3-21-1080/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1080

Haldusasi

Xi kaebus Konkurentsiameti 20.01.2021 otsuse nr 7-18/2021-

001 tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks

algatada Elektrilevi OÜ suhtes järelevalvemenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Karl Jaak

Rebane, Margus Kasepalu ja Marek Piiroja

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Sandra

Velbri

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Mõista Xilt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot.

3. Xi ja Konkurentsiameti menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-1080

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 12.11.2020 Konkurentsiametile (KA) pöördumise, milles taotles KA sekkumist, et

Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) paigaldaks tema tarbimiskohas (X Suvila, Võhma, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond) kaugloetava arvesti koos liitumiskilbiga liitumispunkti, mitte majja. X ei

keeldu enda selgituse kohaselt kaugloetava arvesti paigaldamisest, kuid ei soovi seda majja

(magamistoa lähistele), kuna see on kvalitatiivselt teistsugune kohtloetavast arvestist. Samuti

levib koroonaviirus ning kaebaja kuulub abikaasaga pensionäridena riskigruppi ning ei soovi

kutsumata võõraid oma majja.

X kajastas pöördumises ka kirjavahetust Elektrileviga, mille raames on Elektrilevi selgitanud,

et

seoses

ligipääsu

mittevõimaldamisega

nõutakse

Xilt

leppetrahvi

võrgulepingu

tüüptingimuste alusel ning kui X ei nõustu arvestivahetusega, katkestatakse võrguühendus

alates 23.11.2020. Samuti on Elektrilevi selgitanud, et liitumiskilbi paigaldamiseks postile on

vajalik liitumispunkti asukoha muutmine, mida on võimalik tellida Elektrilevi iseteeninduses.

X leiab, et ei ole Elektrileviga sõlminud ega allkirjastanud lepingut. Liitumisleping on sõlmitud

26.08.1998 Eesti Energia Aktsiaseltsiga (Eesti Energia). Selles on liitumispunkti joonis ja

selgitus: postist maja poole on „Liituja elektriseadmed“ ning „kuulub Elektritarbijale ja

teenindatakse tema poolt“. Seega kaugloetava arvesti panekul, mis kuulub teenuse pakkujale,

puudub õigustatud ootus panna see tarbija elektriseadmesse tema tahte vastaselt. X ei näe

põhjust, miks ta peaks taotlema ümberehitust.

2. Elektrilevi katkestas 23.11.2020 kaebaja tarbimiskohas (suvila) võrguühenduse vastavalt

hoiatusele.

3. KA vastas kaebajale 14.12.2020 kirjaga nr 7-17/20-0198-314-6, et Elektrilevi ei ole

kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel rikkunud elektrituruseaduses (ELTS) või

selle alamaktides sätestatud aluseid.

4. X esitas 31.12.2020 KA-le täiendava pöördumine, milles nõudis, et KA kohustaks

Elektrilevi taastama võrguühendus Xi rahuldaval kujul, st paigaldades kaugloetava arvesti koos

liitumiskilbiga liitumispunkti. KA tõlgendas Xi pöördumist kaebusena ELTS § 99 lg 1 mõistes

ja luges ELTS-s sätestatud menetlustähtaja alguseks 12.11.2020.

5. KA otsustas 20.01.2021 otsusega nr 7-18/2021-001 jätta Xi kaebuse rahuldamata ja mitte

algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlust.

1) Elektrilevi ei ole kaebaja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisel ELTS-s ja selle

alusel välja antud õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, mistõttu puudub KA-l järele-

valvemenetluse algatamiseks ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse

tegemiseks võimalus ja alus.

2) ELTS § 84 lg 2 alusel sõlmitakse võrguleping. Kaebajale osutatakse võrguteenust

04.11.2011 kirjalikult sõlmitud võrgulepingu alusel. Võrguettevõtja on lepingu kohaselt Eesti

Energia Jaotusvõrk OÜ. Tegemist on Elektrilevi endise ärinimega. Võrgulepingu allkirjasta-

misega on kaebaja nõustunud lepingu üldsätetega, mille kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks

Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Kuivõrd tüüptingimused on võrgulepingu lahutamatu

osa, mis kehtib ka tüüptingimuse jõustumise ajal kehtivate võrgulepingute kohta, siis ei saa

kaebaja tugineda väitele, et võrgulepingu tüüptingimused kooskõlastati hiljem kui sõlmiti

kaebaja võrguleping. Tüüptingimused on oma olemuselt ajas muutuvad, mistõttu on muudetud

tüüptingimuste nõuetega kursis hoidmine tarbijate enda huvides, kuna need sätestavad

pooltevahelised õigused ja kohustused, aga ka vaidluste ja erimeelsuste lahendamise korra.

3-21-1080

3(11)

ELTS § 73 lg-st 1 tulenevalt kooskõlastab võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingi-

mused KA-ga. KA ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude koos-

kõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste

tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult. KA ei ole Elektrilevi

tüüptingimuste kooskõlastamise protsessis selliseid asjaolusid tuvastanud. Kaebajale edastatud

Eesti Energia 31.10.2018 arvega teavitati kaebajat Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste

muutumisest alates 01.01.2019. Võrguettevõtjal on õigus vastavalt vajadusele võrgulepingu

tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Tüüptingimused erinevad konkreetsetest võrgulepingu

tingimustest, milles lepitakse kokku võrguettevõtja ja iga tarbija vahel eraldi ning mida

muudetakse lepingupoolte kokkuleppel.

3) Elektrilevil on ELTS-st, Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusest nr 10 „Elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskiri“ (EsTVE) ning võrgulepingu tüüptingimustest tulenev õigus ja kohustus

paigaldada kaugloetavad arvestid ning tarbijatel on kohustus seda võimaldada.

4) Elektrilevi kontakteerus kaebajaga arvestile ligipääsu saamiseks 23.10.2020, kui edastas

kaebajale võrguühenduse katkestamise hoiatuse seoses võrgulepingu rikkumisega. Liht- ja

tähitud kiri saadeti kaebaja poolt Elektrilevile esitatud ametlikul kontaktaadressil. Vastuseks

Elektrilevi 23.10.2020 kirjale saatis kaebaja Elektrilevile 28.10.2020 e-kirja, milles teatas, et ei

luba koroonaviiruse tingimustes võõraid isikuid oma majapidamisse. Seega on Elektrilevi tahte-

avaldus jõudnud kaebajani. Võrguühenduse katkestamise ajaks (23.11.2020) oli möödunud

ELTS § 90 lg-s 4 toodud 15-päevane tähtaeg teate saamisest võrguühenduse katkestamise

aluseks olnud asjaolu kõrvaldamiseks ja sellest võrguettevõtja teavitamiseks.

ELTS § 90 lg 1 p-st 2 tulenevalt on võrguettevõtjal õigus katkestada tarbija võrguühendus

viivitamata, kui tarbija kasutab võrguteenust ebaseaduslikult ELTS § 68 tähenduses. ELTS §

68 lg 1 p 4 järgi on võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik mh juhul, kui ühendusel võrgu-

ettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. EsTVE § 29

lg 5 alusel on nõuetekohane mõõteseade kaugloetav. Kuivõrd käesoleval juhul on nõuetekohase

kaugloetava arvesti puudumisest tulenevalt Elektrilevil ELTS-i alusel õigus kaebaja tarbimis-

kohas võrguühendus viivitamata katkestada, otsustas võrguettevõtja siiski kaebajat eelnevalt

hoiatada.

Elektrilevil oli õigus kaebaja võrguühendus katkestada, kuna võrguettevõtja on järginud

ELTS-is ja selle alamaktides sätestatud nõudeid ning samuti on menetluse käigus tuvastatud

kaebaja poolt korduv kohtloetavale arvestile ligipääsu mittevõimaldamine. KA otsuse ära

ootamiseks seadus võrguettevõtjat ei kohusta.

Mis puudutab tervislikel põhjustel Elektrilevile arvestile ligipääsu takistamist, siis võrgu-

ettevõtja selgitustest tulenevalt puudub KA-l alus kahelda, et Elektrilevi tööde teostajad ei taga

kaebaja tarbimiskohas viibides ohutust. Lisaks ei pea kaebaja viibima arvestivahetuse juures.

Lähtudes eeltoodust, on ELTS § 90 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud alused täidetud.

5) Elektrilevi keeldumine viia arvesti omal kulul kaebaja majapidamisest välja teise, kaebajale

sobivasse asukohta ehk liitumiskilpi, ei ole vastuolus ELTS-is sätestatud nõuetega. Elamu

peakaitse ja arvesti asuvad majas ning liitumispunkt asub õhuliini mastil. Liitumiskilbi

(peakaitsme ja arvesti) paigaldamisega mastile kaasneb liitumispunkti asukoha muutmine, st

liitumispunkt viiakse sisestuskaabli ühendusest üle liitumiskilpi. Liitumispunkti asukoht on

tarbimistingimus (EsTV § 2 lg 2 p 8). Tarbimistingimuste muutmine on ELTS § 71 lg 1 p 2

kohaselt tasuline teenus. Võrguettevõtja kohustub ELTS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohtlema kliente

võrdsetel alustel ning ei ole kohustatud pakkuma kaebajale tasuta teenust, mille eest teised

kliendid peavad maksma. Arvesti paigaldamine võrguettevõtja kulul (kõigi tarbijate poolt

võrgutasude kaudu kinni makstud remondifondi vahenditest) kaebajale sobivasse asukohta ei

3-21-1080

4(11)

oleks kooskõlas ELTS § 71 lg-s 1 toodud võrgutasude alustega ning § 73 lg-s 4 sätestatuga,

mille kohaselt võrguettevõtja võtab võrguteenuse eest tasu, mis on arvutatud KA poolt

kooskõlastatud asjakohaste võrgutasude alusel.

EsTVE § 30 lg 1 kohaselt ei pea mõõtepunkt ja liitumispunkt asuma samas asukohas. ELTS §

3 p-st 15 tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektripaigaldisega ning

alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Erandiks on mõõtesüsteem, mis

kuulub Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste kohaselt võrguettevõtjale, kes määrab ka selle

asukoha, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Antud juhul selline kokkulepe puudub. Tegemist ei ole

tarbijat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Võrguettevõtjal on võrgulepingu tüüptingi-

mustest tulenevalt õigus arvesti asukoha üle otsustada. Arvesti asukoha määramisel omavad

tähtsust nt võrgu eripära, ajaloolised põhjused (sh eelmise arvesti asukoht), aga ka vajadus

kaitsta arvestit ilmastikutingimuste eest.

Mis puudutab kaebaja väidet ilmastikukindlate liitumiskilpide olemasolu kohta, siis juhul kui

kaebaja soovib liitumiskilbi paigaldamist koos seal asetseva kaugloetava arvestiga, on

Elektrilevil seadusest tulenev õigus küsida selle eest tarbimistingimuste muutmise tasu, mida

aga kaebaja antud juhul tasuma ei nõustu.

Väide kaugloetava arvesti tuleohtlikkusest on põhjendamatu. Kõik Eestis paigaldatavad

elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu (EL) normidele. Samuti lähtuvad võrgu-

ettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisel EsTVE-st tulenevatest alustest, mis sätestab

kohustuslikud elektripaigaldiste suhtes kehtivad nõuded. Puuduvad alused järeldamaks, nagu

oleks Elektrilevi poolt paigaldatavad kaugloetavad arvestid või Elektrilevi tegevus nimetatud

nõuetega vastuolus. Kaugloetava arvesti puhul ei ole tegemist ohtliku seadmega.

6) ELTS § 88 lg 1 kohaselt liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse

loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle

täitmisega. Kuivõrd liitumisleping lõpeb selle täitmisega, ei ole KA-l põhjendatud sellest

lähtuda (sh arvesti asukohta puudutavas osas), sest viimaseks vastastikuseks tahteavalduseks

kaebaja ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (Elektrilevi endine ärinimi) vahel on 04.11.2011

sõlmitud võrguleping, mis on sõlmitud tähtajatult. Eeltoodust tulenevalt peab lähtuma

04.11.2011 võrgulepingust kui kõige hiljem jõustunud dokumendist, mille järgi paigaldab

võrguettevõtja omal kulul tarbimiskohta mõõteseadme ning korraldab seal võrguteenuse ja

elektrienergia arvestuse. Tarbimiskoht tähendab kõike, mis asub liitumispunktist tarbija poolel,

sh ka hoone sees. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et liitumislepingule järgnevad

lepingud ei muuda ega täpsusta arvestiga seotut.

7) Kaebajal on Elektrileviga sõlmitud kehtiv võrguleping ning antud lepingule kohalduvad

Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused. Tüüptingimuste kohaselt on võrguettevõtjal õigus

nõuda ostjalt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. Käesoleval juhul ei

ole kaebaja korduvalt võimaldanud Elektrilevile ligipääsu arvestile, mistõttu on põhjendatud

võrguettevõtja poolt leppetrahvi kohaldamine.

6. X esitas 22.02.2021 KA-le vaide KA 20.01.2021 otsusele. KA määras 25.02.2021 kirjaga

vaide puuduste kõrvaldamise tähtajaks 08.03.2021. X kõrvaldas puudused ettenähtud

tähtpäevaks. KA teavitas 12.03.2021 kirjaga Xi, et on alustanud vaide lahendamist ning kuna

vaie sisaldas uusi asjaolusid, mida oli vaja täiendavalt uurida, siis pikendas KA vaide

läbivaatamise 10-päevast tähtaega kuni 30 päeva võrra. KA esitas 12.03.2021 kirjaga

Elektrilevile teabetaotluse, millele Elektrilevi vastas 22.03.2021. KA edastas 06.04.2021 Xile

ja Elektrilevile vaideotsuse eelnõu. Elektrilevi teavitas 12.04.2021 kirjaga KA-d, et nõustub

vaideotsuse eelnõus esitatud KA seisukohtadega. X esitas 15.04.2021 vaideotsuse

eelnõu kohta oma seisukoha.

3-21-1080

5(11)

7. KA jättis 19.04.2021 vaideotsusega nr 7-18/2021-003 Xi vaide rahuldamata. Vaideotsuses

jäi KA 20.01.2021 otsuses toodud seisukohtade juurde ning märkis vaides esitatud asjaolude

osas, mida kaebaja eelnenud menetluse käigus ei tõstatanud, järgmist:

1) Elektrilevil puudub ELTS-ist ja selle alamaktidest tulenevalt kohustus ja õigus hinnata

teenuse osutamiseks oma klientide majanduslikku olukorda. Mõõteandmete prognoosimisel

(kui näidud ei laeku) võetakse aluseks suvetarbimise tüüptarbimisgraafik. Kaebaja tarbimis-

infost lähtudes ei ole selles viimase kolme aasta sees märkimisväärseid muutusi aset leidnud.

2) Elektrilevil on õigus kasutada arvesteid, mis vastavad EL-is kehtivatele nõuetele ning mille

elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Euroopa Komisjoni raport

(Final Opinion - Potential health effects of exposure to electromagnetic fields) kinnitab

elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust inimeste tervisele. Antud juhul puuduvad

igasugused alused järeldada, et inimeste tervisele võib kujutada ohtu ka Elektrilevi poolt

kaebaja tarbimiskohta paigaldamiseks ette nähtud PLC (Power Line Communication) andme-

edastusega arvesti. Eeltoodut ei lükka ümber ning ei sea kahtluse alla ükski kaebaja poolt vaides

esitatud väide või viide.

3) KA ei teosta seadusest tulenevat järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle. Tegemist võib

olla Terviseameti ja/või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) pädevusse kuuluva

küsimusega, kes teostavad riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse ja elektriseadmete

nõuete täitmise üle. Elektrilevi vastustest selgub, et nimetatud arvestid vastavavad EL

standarditele, neid võib Eestis kasutada ning asjaolud arvestite kahjuliku mõju kohta puuduvad.

Vastupidised tõendid puuduvad ka KA-l. Lähtudes nii otsetarbekusest kui ka asjaolust, et

taoliste kaebaja seisukohtade kinnituseks leitavate tõendite saamine on võimatu, puudub

vajadus ja võimalus täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. X esitas 19.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse KA 20.01.2021 otsuse tühistamiseks

ning KA kohustamiseks algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlus.

1) Elektrilevi kui turuosalise tegevus on vastuolus ELTS-iga või selle alusel kehtestatud

õigusaktiga. Võrguühenduse katkestamisega on võrguettevõtja rikkunud võrgulepingut ning

ELTS-i, kõrvale on kaldutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ suunistest.

Kaebaja jääb seisukohale, et elektrivarustuse katkestamine Elektrilevi poolt ei olnud

põhjendatud.

2) Liitumislepingust tuleneb, et kuni liitumispunktini on tegemist võrguettevõtja elektri-

paigaldisega ning alates liitumispunktist on tegemist kliendi elektripaigaldisega. Poolte vahel

puudub kokkulepe mõõtesüsteemi asukoha määramise kohta. Oluline on siinjuures ka asjaolu,

et kaebajale ei ole tüüptingimuste kohaldatavust korrektselt teatavaks tehtud. Seega on

kaugloetava arvesti paigaldamine Elektrilevi soovitud asukohta tarbimistingimuste oluline

muudatus, kuid võimalik oleks sõlmida kokkulepe mõõtepunkti asukoha määramiseks, juhul

kui Elektrilevi aktsepteerib kaebaja argumente seoses kaugloetavast arvestist tingitud võimaliku

ohuga. Käesolev vaidlus on tingitud asjaolust, et algselt oli elektriarvesti kaebaja oma, kuid

2011. a-l nõustus ta võrguettevõtja kohtloetava arvesti paigaldamisega enda elektriseadmetesse

(elamusse sisse). Nüüd aga kvalitatiivselt teistsuguse kaugloetava arvesti panekul ei ole ta sama

asukohaga nõus. Sellise muudatusega kaasnevate mõjude vähendamiseks peab KA kohustama

Elektrilevi paigaldama nende omal kulul liitumiskilbi postile, kus on liitumispunkt, ning mis

peaks olema kompenseeritud kaugloetavatele arvestitele ülemineku programmi kuludest.

Ühtlasi soovib kaebaja, et tema elektrikilbis vabastataks koht saastelektrifiltrile. Eeltoodud

nõudmine on tingitud eelkõige kaugloetavast arvestist tingitud võimalikust terviseohust,

3-21-1080

6(11)

mistõttu on vajalik hinnata nii kaugloetava arvesti võimalikku ohtu tervisele ja ka Eestis

kehtivaid mitteioniseeriva kiirguse piirnorme. Vaideotsuses KA selgitas, et ta ei teosta seadusest

tulenevat järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui

menetluse käigus on esitatud põhjendatud kahtlus paigaldatava seadme võimaliku ohtlikkuse

osas, siis peaks haldusmenetluse põhimõtete kohaselt vajadusel KA kaasama teisi haldus-

organeid või eksperte.

3) KA ja Elektrilevi väited kaugloetavate arvestite tervisemõju puudumise kohta ei ole

veenvad ja põhjendatud. Teadusuuringud näitavad, et raadiosageduslikul kiirgusel võivad olla

olulised tervisemõjud ning on tõenäoline, et kehtestatud normid ei ole kooskõlas kiirguse

võimaliku ohtlikkusega. Elektrilevi lähtub ohutushinnangu andmisel Euroopa Komisjoni

raportist, mis Elektrilevi sõnul kinnitab elektromagnetväljade piirnormide pädevust ja ohutust

inimeste tervisele. Nimetatud raport on saanud vastava valdkonna teadlaste poolt väga teravat

kriitikat.

4) Eestis paigaldatakse kahte tüüpi andmesidega kaugloetavaid arvesteid – ühed edastavad

andmeid juhtmevabalt, õhu ehk mobiilside kaudu (GPRS) ning teised elektrijuhtmete kaudu

(PLC). Tarbija ei saa valida, kumb arvesti talle paigaldatakse. Juhtmevaba andmesidega

kaasnevaid riske on põhjalikult käsitletud teadusuuringutes. Kui rääkida kaugloetavate

elektriarvestite teisest tüübist (PLC), siis ka need mudelid hõlmavad terviseriski impulss-

toiteploki mõjul tekkiva saastelektri (dirty electricity) ehk transientpingete tõttu, samuti

juhtmetest lekkivate andmesidesignaalide tõttu. See, et Elektrilevil puudub info nn saastelektri

mõistega seonduvate normide suhtes või et selliseid norme pole ametlikult kehtestatud, ei

tähenda, et see tegur ei võiks inimeste tervislikku seisundit ja enesetunnet mõjutada. Kohtud on

mitmes riigis asunud vaidlustes kaugloetavate arvestite tervisemõju üle tarbijate poolele.

5) Euroopa Komisjoni ettevaatusprintsiip näeb ette, et institutsioonid võivad võtta kasutusele

kohesed kaitsemeetmed ilma, et tuleks oodata reaalseid tagajärgi. Kus riskid on muutunud

ilmselgeks, tuleb tegutseda ennetavalt. Elektrilevi / KA ei ole suutnud tõendada kaugloetavate

arvestite ohutust tervisele. Vastavus standarditele ja piirnormidele ei taga seadmete ohutust,

nagu on tõestanud teadusuuringud, kohtulahendid ja faktiline osade inimeste tervise halve-

nemine kokkupuutel lisanduvate kiirgusallikatega. See, et mingis valdkonnas puuduvad

pädevus (nt tervisemõjude osas) või standardid (nt saastelektri osas), ei õigusta võimalike

kaasnevate riskide ignoreerimist või eitamist. Kokkupuude selliste teguritega, mille puhul oht

on võimalik – nagu kaugloetavate arvestite puhul tõestatult on – tuleb viia miinimumini.

6) Eestis kehtib siiani Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse

piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja

mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38), millest lähtuvad piirnormid ka

kaugloetavatele arvestitele. Siiani ei ole sotsiaalminister ega muud riiklikud institutsioonid

vajalikuks pidanud normide ümbervaatamist, kuigi tegemist on ilmselgelt aegunud normidega,

mis omakorda tähendab, et määrus on objektiivselt põhjendamata ja tuleks tühistada vastuolu

tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 28. Samal ajal on paigaldatud pea kõigi elektri-

tarbijate juurde kaugloetavad arvestid, mis aga viimase teadusliku teadmise kohaselt ei pruugi

olla ohutud inimese tervisele, vaatamata sellele, et arvestid vastavad eelviidatud määruse nr 38

nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on oluline hinnata käesoleva vaidluse raames, kas tarbijal on

õigus viimaseid teaduslikke arvamusi silmas pidades nõuda, et tema koju paigaldatav arvesti on

selle võimalikku ohtlikkust arvestades paigutatud võimalikult turvalisse asukohta ning sellise

paigaldusega seotud kulud on kohustatud kandma võrguettevõtja. Juhul kui kohus leiab, et

kaebaja viidatud teadustööd ja muu informatsioon ei ole piisav tõendamaks arvestite võimalikku

ohtlikkust inimese tervisele, siis kaebaja taotleb kohtult arvestite ohutuse/võimaliku ohtlikkuse

kindlaksmääramist sõltumatute ekspertide kaasamise abil eeltõendamismenetluse raames.

3-21-1080

7(11)

9. Konkurentsiamet palub 21.06.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea. Vastustaja jääb enda 20.01.2021 otsuses ja

19.04.2021 vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde.

2) Kaebajal on sõlmitud kehtiv võrguleping Elektrileviga, mille alusel osutatakse talle

võrguteenust ning millele kohalduvad Elektrilevi hetkel kehtivad võrgulepingu tüüptingimused.

Elektrilevi tegevuses (sh võrgulepingu tüüptingimuste muutumisest teavitamises) puuduvad

ELTS-i ja selle alusel välja antud õigusaktide rikkumise tunnused. Samuti puuduvad alused

järeldada, et Elektrilevi tegevus võib olla vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiiviga nr 2009/72/EÜ või selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.07.2010

määrusega nr 90. Kaebaja seisukoht võrgulepingu ja tüüptingimuste osas ei ole põhjendatud.

3) Kaebaja väited kaugloetavate arvestite kiirgusohtlikkuse ja sellega seonduvalt tervist-

kahjustava mõju kohta on selgelt otsitud, leidmaks õigustusi arvesti vahetusest keeldumise

kohta. Seda kinnitab asjaolu, et haldusmenetluse käigus kuni selle kohta tehtud 20.01.2021

otsuseni kaebaja taolisi väiteid ei esitanud ning tõi need täiendavalt sisse alles vaidemenetluse

käigus. Ka ei saa nõustuda kaebajaga osas, mis puudutab KA pädevusi kaugloetavate arvestite

üle järelevalve teostamisel, mh mis puudutab arvestite kiirgusohtlikkust.

4) Kaebaja viidatud määrus nr 38 on kehtestatud rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 17 alusel.

Nimetatud seadus on läbinud Riigikogus kolm lugemist ning selle viimase versiooni

muudatused on välja kuulutanud Vabariigi President 21.12.2020 otsusega nr 687. Nimetatud

seaduse ja ka määruse üle teostavad järelevalvet Terviseamet ning TTJA. Ka ei kuulu PS-i

puudutavad vaidlused KA kompetentsi. Seetõttu piirdub vastustaja siinkohal vaid hinnanguga,

et vastustajale ei ole teada asjaolusid, mis lubaksid arvata, et nimetatud määrus nr 38 on

objektiivselt põhjendamatu ning tuleks tühistada vastuolu tõttu PS-iga.

5) Kuna vastustaja on tuvastanud, et Elektrilevi ei ole ELTS-s ja selle alusel välja antud

õigusaktides sätestatud kohustusi rikkunud, puudub vastustajal järelevalvemenetluse algata-

miseks ja KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt ettekirjutuse tegemiseks võimalus ja alus. Vastustaja jääb

seisukohale, et kergekäeline järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta on

põhjendamatu ja ebaseaduslik. Järelevalvemenetlust nagu ka teisi isikuid koormavaid ja isikute

õigusi piiravaid õiguslikke menetlusi (väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust) alustatakse

juhul, kui selleks on olemas ajend ja alus. Järelevalvemenetlus kolmanda isiku tegevuse

hindamiseks ei alga automaatselt peale isikult vastavasisulise taotluse saamist. Riigikohtu

üldtuntud praktika kohaselt (nt otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15 ning määrus asjas nr

3-3-1-29-13, p 17) puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või

konkreetse meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse

nii

järelevalvemenetluse

algatamiseks

kui

ka

järelevalvemeetme

rakendamiseks. Puudutatud isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Vastustaja on seda teinud.

10. Elektrilevi palub 22.06.2021 seisukohas jätta kaebus rahuldamata.

1) Elektrilevi nõustub vastustaja 20.01.2021 otsuses ja 19.04.2021 vaideotsuses ning vastuses

kaebusele esitatud seisukohtadega. Vastustaja on kogunud ning arvesse võtnud kõik

olemasolevad tõendid, mis olid tarvilikud asja õigeks lahendamiseks. Kaebus on põhjendamatu,

tugineb vääradel õiguslikel hinnangutel ning eksitab kohut.

3-21-1080

8(11)

2) Elektrilevi kasutab arvesteid, mis vastavad EL-is kehtivatele nõuetele ning mille

elektromagnetiliste emissioonide tase ei ületa kehtivaid piirnorme. Kaebusest nähtuvalt on

kaebaja ka ise seisukohal, et kaugloetavad arvestid vastavad määruse nr 38 nõuetele.

3) Elektrilevil on antud juhul olnud kavas paigaldada PLC andmeedastusega arvesti, mis ei

ole seotud mobiilsidevõrguga, vaid andmeedastus toimub 0,4 kV elektrivõrgus elektrikaabel-

side seadmete vahendusel. Elektrilevi OÜ kasutab E450 tooteperekonda kuuluvaid PLAN

protokolli kasutavaid seadmeid, arvesti tüüp on ZMXI320APU0L0D3.21S3. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid, mis näitaksid konkreetse kauglugemisseadme mudeli negatiivset mõju

tervisele. Kaebaja viidatud uuringud ja kohtupraktika teistes riikides kasutatavate teistsuguste

kauglugemisseadmete võimalikule negatiivsele mõjule ei ole käesolevas vaidluses asjakohased.

4) Kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on väljastatud nn Euroopa

vastavusmärgis ehk CE-märgis, mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab kõigile selle

toote suhtes EL-is kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele. Mõõteseadmetele on

CE-märgis kohustuslik. CE-märgiselt nähtub, et arvesti on vastavuses väljaandmise hetkel

kohalduvate EL direktiivi nõuetega. Mõõteseade on läbinud ka vastavushindamise. Toote

nõuetele vastavust on kontrollitud sõltumatu asutuse poolt. Seega on kaugloetav arvesti

kooskõlas EL-is kohalduva õigusega ning saab lugeda ohutuks. Olukorras, kus kaugloetav

arvesti vastab kohalduvale õigusele, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus arvestite ohtlikkuse

kindlaksmääramiseks kaasata sõltumatuid eksperte, kuna puuduvad muud asjakohased normid,

millele vastavust hinnata.

5) Määrus nr 38 ei ole põhiseadusevastane. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid kogu määruse

sisu puudutavas osas, vaid üksnes piirnorme puudutavas osas. Kaebuse rahuldamine ei taga

kaebaja eesmärki, kuna määruse põhiseadusevastaseks tunnistamisel ei kohalduks ükski

piirnorm. Kehtetuks tunnistamisel ei tekita õigustloov akt enam kellelegi õigusi ega kohustusi

ega saa olla õiguste ja kohustuste teostamise aluseks. Õigusnormi otstarbekuse kaalumine on

täitevvõimu ülesanne. Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa kohus asuda seadusandja

rolli ja kehtima panna kaebaja soovitud standardit. Eelneva tõttu ei saa kohus rahuldada kaebaja

taotlust tunnistada määrust PS-iga vastuolus olevaks ja kehtetuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et Xi kaebus ei anna alust KA 20.01.2021 otsuse tühistamiseks ega KA

kohustamiseks algatada Elektrilevi suhtes järelevalvemenetlus.

12. Vaidlus on saanud alguse sellest, et X ei võimaldanud vaatamata Elektrilevi korduvale

sooviavaldusele enda ehitises (suvila) asuva elektriarvesti väljavahetamist uue kaugloetava

arvesti vastu. X soovib, et arvesti paigaldataks Elektrilevi kulul väljaspool ehitist asuva

liitumispunkti juurde, mis asub õhuliini mastil. Elektrilevi on keeldunud omal kulul arvesti

asukoha muutmisest. Eeltoodu tulemusena on Elektrilevi rakendanud kaebaja suhtes

leppetrahvi ning katkestanud võrguühenduse kõnealuses tarbimiskohas. X esitas Elektrilevi

tegevuse peale 12.11.2020 KA-le kaebuse, mille KA jättis käesoleva kohtuasja esemeks oleva

20.01.2021 otsusega rahuldamata.

13. Kaebaja ja Elektrilevi (endine ärinimi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) vahel on 04.11.2011

sõlmitud võrguteenuse osutamise leping1. Lepingu kohaselt on selle lahutamatuks osaks

tüüptingimused. Tüüptingimuste muutmise kord on reguleeritud ELTS § 73 lg-s 1, § 74 lg-s 2

ja § 89 lg-s 1, samuti tüüptingimustes endas. Hetkel (alates 01.01.2019) kehtivad Elektrilevi

1 võrgu- ja elektrileping nr 1680720496 – KA kaebuse vastuse lisa 3.2

3-21-1080

9(11)

võrgulepingu tüüptingimused (tüüptingimused)2 on KA poolt kooskõlastatud ning teade on

avaldatud 21.11.2018 ajalehes Postimees3. Kaebajat on teavitatud Elektrilevi võrgulepingu

tüüptingimuste muutumisest ka Eesti Energia 31.10.2018 arvega4.

14. Kohus leiab, et KA 20.01.2021 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja poolt kohtu-

menetluses esitatud väidetega mittenõustumist ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmist on

vaidlustatud otsuses põhjalikult analüüsitud ning kohus nõustub vastavate põhjendustega neid

täismahus üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

15. KA on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et Elektrilevi poolt kaebaja tarbimiskohas

mõõteseadme vahetamise nõudmine (ELTS § 65 lg 1 p-d 5 ja 6, § 67 lg-d 1 ja 4, EsTVE § 29

lg 5, tüüptingimuste p-d 3.3 4.2, 4.7, 6.2), Elektrilevi kulul mõõteseadme asukoha muutmisest

keeldumine (ELTS § 1 lg 2, § 71 lg 1 p 2, § 73 lg 4, EsTVE § 2 lg 2 p 8, § 30 lg 1, tüüptingimuste

p-d 3.3 ja 4.2), kaebajalt leppetrahvi nõudmine (tüüptingimuste p-d 4.7 ja 11.12) ning kaebaja

tarbimiskohas võrguühenduse katkestamine (ELTS § 68 lg 1 p 4, § 90 lg-d 1-4 ja lg 9 p 2,

EsTVE § 29 lg 5, tüüptingimuste p-d 4.2, 4.7, 5.2.5, 5.3.5) on toimunud kooskõlas õigus-

normidega ning kaebaja poolt 04.11.2011 sõlmitud lepinguga.

Kaebaja ei ole esitanud argumente, millest saaks järeldada, et KA on tõlgendanud õigusnorme

ning võrgulepingu ja selle lisaks olevate tüüptingimuste punkte ebaõigesti. Sisuliselt on kaebaja

väljendanud enda mittenõustumist õigusnormidega ja sõlmitud lepingutega, mida ei saa aga

lugeda vastava regulatsiooni rakendamist välistavaks asjaoluks. See tähendab, et kaebaja

mittenõustumine õigusnormidega ja tema poolt sõlmitud lepingu tingimustega ei anna alust

lugeda KA 20.01.2021 otsust (seal analüüsitud Elektrilevi tegevust) õigusvastaseks.

16. Mis puudutab kaebaja väiteid kaugloetavast arvestist tingitud võimalikust terviseohust, siis

esmalt tuleb siinkohal märkida, et vastavaid seisukohti kaebaja enne 20.01.2021 otsust KA-le

ei esitanud (v.a seisukoht, et arvestid on tuleohtlikud), st vastavad seisukohad esitas kaebaja

esmakordselt vaides / vaidemenetluses. Vastustaja on vastanud nimetatud seisukohtadele

19.04.2021 vaideotsuses, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Eelnevast järeldub, et KA ei saanud

hinnata 20.01.2021 otsuses kaebaja seisukohti, mida selleks ajaks KA-le esitatud ei olnud.

HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. HKMS § 158 lg 2 ls 2 välistab samas

üksnes haldusakti andmise järel tekkinud uutele asjaoludele tuginemise. Seega saab kohus

kontrollida, kas KA oleks pidanud omal initsiatiivil arvestama ka võimalikke kaugloetavast

arvestist tingitud terviseohte.

17. Vaidlustatud otsusest nähtub, et KA on kaugloetavate arvestite ohtlikkuse osas seisukoha

esitanud – KA hinnangul ei ole kaugloetava arvesti puhul tegemist ohtliku seadmega. KA on

põhjendanud, et kõik Eestis paigaldatavad elektriseadmed, nii ka kaugloetavad arvestid, peavad

vastama EL normidele ning EsTVE-st tulenevatele nõuetele. KA-l puudusid haldusmenetluses

alused järeldamaks, nagu oleks Elektrilevi poolt paigaldatavad kaugloetavad arvestid või

Elektrilevi tegevus nimetatud nõuetega vastuolus.

Kohtu hinnangul on KA asunud põhjendatult seisukohale, et kui Elektrilevi poolt paigaldatavad

elektriseadmed, sh kaugloetavad arvestid vastavad EL-i normidele ja Eesti õigusaktidele, siis ei

ole põhjust pidada neid tervisele ohtlikuks. Ka hilisemas vaidemenetluses ega käesolevas

kohtuasjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et Elektrilevi on plaaninud

paigaldada kaebaja tarbimiskohta nõuetele mittevastava kaugloetava arvesti. KA on tuvastanud

2 KA kaebuse vastuse lisa 5.3

3 KA kaebuse vastuse lisa 10.2

4 KA kaebuse vastuse lisa 10.3

3-21-1080

10(11)

ja Elektrilevi on kinnitanud, et kõnealusele PLC andmeedastusega arvestile (E450 PLAN) on

väljastatud nn Euroopa vastavusmärgis ehk CE-märgis (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus nr 765/2008 ning otsus nr 768/2008/EÜ), mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see

vastab kõigile selle toote suhtes EL-is kehtestatud keskkonna- tervise- ja ohutusnõuetele, sh

mõõtevahendite

direktiivile

2004/22/EC ja

elektromagnetilise

sobivuse

direktiivile

2004/108/EC. Seejuures ei ole ka kaebaja väitnud, et Elektrilevi kaugloetavad arvestid ei

vastaks kehtivatele nõuetele, vaid leiab, et need on ohtlikud / võivad olla ohtlikud sellele

vaatamata. Seega seab kaebaja sisuliselt kahtluse alla vastavad EL-i normid ja Eesti õigusaktid

(sh määruse nr 38), st ei pea neid põhjendatuks. Nimetatu ei ole aga õigusnormide rakendumist

välistavaks asjaoluks. Seejuures ei ole haldusorgani, sh KA pädevuses jätta kehtivaid õigus-

norme kohaldamata (nt nende väidetava vastuolu tõttu PS-ga või ettevaatuspõhimõtte alusel).

18. Kohus nõustub KA-ga, et KA funktsiooniks riikliku järelevalve teostajana ei ole teha

järelevalvet arvestite tehniliste nõuete üle (seadme ohutuse seaduse § 3 lg 1 ja toote nõuetele

vastavuse seaduse § 3 lg 1), samuti tervisekaitse osas (rahvatervise seaduse § 2 p 3). KA teostab

riiklikku järelevalvet ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas

elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle (ELTS § 93 lg 1). Seega ei ole määrus nr 38,

mille põhiseadusevastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, käesolevas vaidluses asjassepuutuvaks

õigusaktiks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eeltingimuse tähenduses (vt

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ning Riigikohtu üldkogu

21.04.2015 määruse nr 3-2-1-75-14 p 45 ja seal viidatud kohtupraktika). Asjassepuutuvaks saab

lugeda sätte, mille PS-ile mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle PS-ile

vastavuse korral. Määruse nr 38 võimalik vastuolu PS-iga ei mõjutaks kohtu hinnangul

käesoleva vaidluse tulemust, st isegi kui tuvastataks määruse nr 38 põhiseadusevastasus, ei

tähendaks see automaatselt, et KA peaks Xi kaebuse rahuldama ning tegema Elektrilevile

järelevalvemenetluse tulemusena ettekirjutuse. Seega ei hinda kohus käesolevas asjas määruse

nr 38 põhiseaduspärasust. Sel põhjusel puudub ühtlasi alus ja vajadus kaasata käesolevasse

kohtuasja eksperte määruse nr 38 põhjendatuse hindamiseks.

