2-21-18567/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-18567

Tsiviilasi

J. M. K. hagi R. P. i vastu 3733 euro 35 sendi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3733 eurot 35 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. M. K. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja esindaja: vandeadvokaat T. P.

e-post XXX

Kostja: R. P. , isikukood XXX; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega J. M. K. hagi R. P. i vastu 3733 euro 35 sendi

väljamõistmiseks.

2. Mõista R. P. ilt (Pankin) J. M. K. kasuks välja 3733 eurot 35 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud R. P. i kanda.

6. Mõista R. P. ilt (Pankin) J. M. K. kasuks välja menetluskulu 1225 eurot.

7. Mõista R. P. ilt (Pankin) J. M. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

J. M. K. (hageja) esitas 25. novembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R. P. i

(kostja) vastu 3733 euro 35 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel alates 28. juulist 2016 võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõistes kehtiv üürileping (edaspidi: leping). Kuigi leping sõlmiti algselt aastaks,

pikenes see poolte kirjalike tahteavalduste puudumisel järgmiseks üheaastaseks perioodiks.

Kostja üüris lepingu alusel lepingu esemeks olevaid ruume 18. detsembrini 2018.

Kostja kohustus tasuma hagejale üüri 600 eurot kuus (lepingu punkt 3.1) hiljemalt iga kuu

esimeseks kuupäevaks (lepingu punkt 3.3). Kostja kohustus lepingu punkt 3.2 kohaselt tasuma

kommunaalkulude eest igal kuul ettemaksu korras 130 eurot. Kui elektrienergiat või muid

teenuseid kasutati suurema summa ulatuses kui ettemakstud 130 eurot, oli hagejal lepingu järgi

õigus nõuda lisa maksmist.

Kostjal tekkis pikaajalise üürisuhte käigus korduvalt võlgnevusi nii üüri kui ka kõrvalkulude

tasumisel. Kostjal tekkis 2018. aastal pikaajaline pidevalt suurenev võlg. Hageja tegi

25. septembril 2018 seetõttu kostjale hoiatuse. Kostja saatis hagejale pärast hoiatuse saamist

nn investeeringute loetelu, kuid ei tasunud võlga. Hageja esitas 22. oktoobril 2018 lepingu

ülesütlemisavalduse alates 15. novembrist 2018. Kostja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist.

Kostja ei küsinud tagasi tagatisraha 1200 eurot.

Leping lõppes 15. novembril 2018. Kostja ei andnud üüritud ruume aga õigeaegselt üle. Kostja

andis ruumid üle alles 18. detsembril 2018. Kostja ei teinud seda nõuetekohaselt. Hagejal on

VÕS § 335 alusel nõue viivitatud aja eest üüri tasumiseks. Kostja üüri- ja kommunaalkulude

võlgnevus on detsember 2018 seisuga 4087 eurot 23 senti.

Kostja ei täitnud lepingu perioodi jooksul VÕS § 276 lõikest 2 tulenevat kohustust kasutada

üüritud asja hoolikalt. Kostja jättis hagejale VÕS § 282 lg 1 p 1 sätestatud nõuete kohaselt

tekkinud puudusest teatamata. Üüritud ruumide vannitoas oli kraanikauss tugevalt

kahjustunud. Kostja oli üritanud seda ise parandada. Tehtud parandustööd olid

vastuvõetamatud. Kahjustunud kraanikausi asendamise kulu oli 583 eurot 39 senti. Hageja tegi

tasaarvestuse kraanikausi parandamise kulude ja deposiidi vahel.

Hageja esindaja leppis kostjaga kokku üüritud ruumide üleandmise kuupäevaks 20. novembri,

mil üürileandjal oli võimalik isiklikult ruumide tagastamisele kohale tulla. Ruumide

tagastamine toimus aga alles 26. novembril 2018. Kostja tagastas ruumid siis vaid osaliselt,

pikendades valitud ruumide üüriperioodi esialgselt kuni 12. detsembrini 2018. Eluruumide

üleandmise tähtaeg pikenes, kuna kostja väitis 20. novembri hommikul hageja esindajale

saadetud e-kirjas, et ta ei soovi ruume määratud ajal üle anda, kuna need ei olnud koristatud.

Hageja esindaja selgitas e-kirja vastuses maja üleandmise vajalikkust ning ka kohustuse

täitmise rikkumise võimalikke tagajärgi, ent üleandmist kostja poolt välja pakutud ajal ei

toimunud. Nii hageja esindaja poolt 15. novembril 2018 kui ka 20. novembril 2018 saadetud

e-kirjades sisaldus otsene viide sellele, et üleandmisele tuleb spetsiaalselt kohale majaomanik,

millest tulenevalt pidi kostja mõistma, et ta põhjustab oma tegevusega hagejale täiendavaid

kulutusi, mille tulemusena kostja vastu suunatud nõue suureneb. Kostja käitus pahauskselt, kui

tühistas üürilepingu eseme üleandmiseks kokkulepitud aja. Hageja tasaarvestas deposiidist

enda asjata kantud reisikulud – lennupiletid Saksamaalt Tallinna ja tagasi, parkimistasu

Saksamaal lennujaamas, bussipiletid Tallinnast Puhu risti ja tagasi ning kütusekulu seoses

kohapeal transpordi kasutamisega (autokasutuskulu ei ole arvestatud). Hageja reis Eestisse oli

planeeritud vaid ruumide vastuvõtmiseks. Arvestades etteteatamise aega, tekkis hagejale

eelmainitud kulude näol kahju kokku 262 euro ja 73 sendi ulatuses.

Hageja kulud, mis seonduvad kostjapoolse lepingurikkumisega ja mis kaeti deposiidi arvel, on

kokku 846 eurot 12 senti. Deposiidi jääk oli enne üürinõudega tasaarvestamist 353 eurot

88 senti. Hageja tasaarvestas võlgnevusest summas 4087 eurot 23 senti 353 eurot 88 senti.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 101 lg 1, § 271 lg 1 ja § 292 lg 1 alusel seega tasumata üüri ja

kommunaalkulude eest 3733 euro 35 sendi tasumist.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-posti rainer.kodo@gmail.com teel

kätte 20. jaanuaril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib

kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on

hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja (tl 35) kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja

menetluskuludena välja riigilõivu 325 eurot ja esindajatasu 1170 eurot (käibemaksuga).

Hageja esindajal kulus asjaolude kliendiga arutamiseks 1 tund 30 minutit, materjalide

analüüsimiseks 2 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3 tundi. Hageja esindaja

töötunni hind on 180 eurot käibemaksuga. Hageja menetluskulude nimekiri ja vastuse nõue

toimetati kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte saatmisega e-postile XXX (tl 39).

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldus esitati üürilepingust tuleneva üüri- ja kommunaalkulude võla saamiseks.

Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole

tegemist ka mahuka vaidlusega. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja esindas hagejat

ka kohtueelses menetluses (vt nt tl 6 - 9). Hageja esindaja oli vaidluse asjaoludega enne

hagiavalduse koostamist seega kursis. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja esindaja ajakulu

on vajalik ja põhjendatud viie tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt

keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega

vajalik ja põhjendatud. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos

käibemaksuga. Hageja esindajakulud on seega vajalikud ja põhjendatud 900 (5 * 180) euro

ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku 1225 eurot (325 + 900). Kuna menetluskulud jäid kostja

kanda, tuleb hageja menetluskulu 1225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik