist vabastamiseks, saab isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, esitada TMS §

222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu arestist vabastamiseks (tlk 50). TMS § 222 lg 3 alusel

on hageja õigesti esitanud hagi täiteasjas nr 022/2020/6633 sissenõudjaks oleva Renovum OÜ

ning võlgnikuks oleva Maipõrnikas OÜ vastu.

16. Kostja II Maipõrnikas OÜ ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud ning on avaldanud, et

on sõlminud kohtuliku kompromissi Loft AB OÜ-ga (pankrotis) ostu-müügilepingu

tühistamiseks ning andnud oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatus kannete

tegemiseks ning vara omandiõiguse üle minemiseks Loft AB OÜ-le. Lisaks on Maipõrnikas

OÜ üle andnud ka otsese valduse koos kõikide võtmete, pultide jms-ga Loft AB OÜ-le.

17. Hageja ja kostja I vahel on vaidlus selles, kas kostjal I on kohustus anda nõusolek tema

kasuks täitemenetluses nr 022/2020/6633 korteriomanditele xxx/xxx (eluruum nr x, panipaik

XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx, edaspidi korteriomandid)

seatud keelumärgete kustutamiseks ja vara arestist vabastamiseks.

18. Hagi kohaselt on hageja Loft AB OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihaldurina ja

pankrotihaldurina tegutsedes tuvastanud, et vahetult enne ajutise halduri nimetamist s.o.

04.03.2020 on Loft AB OÜ (pankrotis) sõlminud korteriomandite müügilepingu,

asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega võõrandas talle kuuluvad korteriomandid

Maipõrnikas OÜ-le. Hageja esitas Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldurina 04.11.2020

Harju Maakohtusse hagi Maipõrnikas OÜ vastu vaidlusaluste korteriomandite müügilepingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes ning kinnistusraamatu kannete

muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes, eesmärgiga pankrotivarasse

tagasi võita sealt vahetult enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huve kahjustavatel

tingimustel väljaläinud vara.

19. Hageja on seisukohal, et kuna 04.03.2021 kompromissimääruse alusel kohustus kostja II

Loft AB OÜ pankrotivarasse korteriomandid tagastama ning andma nõusoleku

kinnistusraamatus kannete muutmiseks, siis on kompromissimääruse jõustumisel 09.03.2021

muutunud korteriomandid pankrotivaraks ning nende müük peab toimuma pankrotimenetluses

ettenähtud korras. Kostja I leiab, et hageja ei saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja

omanikuks, kuna omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kande tegemist ja hageja

omandiõiguse teket takistab aga kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge, mis oli

sisse kantud juba 26.08.2020 ehk enne hageja tagasivõitmise hagi esitamist. Kostja on muuhulgas

märkinud, et hageja ja kostja II sõlmisid kompromisslepingu ehk tegid korteriomandite

käsutustehingu kinnisasjade suhtes, mille käsutamine oli kinnistusraamatusse kantud

keelumärkega kohtutäituri poolt keelatud.

20. TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise

keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab

vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta.

Vara arestimiseks loetakse TMS § 64 lg 1 kohaselt ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja

poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti

üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. Võlgnikul on alates arestimisest keelatud

arestitud vara käsutada. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TMS § 54 lg

2 järgi tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et enne

hageja poolt tagasivõitmise hagi maakohtusse esitamist oli täiteasjas 022/2020/6633 juba

seatud korteriomanditele käsutamise keelumärge kohtutäituri ja sissenõudja Renovum OÜ

kasuks.

21. Samas on aga Riigikohus leidnud, et ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise

tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et saadu tagastamine oleks võimatu PankrS § 119 lg 3

mõttes. Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse

kantud keelumärke järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja

toimingute tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi

õigustatud isik olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei

kahjustata (mh on tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut

kahjustavaid kandeid) ning neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada (RKTKo

04.04.2018 2-16-7541 p. 21). Seega ei ole täitemenetluses kinnisasjale seatud keelumärge

ilmtingimata kinnisasja omanikukande muutmist takistav asjaolu, kui tegemist on vara

tagasivõitmisega pankrotivarasse ning kohus tuvastab kohustuse anda nõusolek keelumärke

kustutamiseks. Kohtu hinnangul tuleb selle eeldusena esmalt tuvastada, kas täitemenetluses

arestitud vara kuulub tegelikkuses pankrotivara hulka ning kas omanikukande muutmine

keelumärke järgi õigustatud isiku huve kahjustab.

22. Kohtul tuleb TMS § 222 lg 1 alusel esitatud nõude puhul tuvastada, kas vaidlusalused

korteriomandid kuuluvad Loft AB OÜ pankrotivarasse.

23. Hageja pankrotihaldurina on PankrS § 109 alusel esitanud hagi Maipõrnikas OÜ vastu

04.03.2020 sõlmitud korteriomandite müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamise nõudes. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva

seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on

tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 119 lg 1

sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool

kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

24. Tagasivõitmise mõte on saada pankrotivarasse tagasi sealt ebaõiglaselt välja läinud vara,

tagades võimaluse pankrotivõlausaldajatele selle vara arvel oma nõudeid rahuldada. Kui kohus

tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, siis PankrS § 119 lg 1 järgi on lähtekohaks,

et teine pool peab tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama. Kui saadu tagastamine

on võimalik, siis tuleb vara tagastada selles seisus, nagu see tagasivõidetud tehingu alusel

teisele poolele kuulub, sh parendused, viljad ja muu kasu (RKTKo 15.02.2017, nr 3-2-1-140-

16, p. 15).

25. Kohus nõustub hagejaga, et tsiviilasjas 2-20-16220 Loft AB OÜ (pankrotis) ja kostja II

Maipõrnikas OÜ vahel 04.03.2021 sõlmitud kompromissimääruse jõustumisega on

korteriomandid tagasivõidetud Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. Hageja poolt

esitatud tagasivõitmise hagi on seaduse mõttest tulenevalt esitatud isiku vastu, kes

pankrotivõlgnikuga tagasivõidetava tehingu sõlmis. Kohtuasja tulemusena nõustus

müügilepingu alusel kinnisasjad omandanud Maipõrnikas OÜ korteriomandid Loft AB OÜ

(pankrotis) pankrotivarasse tagastama. 04.03.2021 kinnitatud kompromissimääruse kohaselt on

Maipõrnikas OÜ andnud lisaks nõusolekud omanikukande muutmiseks vajaminevate kannete

tegemiseks.

26. Kinnisomandi üleandmine eeldab nii võlaõigusliku kohustamistehingu kui ka asjaõigusliku

käsutustehingu olemasolu. Võlaõiguslik tehing kinnisasja võõrandamiseks kohustab

kinnisomandit üle andma (AÕS § 119 lg 1). Võlaõigusliku kohustustehingu täitmine, s.o

kinnisomandi üleandmine toimub asjaõigusliku kokkuleppega AÕS § 120 lg 1 kohaselt. TsMS

§ 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina

kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohtu hinnangul sisalduvad tsiviilasjas 2-20-16220

sõlmitud kompromisskokkuleppes nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik käsutustehing, sest

kokku on lepitud omandi üleandmise kohustuses ning lisaks kannete tegemiseks vajalike

tahteavalduste andmises. Kompromissimäärus on kehtiv ja õigusjõudu omav kohtulahend selle

kohta, et vaidlusalused korteriomandid on hagimenetluse raames Loft AB OÜ (pankrotis)

pankrotivarasse tagasi võidetud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kui täitemenetluses seatud

keelumärget kinnisasjal ei oleks, siis oleks kompromissimääruse alusel võimalik

kinnistusraamatus omanikukande muutmine ära teha.

27. Kohus on seega tuvastanud, et korteriomandite tegelik omanik on Loft AB OÜ (pankrotis)

ning seega kuuluvad need äriühingu pankrotivara hulka. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha

kohaselt (RKTKo 04.04.2018 2-16-7541 p. 21) tuleks aga ka hinnata, kas keelumärke järgi

õigustatud isikul ehk kostjal I on kohustus anda vajalikud tahteavaldused ning kas tahteavalduse

andmine on kostja I suhtes kahjustav. Kostja I on välja toonud, et isegi kui oleks õige lugeda

tagasivõitmise asja lahendi põhjal hagejat korteriomandite omanikuks, ei ole hagejal

nõudeõigust kostja vastu kostja ja kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamiseks

nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Kostja I on seisukohal, et nõusoleku andmine kahjustaks

kostja õiguspärast huvi oma nõude täitemenetluses rahuldamise suhtes ning põhjustaks nõude

rahuldamise suhtes pika viivituse.

28. Kostja I on oma seisukohtades viidanud Riigikohtu 19.02.2020 lahendile tsiviilasjas 2-19-

4765, täpsemalt selle punktile 11.4. Nimetatud punktis on Riigikohus märkinud, et olukord on

teistsugune siis, kui täitemenetluse sissenõudja kasuks on tagasivõidetavale kinnistule seatud

hüpoteek ja täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud hüpoteegi seadmise leping.

Hüpoteek on majanduskäibe seisukohalt üks olulisematest tagatisvahenditest kinnislaenuturul.

Hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud

teistele nõuetele. Eelistamine on vajalik osa majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe

mehhanismist. Üks sellise eelistamise tagajärgedest on see, et kinnistu võimaliku

tagasivõitmise korral pankrotivarasse jääks hüpoteek kinnistut koormama ja hüpoteegipidajal

oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega ei

muutuks pankrotivõlgniku õiguslik seisund oluliselt ka TMS § 222 järgse hagi esitamise ja

rahuldamise korral - kui muidu peaks pankrotivõlgnik hüpoteegi tõttu taluma varem talle

kuulunud kinnistu müümist täitemenetluses, siis pärast edukat tagasivõitmist peaks ta taluma

talle kuuluva kinnistu müümist pankrotimenetluses. Küll aga peaks hüpoteegipidajast

sissenõudja taluma nõude rahuldamisel viivitust. Seega puuduks eelkirjeldatud juhtumil

TMS § 222 järgsel hagil eelduslikult õiguslik perspektiiv.