Kohus nõustub ühtlasi KA seisukohaga, et kaebaja väited kaugloetava arvesti tervist

kahjustavast mõjust näivad pigem otsitud põhjustena, millele kaebaja on asunud tuginema

pärast seda, kui tema algsed vastuväited on Elektrilevi ja KA poolt argumenteeritult ümber

lükatud. Kui kaebaja siiski leiab veendunult, et kehtivad õigusnormid vajavad muutmist, nt

ettevaatuspõhimõtte alusel ja tervisekaitse eesmärgil, on tal võimalik esitada vastavad ette-

panekud Riigikogule või ministeeriumile, kelle haldusalas on vastava valdkonna regulatsiooni

väljatöötamine.

19. Siinkohal on ühtlasi oluline rõhutada, et kehtivad õigusnormid ega ka Elektrilevi ega KA

ei kohusta kaebajat nõustuma enda elamusse kaugloetava arvesti paigaldamisega. Kui aga

kaebaja soovib enda suvilas elektrienergiat tarbida, peab ta aktsepteerima, et tegemist ei ole

tasuta teenusega ning tarbitud energia mahtu peab saama mõõta Elektrilevi paigaldatava

kaugloetava arvestiga. Kui kaebaja pelgab hoonesisese kaugloetava arvesti mõjusid vaatamata

sellele, et see vastab kõigile kehtivatele terviseohutuse nõuetele, siis on tal võimalik leppida

Elektrileviga kokku arvesti paigutamises väljaspoole elamut. Samas ei tulene ühestki

õigusaktist ega teadaolevast lepingu tingimusest, et Elektrilevi peaks selleks vajalikke töid

tegema omal kulul (klientidelt laekuvate muude tasude arvelt). See tähendab, et kui kaebaja

soovib arvesti ja peakaitsme viimist teise asukohta, millega kaasneb liitumispunkti asukoha

muutmine, siis tuleb vastava teenuse eest ka tasuda. Seeläbi on kaebajale tagatud mh PS §-st 41

tulenev arvamusvabadus, st kui kaebaja usub, et nõuetele vastavad elektrienergia arvestid on

tervisele ohtlikud, siis on tal võimalik tellida enda kulul nende paigaldamine väljaspoole hoonet.

Kaebaja arvamusvabadust ei pea finantseerima Elektrilevi ega seeläbi teised elektrienergia

tarbijad.

3-21-1080

11(11)

20. Kokkuvõtvalt on KA jätnud 20.01.2021 otsusega põhjendatult Xi kaebuse rahuldamata.

Samuti on KA jätnud põhjendatult algatamata järelevalvemenetluse Elektrilevi suhtes. Kohtu

hinnangul puudub alus järelduseks, et KA-l ei ole kaalutlusõigust järelevalvemenetluse

algatamiseks ELTS-i ja KorS-i alusel. KA on kaalutluspõhimõtteid järgides õigesti leidnud, et

kaebaja toodud põhjendused ei anna piisavat alust järelevalvemenetluse algatamiseks

Elektrilevi suhtes / ettekirjutuse tegemiseks Elektrilevile KorS § 28 lg 2 alusel. Xi kaebus jääb

seega rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS

§ 108 lg 8). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetlus-

kulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kolmas isik osales samal poolel vastustajaga, seega tuleb kolmanda isiku vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud kaebajal hüvitada (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotleb

menetluskulude (esindaja tasu) hüvitamist kokku summas 450 eurot (ei sisalda käibemaksu)

3 töötunni eest. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (Elektrilevi

25.01.2022 menetlusdokument), sh käsundusleping Eesti Energiaga ja Eesti Energia 24.01.2022

arve. Kaebaja vaidleb kolmanda isiku menetluskuludele vastu, leides, et kulud ei ole mõistlikud

ja vajalikud. Kaebaja leiab, et teenust on osutanud Eesti Energia, kes ei ole õigusteenuse osutaja;

Elektrilevi enda struktuuris on olemas õigusnõustajate ametikohad, mistõttu ei ole põhjendatud

vastava teenuse sisseostmine partnerettevõttelt (ja mitte õigusteenuse osutajalt). Õigusteenuse

hind 150 eurot tunnis võib olla kaebaja hinnangul asjakohane professionaalse õigusteenuse

osutaja puhul, kuid mitte tavalise partnerettevõtte käest teenuse ostmisel. Kohus leiab, et

Elektrilevi menetluskulud, s.o töömaht ja selle maksumus, on vajalikud ja põhjendatud

(arvestades mh kaebuse mahukust). Kaebaja ei saa nõuda, et kolmas isik korraldaks enda

esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal / sobivaimal viisil. Eesti Energia poolt

käsunduslepingu alusel Elektrilevile õigusabiteenuse osutamist on aktsepteeritud kohtu-

praktikas ka ringkonnakohus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2021 kohtuotsus haldusasjas

nr 3-20-893, p 17).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik