2-21-6401/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2022 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6401

Tsiviilasi

X. hagi Y. vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

3780,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Robert Sarv

Kostja Y. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. hagi Y. (Y.) vastu kahjunõudes rahuldamata.

2. Võtta kõik menetluses esitatud tõendid tsiviilasja juurde.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud X. kanda.

4. Jätta

rahuldamata

Y. (Y.)

taotlus

menetluskulude

kompensatsiooni

väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks, et Y.l (Y.) kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X. (hageja) esitas kohtusse hagi Y. (kostja) vastu kahjunõudes. Hageja palub kostjalt välja

mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista hageja kasuks viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju

hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja.

2. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas järgmised

kommentaarid:

a.

Kostja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt

rebasekutsika, vald ootab töötaja selgituskirja“ kommentaariumis 26.08.2020 kl 14.08

kommentaari „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised praakisendid tuleks steriliseerida.“

b. Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib

südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ kommentaariumis avaldas kostja 02.09.2020 kl 15.39

kommentaari „oli lihtsalt sadist, nüüd on siis muutunud libekeelseks sadistiks. varsti pigistab

paar perfektset krokodillipisarat ka välja, kui saatesse kutsutakse, sest endast on ju kole hale

sel tüübil, pisar kogu aeg kurgus..“.

c.

Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb

ameti maha vallavanema asendaja“ kommentaariumis avaldas kostja 11.09.2020 kl 19.24

kommentaari „et maailmas elab palju kurjategijaid, ei tähenda, et seda sadiustlikku

kurjategijat ei peaks karistama. oled vist ise pea ära löönud, et sellist jama siin suust ajad“

ning kl 21.07 kommentaari „pole vahet, kes algatas selle sadistliku jama - mingi randjärv, kel

ambitsiooni rohkem kui ajusid või selle tüübi otsene ülemus. sa oled inimene, mitte robot. kui

sulle antakse käsk, on alati võimalus selle teostamisest keelduda, kui sa inimesena nii tunned.

haamritom polnud piisavalt inimene, oli robot, haamribot. robotide koht pole inimeste keskel,

vallavalitsuses seda enam.“.

3. Hageja hinnangul sisaldasid kommentaarid järgnevaid ebaõigeid väiteid hageja kohta 1)

hageja on kurjategija - tegemist on ebaõige faktiväitega, sest hagejat ei ole üheski kuriteos

süüdi mõistetud; 2) hageja on inimpraak ja praakisend - tegemist on ebakohaste

väärtushinnangutega, sest hageja ei ole keskmisest erinev ega praak; 3) hageja tuleks

steriliseerida - väide sisaldab ebakohast hinnangut, et hageja geenid pole kõlbulikud inimsugu

jätkama ehk hageja on inimkõnts, kes peaks välja surema; 4) hageja on libekeelne sadist -

tegemist on ebakohase hinnanguga, sest hageja ei ole kordagi kedagi piinanud ega tahtlikult

kellelegi kannatusi põhjustanud; 5) hageja on haamribot või haamritom - tegemist on

ebakohase hinnanguga, sest paneb hagejale soovimatu ebakohase hüüdnime ning hageja ei ole

robot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja, millele kostja ei vastanud.

4. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida.

Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning

ka teiste inimestega suheldes. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja

laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on

esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud

„väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse.

Samuti on hageja saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena

tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel.

Hageja jäi ilma oma ametikohast, tema suunal toimus ulatuslik laimukampaania, sh kostja

osavõtul.

5. Vastuseks

kostja

vastuväidetele

leiab

hageja,

et

hagiavaldusele

eelnenud

tõendamismenetluse käigus tuvastati, et kõnealused kommentaarid tehti just kostja IP-

aadressilt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagis märgitud kommentaare

avaldanud. Kostja on oma internetiühendust võimaldanud kasutada teistel isikutel. Kostja

peab küüniliseks, et hageja, kes on süüdi kaitsetu looma tapmises, hageb sellisest tegevusest

šokeeritud inimesi. Nõudekiri võis võõra adressaadi tõttu minna rämpsposti kausta või kostja

võis ka selle avamata kustutada, pidades seda õngitsus- või petukirjaks.

7. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirja kohaselt on hageja toime pannud kuriteo ja kannab

selle eest vastutust. Tõendeid ja asjaolusid kaaludes jõudis prokurör järeldusele, et looma on

koheldud julmal viisil ja toime on pandud kuritegu. Prokuratuuri hinnangul ja avalikkuse

silmis oli aga selgelt tegemist teoga, mis kvalifitseerub kuriteoks. Hageja näol on tegemist

kaitsetu rebasepoja haamriga tapnud, oma tegu tunnistanud ning karistuse saanud inimesega.

Sellise teo sooritaja peab arvestama sellega, et teda ühiskondlikult hukka mõistetakse. Hagi

on esitatud tulu teenimise eesmärgil.

8. Kostja juhib tähelepanu, et hagiavaldusele lisatud riigilõivu selgitusse on märgitud

„riigilõiv X. hagilt X. vastu“. Kostja palub hagejalt välja mõista kompensatsioon kulutatud aja

eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata.

10. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas

kui asjaolu ei ole vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kohus võtab kõik asjas esitatud tõendid

vastu ja jätab tõendid arvestamata, kui kohus tuvastab, et tõend on asjakohatu.

11. Hageja mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõige faktiväite ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga

4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga (VÕS § 1046) või ebaõige faktiväitega

(VÕS § 1047). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik

tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena

tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

12. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest).

Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik

seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures

peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

13. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on

väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks

võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei

nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse

korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas

(RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

14. Kohus võtab seisukoha, kas kostja on käsitatav kõnealuste väidete avaldajana VÕS § 1046

ja § 1047 mõttes.

Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga (VÕS § 1046) või ebaõige

faktiväitega (VÕS § 1047). Avaldamine tähendab väite avaldamist kolmandatele isikutele.1

Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-

1 RKTKo 3-2-1-95-05, p 25, T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted (2012), p 6.3.10.

43-09, p 14). Vaidlus puudub, et veebikommentaariumis on avaldatud hageja poolt esile

toodud kommentaarid.

Vaidlus on selles, kas nimetatud kommentaarid avaldas kostja. Kohtule esitatud

teenusepakkuja tõenditest nähtuvalt avaldati nimetatud kommentaarid kostja IP aadressilt (tl

12 ja 43). Kohus selgitas kostjale 05.10.2021 määrusega, et hageja tõendeid arvesse võttes

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et kommentaari avaldas keegi teine. Kostja ei ole

tõendanud enda väidet, et kommentaari avaldas keegi teine. Seega on tõendatud, et

kõnealused kommentaarid avaldas kostja enda IP-aadressilt.

15. Kohus tuvastab, kas kostja poolt avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud.

Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne

tähendus2.

Väärtushinnangu

põhjendatus

tähendab

eelkõige

seda,

kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel

eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate

andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab

isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et

faktiväide vastab tegelikkusele.

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide,

mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus,

mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-80-13, p 36).

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh

võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus

võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks

hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).

16. Kohus nõustub hagis esitatud hinnanguga, et väide „hageja on kurjategija“ on faktiväide,

kuna see on objektiivselt kontrollitav.

Väited, et hageja on inimpraak ja praakisend ning libekeelne sadist väljendavad

väärtusotsustust. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale.

Kohus leiab, et väljendid haamritom ja haamribot ei sisalda faktiväidet ega väärtushinnangut,

seega kohus neid väljendeid edasi ei analüüsi.

Väide hageja tuleks steriliseerida. Kostja avaldas „sadistlik inimpraak, see vannas. sellised

praakisendid tuleks steriliseerida.“ Kohtu hinnangul avaldab kostja arvamust, mis ei sisalda

ühtegi faktiväidet ega omista hageja kohta väärtushinnangut. Seega on tegemist kostja

arvamusega, et selliseid tegusid teinud isikud peaks saama karistada. Vastavalt ei käi nimetatu

otseselt hageja kohta ja kostja poolt avaldatut ei saa omistada hageja kohta käivaks

hinnanguks. Nimetatud arvamust ei tule edasi analüüsida.

Eeltoodust tulenevalt avaldas hageja kostja kohta faktiväite, et hageja on kurjategija ning

väärtushinnangud, et hageja on inimpraak ja praakisend ning libekeelne sadist.

17. Kohus tuvastab, kas faktiväide vastab tegelikkusele ja on au teotav ning kas

väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.

17.1 Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

2 vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227.

negatiivne

tähendus.

Väärtushinnangu

põhjendatus

tähendab

eelkõige

seda,

kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel

eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate

andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab

isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et

faktiväide vastab tegelikkusele. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh

võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus

võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks

hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).

17.2 Kohus tuvastas eelnevalt, et väide kurjategija on faktiväide. Seletav sõnaraamat ütleb, et

kurjategija on kuriteo toime pannud isik (vt http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kurjategija).

Väide kurjategija jätab seega hagejast mulje, kui mingi kuriteo toimepannud isikust ning

küsimusele saab vastata kas eitavalt või jaatavalt. Käesoleval juhul ei ole hagejat küll süüdi

mõistetud aga ei ole ka õigeks mõistetud. Kohtule esitatud prokuratuuri kirjaga on tõendamist

leidnud, et prokurör jõudis tõendeid ja asjaolusid kaaludes järeldusele, et looma on koheldud

lubamatul moel ja toime on pandud kuritegu (tl 60).

17.3

Kostja poolt kohtule esitatud vastuskirjast nähtuvalt lõpetas prokuratuur kriminaal-

menetluse otstarbekuse kaalutlusel ehk opurtuniteediga. See tähendab nentimist, et isik on

toime pannud kuriteo ja kannab selle eest vastutust. Samuti on prokurör rõhutanud, et

oportuniteedi ehk otstarbekuse kaalutluse põhimõtte tõttu lõpetamisel kohtuistungist pääsenu

pole mitte õigeks mõistetud, vaid siiski süüteo toime pannud ning kannab selle eest ka

vastutust

(tl

60-60

pöördel).

Prokuratuuri

seletava

vastuskirja

kohaselt

on

oportuniteet kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku

menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi

tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud.

Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme

kuritegu (vt https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik).

17.4

Seega on hageja toime pannud kuriteo ja kostja avaldatud faktiväide hageja kohta on

õige. Sellest tulenevalt ei ole väite kurjategija puhul vaja edasi analüüsida teisi kahju

hüvitamise eeldusi.

18. Hinnangud

hageja

on

inimpraak

ja

praakisend

on

negatiivse

tähendusega.

Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast

väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsaks peetakse väljendust, mis on

ebakohane ja mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 15). Seletava sõnaraamatu kohaselt on

praak

tähendus

kehtestatud

kvaliteedinõuetele

mittevastav

toode

või

toodang

(https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=praak&F=M). Seega saab keskmine mõistlik

inimene hinnangutest inimpraak ja praakisend aru, et hageja justkui ei vasta normidele või

oleks praak. Kohus märgib, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu

avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Kohus möönab, et avaldatud

hinnangud on hageja inimväärikust eriti alandavad ja mõnitavad. Samuti on negatiivse

tähendusega hinnang libekeelne sadist. Libekeelne tähenduseks annab seletav sõnaraamat

meelitav, lipitsev, mehkeldav (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=libekeelne&F=M).

Sadist tähendab aga sadismi kalduvat isikut, teise kannatuste ja piinade nautijat

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sadist&F=M). Kohtu hinnangul jääb mõistlikule

inimesele hinnangust libekeelne sadist mulje, et hageja sooviks lipitsevalt või meelitavalt

teistele kannatusi põhjustada või neid nautida. Seega on hinnangud hageja au teotavad.

Vastavalt on tegemist ebakohaste hinnangutega.

19. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute 1)

hageja on inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist avaldamisega ja hinnangute

andmisega rikkunud hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste

kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos

kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud väärtushinnangute 1) hageja on

inimpraak, 2) praakisend ning 3) libekeelne sadist puhul objektiivne teokoosseis.

20. Kohus tuvastab, kas väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane. Käesolevas asjas on

kostja avaldanud väited, mis sisaldavad hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega

tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt

avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.

Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1

esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2

järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine

on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls

2 ja lg 2 ls 2). Kohtul tuleb arvestada seadusega kaitstud hüvedena hageja õigust aule ja heale

nimele (PS § 17). Samuti tuleb arvestada kostja õigusega sõnavabadusele (PS § 45).

21. Kostja avaldas kõnealused hinnangud ajendatuna hageja teost. Kostja avaldas hinnangud

Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Hiiumaa valla töötaja tappis väidetavalt rebasekutsika,

vald ootab töötaja selgituskirja“, Eesti Ekspress võrguväljaandes ilmunud artikli

„Rebasekutsika tapnud vallatöötaja räägib südamelt ära: see oli puhas enesekaitse“ ja Delfi

võrguväljaandes ilmunud artikli „Rebase tapnud Hiiumaa ametniku asemel paneb ametimaha

vallavanema

asendaja“

kommentaariumites.

Seega

olid

kostja

poolt

avaldatud

väärtushinnangud mõjutatud ja kujunenud sellest, et hageja tappis rebasekutsika. Eeltoodust

tulenevalt on rikkumise põhjustanud hageja enda tegu ning kostja avaldatu on adekvaatne

reaktsioon hageja teo suhtes. Hageja on rebase tapmist tunnistanud (tl 69 pöördel). Samuti

tuvastas prokuratuur, et hageja pani toime kuriteo. Seega tuleb hagejal kostja poolt avaldatut

taluda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja tegutses hädakaitse seisundis.

Nimetatu ei nähtu ka kohtule hageja poolt kohtul esitatud Õhtulehe uudisest (tl 68-71).

Kõnealune hageja tegu oli üldsuse jaoks väga oluline, kuna seda kajastati meedias. Seega

andis hageja ise põhjust nimetatud hinnangute andmiseks. Kostja poolt avaldatud hinnangud

hageja kohta on proportsioonis hageja teoga. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastaste

hinnangutega.

21.1 Kuna kostja tegevus ei olnud õigusvastane, siis ei vastuta kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Sellest tulenevalt ei ole vaja edasi

analüüsida kostja süüd ega tekitatud kahju suurust.

22. Eeltoodust tulenevalt hagi rahuldamisele ei kuulu.

23. Kostja hinnangul ei ole hageja tasunud käesolevas kohtuasjas riigilõivu, kuna

hagiavaldusele lisatud riigilõivu selgitusse on märgitud „riigilõiv X. hagilt X. vastu“. Kohus

selgitab, et arvestas hageja poolt 13.03.2021 tasutud riigilõivu selgitusega „riigilõiv X. hagilt

X. vastu“ tasutuks käesolevas tsiviilasjas. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt ei ole kohtuotsuse

tegemise seisuga hageja esitanud hagi X.i vastu. Kohus on sidunud riigilõivu summas 325

eurot käesoleva tsiviilasjaga ning hagejal ei ole võimalik nimetatud riigilõivu teises

kohtuasjas kasutada.

24. Kohus jätab arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, kuna need ei oma asja

lahendamisel tähtsust.

MENETLUSKULUD

25. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata, seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

26. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kostja esindas ennast menetluses ise. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja

taotluse kompensatsiooni väljamõistmiseks. Vastavalt kostjal menetluskulud puuduvad ning

seetõttu ei ole vaja kindlaksmäärata menetluskulude rahalist suurust.

27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 15.03.2022 kohtuotsus.