29. Kohus nõustub, et olukorras, kus tagasivõidetavale kinnistule on seatud hüpoteek, jääb see

tagasivõitmise korral kinnistut koormama ning hüpoteegipidajal on õigus niikuinii kinnistu

müümist nõuda kas siis täite- või pankrotimenetluses. Riigikohus on viidanud, et tagasivõitmise

korral pankrotivarasse peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma pankrotimenetluses nõude

rahuldamisel viivitust. Samas on hageja esitanud tõendid ja andmed selle kohta, et kostja I on

27.05.2020 esitanud ka juba Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuded, mis

tulenevad X AS ja Loft AB OÜ (pankrotis) vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust 90404-3

ja 10.05.2019 sõlmitud laenulepingust 90510-3 (12.10.2020 nõuete kaitsmise protokoll, tlk 52-

58). Kostja I nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud summas 157 100

eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase nõudena ning summas 163 200 eurot tingimusliku nõudena

PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Kostja I on esitanud 10.11.2020 Harju Maakohtusse hagi oma nõude

tunnustamiseks Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, milles palub tunnustada

laenulepingust nr 90404-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot

ja viivise 14924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese

rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses; laenulepingust nr 90510-

3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163200 eurot osas pandiga tagatud

esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning nõudena, mis

ei ole tingimuslik ning laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu

intressi 8078,40 eurot ja viivise 11504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga

tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses (tlk 59-

64). Hagi on tsiviilasjana 2-20-16508 Harju Maakohtu menetlusse võetud (tlk 65-76). Seega

soovib kostja I sama ühishüpoteegi alusel oma nõuete täitmist nii Maipõrnikas OÜ vastu

esitatud täitemenetluses kui ka Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

30. Kohus jagab hageja seisukohta, mille kohaselt olukorras, kus korteriomandid, millele kostja

I kasuks ühishüpoteek on seatud, on muutunud pankrotivaraks, kostja I nõue ja nõude

hüpoteegiga tagatus on Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud ning selle üle

on pooleli kohtuvaidus, ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude

sundtäitmiseks. Kohus leiab, et sellises situatsioonis ei ole kostja I kui hüpoteegipidaja

nõusolekute andmiseks kohustamine täitemenetluses keelumärke kustutamiseks kostjat I

põhjendamatult kahjustav, kuna tal on õigus kaitsta oma nõudeid võlgniku Loft AB OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses. Seda on kostja I ka juba tegema asunud. Kohus asub tsiviilasjas

2-20-16508 tuvastama, kas ja millises ulatuses ning millises rahuldamisjärgus on kostja I

nõuded põhjendatud. Kohus märgib ka, et kui pankrotivõlgnik ei oleks korteriomandeid kostjale

II vahetult enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud, oleks Renovum OÜ kasuks

korteriomanditele seatud ühishüpoteek samuti jäänud tagama tema nõudeid Loft AB OÜ vastu

pankrotimenetluses.

31. Seega asub kohus seisukohale, et korteriomandid tuleb täiteasjas nr 022/2020/6633 arestist

vabastada, sest need kuuluvad Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. TMS § 222 lg 4

kohaselt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile

keelumärke kustutamiseks.

32. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ütleb, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut võib

asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud

nõusoleku andmise kohustus. Hageja on taotlenud kohustada kostjat I andma nõusolek Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega xxx, xxx, xxx Renovum

OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks ning asendada Renovum OÜ nõusolekud

keelumärgete kustutamiseks kohtulahendiga. Kuna kohus on tuvastanud, et täitemenetluse

raames kinnisasjadele kostja I kasuks kantud keelumärked kuuluvad seoses vara arestist

vabastamisega kustutamisele, siis on selleks vajalik ka puudutatud isiku ehk kostja I nõusolek.

Kohus kohustab kostjat I vastavad nõusolekud andma ning asendab need TsÜS § 68 lg 5 alusel

kohtuotsusega.

33. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning määrab vabastada täiteasjas nr

022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr

xxx kantud korteriomand (eluruum nr x), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn;

Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand

(panipaik XXX), asukohaga xxx // xxx ning Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (parkimiskoht XXX), asukohaga

xxx// xxx. Lisaks kohustab kohus Renovum OÜ-d (regitrikood 14042462) andma nõusolek

Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega xxx, xxx, xxx

Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks. Asendada Renovum OÜ

nõusolekud keelumärgete kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

mõttes kohtuotsusega.

34. Kohus tagas käesolevas asjas hagi 01.04.2021 määrusega ja hagi tagamise korras peatas

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus

lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt

vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu

tühistamist. Kuna maakohus rahuldas hagi ja hageja ei ole hagi tagamise tühistamist taotlenud,

tuleb 01.04.2021 kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima.

Menetluskulud

35. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse.

37. Kuna kohus rahuldab hagi ning kostjate näol on tegemist seadusest tulenevate

kaaskostjatega, siis tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

38. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

39. Hageja on kohtule teatanud, et tema menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300

eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

40. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagi

esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi tagamiselt 50 eurot.

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest kummalgi kostjal tuleb hagejale

hüvitada 175 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik