2-21-143991/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-143991

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3110,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, 10115)

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; täpne elukoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja XX suhtes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XX`ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks Esto AS ja XX`i

vahel 03.10.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 9543571327 tulenev

põhinõue 1777,24 eurot, intress 242,4 eurot, viivis 64,66 eurot ja sissenõudekulu 35

eurot.

3. Mõista kostjalt XX`ilt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (1777,24 eurot) alates

27.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja XX`i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt XX`ilt

hageja PlusPlus Capital AS kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt

tasutud riigilõiv summas 420 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb

riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Kostja ja kreeditor sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale arvelduskrediidi

limiidi 2000,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus

kasutatud krediidi ja intressi tasuma 15.ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas

kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu

sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust

päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise

päevast alates. 17.11.2020 sõlmisid kostja ja kreeditor lepingu lisa, mille kohaselt ei pidanud

kostja tegema krediidi tagasimakseid perioodil 2020- 12; 2021-01; 2021-02. Kostja asus

kreeditori poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kasutas perioodil 03.10.2020 -

16.04.2021 kokku krediidilimiidi summas 1777,24 €. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus

kostja tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 €, ning tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks

lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p V 1 alusel kohustus kostja tasuma makseid

ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt lepingule. Kostja rikkus lepingu p V 1 (lisa 1,

teenusetingimused) ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates

16.04.2021. 16.09.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile.

Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kostjale, s.o XX`ile toimetati hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

27.01.2022.a teate avaldamisega, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 40,90% aastas tasumist. Hageja põhjendab

viivisenõuet sellega, et Esto AS ja kostja on kokku leppinud sõlmitud arvelduskrediidi lepingus

tüüptingimuses, mille kohaselt Esto AS-l õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel

viivist samas ulatuses intressimääraga tulenevalt laenulepingu üldtingimuste lisaga „hinnakiri“

ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla

tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta.

Seega on viivisenõue iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutu viivisemääraga.

Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt

suure viivise ja leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113

lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on

kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Kohus on seisukohal, et Esto AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega Esto

AS ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 40,90% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning Esto AS on kutse-

või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on

tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole

proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat

ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra

kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa

kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise päeva sissenõutavaks muutunud viivis

krediidikonto arvelduslepingu nr #9543571327 alusel 64,66 euro ulatuses.

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade arv

Viivise määr

aastas / 360

päeva

Viivise

summa, eur

14.08.2021

31.12.2021

1777.24

8% / 360

54.53448

01.01.2022

26.01.2022

1777.24

8% / 360

10.127832

Kokku

64,66

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise

protsendina väljamõistmist põhinõudelt 1777.24 eurot alates 14.08.2021.a täitmiseni täitmiseni

lepingujärgses määras 40,90% aastas. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

seaduses sätestatud määras alates 27.01.2022.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 420

eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 420 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos

käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuga).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2022. a otsusega nr 2-21-

143991.