2-21-13467/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-13467 Tsiviilasi Georgi Šubini hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu 28. septembri 2021. a määrus menetlusse võtmisest keeldumine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Georgi Šubini määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja/hageja: Georgi Šubin, ik XXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 28. septembri 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt põhjendusi. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Georgi Šubin (hageja) esitas 26. augustil 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles taotles põhiseaduslike rikkumiste tuvastamist ja Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise väljamõistmist hageja tervise kahjustamise eest. Hagiavalduse kohaselt 2. mai 2017. a määrusega kohtuasjas nr 1-17-3356 varjas kohus hageja suhtes toimepandud kuritegu ning kahjustas tema tervist. Määrus sisaldab alandusi ja solvanguid hageja suhtes. Kohtuasjas nr 2-16-646 jättis kohus hageja hagi 10. mai 2017. a määrusega alusetult rahuldamata. Hageja ei nõustu kohtuasjas nr 1-15-621 11. septembril 2015

2

tehtud kohtuotsusega ja kohtunike tegevusega sama asja läbivaatamisel. Hageja mõisteti süüdi alusetult ja ebaõigesti. Kokkuvõttes on kahjustatud hageja tervist (psüühikat). 2. Viru Maakohus keeldus 28. septembri 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et hagi ei ole võimalik menetlusse võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 punktide 1 ja 4 alusel, kuna sama nõudega samal alusel esitatud kaebus on lahendatud halduskohtumenetluses jõustunud lahendiga ning lisaks ei ole tsiviilasju lahendav kohus pädev antud asja lahendama (TsMS § 371 lg 1 p 1). Taotluse esitamist pärast maakohtu menetlust reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 21, mille kohaselt kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule (§ 21 lg 1). Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt esitas hageja analoogse kaebuse (sama nõudega, samal alusel) Tartu Halduskohtule (haldusasi nr 3-20-578). Tartu Halduskohus tagastas 14. septembril 2020 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. jaanuari 2021. a määrusega Georgi Šubini määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi. Tartu Ringkonnakohtu lahend jõustus 30. märtsil 2021. Maakohus kordas halduskohtute menetluses antud selgitusi: - kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtu poolt kriminaalasja menetlemise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb taotlus vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg-le 2, § 18 lg-le1, §-le 21 esitada prokuratuurile või üldkohtule. Ühelgi viidatud juhul ei ole võimalust esitada kaebust/nõuet kahju hüvitamiseks maakohtule tsiviilasjana. - tsiviilasjas õigusemõistmise kestel tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb HKMS § 4 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 esimese lause kohaselt esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS 3. Hageja esitas 11. oktoobril 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus ja seaduslik otsus. Hageja hinnangul on kohtu argumendid viitega halduskohtu varasemale lahendile ekslikud, halduskohus lahendas teistsugust vaidlust. Viru Maakohus kordas halduskohtu taktikat ja alustas menetlusvaidlust, mis ei lahenda esialgset kaebust, kuna selle teemaks ei olnud vaidlus kohtualluvuse üle. Põhiseaduse artikli 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, artikli 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning artikli 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Nende artiklite alusel oli Viru Maakohus kohustatud võtma hageja hagi menetlusse. Kuna kohus seda ei teinud, on rikutud seadusi ja inimõigusi. Põhiseaduse artiklis 25 on öeldud, et igaühel on õigus hüvitada talle ebaseaduslikult tekitatud moraalne ja materiaalne kahju. Hageja hinnangul kuulub talle see õigus, kuna talt on võetud alusetult vabadus ja ta kannatas füüsiliselt ja vaimselt. 4. Viru Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi. 6. Kaebaja soovib kohtu poolt kahe kriminaalasja ja ühe tsiviilasja menetlemisega seoses tekitatud kahju hüvitamist. Samuti ei ole kaebaja rahul neist ühe kriminaalasja kohtueelse menetlemisega politsei ja prokuratuuri poolt. Kohtud, politsei ja prokuratuur tekitasid kaebaja hinnangul kahju tema tervisele. 7. Viru Maakohus keeldus 28. septembri 2021. a määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohus märkis, et lisaks ei ole võimalik esitatud kaebust menetleda põhjusel, et maakohus tsiviilasju lahendava kohtuna ei ole pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg 1 p 1). Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus osaliselt hagi tagastamise aluse määratlemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitas Tartu Halduskohtule samad nõuded samadel alustel haldusasjas nr 3-20-578. Kuna Tartu Halduskohus tagastas Georgi Šubini kaebuse ja Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse tagastamise osas muutmata, siis HKMS § 44 lg 3 kohaselt loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega ei saa hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda TsMS § 371 lg 1 p-le 4. Ringkonnakohus jagab maakohtu järeldust, et hageja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tsiviilasjas õigusemõistmise kestel tekitatud kahju hüvitamise nõude osas puudub pädevus maakohtul ja selles asjas tuleb taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Maakohus viitas õigesti ka Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsil 2021 jõustunud määrusele haldusasjas nr 3-20-578. Viidatud haldusasjas esitas hageja sama nõude, mille kohus tagastas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Maakohus viitas õigesti juba halduskohtumenetluses hagejale antud selgitustele, mille kohaselt kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtu poolt kriminaalasja menetlemise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb taotlus vastavalt SKHS § 14 lg-le 2, § 18 lg-le1, §-le 21 esitada prokuratuurile või üldkohtule. Taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel tuleb kriminaalmenetluses esitada prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada kohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui isik jättis kriminaalmenetluses või väärteomenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada ringkonnakohtule vastavalt kas kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt või väärteomenetluse seadustiku 13. või 16. peatüki kohaselt. Nimetatud taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. KISi andmetel jõustus 11. septembri 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-621 12. aprillil 2016 ja 2. mai 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-3356 2. mail 2017.

4

Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal oleks tulnud esitada taotlus kahju hüvitamiseks kriminaalasjas nr 1-15-621 kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest prokuratuurile ja kriminaalasjas nr 1-17-3356 kuue kuu jooksul maakohtu lahendi jõustumisest ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile. Seega on hageja esitanud hagi vastavas osas valesti maakohtule ja hagi menetlusse võtmisest tuleb ka selles osas keelduda maakohtu pädevuse puudumise tõttu. 8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hagejaga, et halduskohtumenetluses on lahendatud teistsugust vaidlust. Hageja esitatud nõuded kattuvad halduskohtule esitatud nõuetega. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja rahul, et Viru Maakohus kordas halduskohtu taktikat ja alustas menetlusvaidlust, mis ei lahenda esialgset kaebust, kuna selle teemaks ei olnud vaidlus kohtualluvuse üle. Ringkonnakohus selgitab, et kohus peab avalduse saamisel kontrollima esmalt kohtu pädevust antud avalduse menetlemiseks. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuna TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama, siis tuligi maakohtul esmalt kontrollida oma pädevust asja menetlemiseks. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tal on õigus riigi ja seaduse kaitsele ja õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riik on seadustes ette näinud konkreetse korra, mil viisil isik saab oma õigusi kaitsta ning kehtestanud muu hulgas ajalised piirid nõuete esitamiseks. Hagejale on erinevates menetlustes seda ka selgitatud. 9. Määruskaebuse esitamise kulud tuleb jätta hageja kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/