Legislator Case Law & Legislation
3-22-111/31 AI generated

3-22-111/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-22-111/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse loa Türgi Vabariigi kodanik X saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20:45.

Legislator headnote

AI generated

Art. 8 lg; 3-22-111/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse loa Türgi Vabariigi kodanik X saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20:45.

Keywords

AI generated
Art. 8 lg

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-111

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses 11.03.2022

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 14.07.2022 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, sest isiku

suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused.

2. PPA taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:

2.1. Türgi Vabariigi kodanik X saabus lennureisiga Istanbulist Tallinna 14.01.2022 kell 20:45.

Ta esitas piirikontrollis Türgi Vabariigi kodaniku passi kehtivusajaga 26.03.2021-26.03.2031,

kus sisaldus Eesti viisa kehtivusajaga 11.01.2022-02.02.2022. Kuna piirikontrollis olid riiki

saabumise alused ebaselged ja vajasid täiendavat kontrollimist, suunas PPA isiku teise astme

kontrolli reisieesmärgi selgitamiseks. Isiku poolt antud ütluste kohaselt saabus ta Eestisse

turismi eesmärgil 15 päevaks. Isik esitas PPA-le hotelli reserveeringu perioodiks 14.01-

28.01.2022 (14 ööpäevaks) ja selgitas, et broneeris hotellitoa 14.01.2022, kuna teda ei lastud

lennule ilma broneeringuta. Isikul oli tagasilennu pilet Tallinnast Istanbuli 01.02.2022. Ta

3-22-111

2(5)

planeeris olla Eestis umbes nädala ja soovis edasi minna nädalaks Prantsusmaale, kas rongi või

lennukiga. Isikul on väidetavalt Türgis oma ettevõte: hotell ja tapamaja. Eestis tuttavaid ja

sugulasi tal ei ole. Edasiselt aga ta muutis oma ütlusi ja deklareeris, et plaanib olla üksnes Eestis.

Tallinna kohta vaatas väidetavalt interneti kaudu ja sõbrad kiitsid seda kui sihtkohta. Täpsemalt

Eesti ja Tallinna kohta ei tea.

2.2. PPA selgitas isikule, et talle on välja antud ühekordne viisa 8 kalendripäevaks ja tema

soovitud tingimustel ta siseneda ei saa. PPA leidis, et isik soovis rikkuda viisaga kindlaks

määratud tingimusi ja ei soovinud Schengeni ruumist õigeaegselt lahkuda. PPA selgitas, et

nüüd teda riiki ei lubata ja ta saadetakse piirilt tagasi. Seejärel palus X tõlgi vahendusel

varjupaika (kell 21:22). 15.01.2022 võttis PPA vastu rahvusvahelise kaitse taotluse nr

7002210006.

2.3. PPA esitas 15.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel.

2.4. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.01.2022 määrusega PPA taotluse ja andis loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.03.2022.

2.5. X esitas 16.01.2022 türgikeelse avalduse, millega soovis loobuda enda rahvusvahelise

kaitse õigusest ja et teda saadetaks kiirkorras kodumaale (eestikeelne tõlge valmis 18.01.2022).

2.6. 19.01.2022 tegi PPA rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise otsuse nr

7002110006-1. Isik tutvus otsuse tõlkega 26.01.2022.

2.7. 07.02.2022 esitas X korduva rahvusvahelise kaitse taotluse.

2.8. 10.02.2022 uuendas PPA rahvusvahelise kaitse menetluse VRKS § 23 lg 5 alusel.

2.9. 23.02.2022 viis PPA läbi rahvusvahelise kaitse menetluse esmavestluse, mille käigus isik

esitas enda sõnade tõendamiseks materjale üle 20 lehe. Materjalid on käesoleval hetkel tõlkes.

2.10. 07.03.2022 esitas X lisamaterjale, mis on käesoleval ajal tõlkes.

3. PPA taotleb X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kuna ei ole jõudnud

teostada kõiki VRKS § 15 lg-s 1 ettenähtud, rahvusvahelise kaitse taotluse menetluseks

vajalikke toiminguid. Lisaks peab PPA VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud tõendite

ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke

menetlustoiminguid. X on esitanud hulgaliselt türgikeelseid materjale, mis on vaja ära tõlkida

ja läbi töötada. Seega on rahvusvahelise kaitse menetlus käesoleval hetkel algusjärgus

tulenevalt isiku enda käitumisest.

3.1. PPA hinnangul esineb käesoleval juhul põgenemise oht. Isik on korduvalt väljendanud oma

soovimatust naasta Türki. Vaidlust ei ole, et X loobus 16.01.2021 avaldusega enda

rahvusvahelise kaitse taotlusest ja väljendas soovi naasta Türki, kuid väljasaatmise ilmnemisel

esitas uuesti soovi saada rahvusvahelist kaitset. Väljasaatmine oli planeeritud 08.02.2022 ning

kõik toimingud selleks olid tehtud (ka piletid). X oli teadlik, et tema väljasaatmine saab

toimuma 08.02.2022 ning 07.02.2022 esitas ta korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, millega

takistas enda riigist välja saatmist.

3.2. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5), kuna on esitanud taotluse 15.01.2022 alles

siis, kui ta sai teada, et teda riiki ei lubata.

3-22-111

3(5)

3.3. PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid. Isik andis politseiametnikele vastuolulisi ütlusi enda Schengeni alal

planeeritud viibimise kohta. Piirikontrolli käigus väitis X, et soovib minna nädalaks

Prantsusmaale, hiljem isik muutis oma ütlusi ning deklareeris, et soovib nüüd jääda Eestisse.

Tal oli hotelli broneering ajavahemikule 14.01.-28.01.2022 ning tagasipilet Türki 01.02.2022,

mis kinnitab isiku valmisolekut rikkuda viibimistingimusi ning jääda Schengeni territooriumile

ebaseaduslikult, kuna viisa alusel on tal lubatud Eestis viibida ainult 8 päeva. Seega on PPA-l

põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning ta võib põgeneda endale sobivasse riiki.

Samuti ei täidaks ka mitme järelevalvemeetme korraga kohaldamine eesmärki, kuivõrd

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust

andma isiku varasem käitumine.

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

5. X selgitas kohtuistungil, et ta on Türgis kümme aastat vangis olnud ja teda ähvardab uue

karistuse kandmine. Selle kohta on ta dokumendid PPA-le esitanud. Alguses loobus ta

rahvusvahelise kaitse taotlusest, sest PPA pani ta kongi ilma, et oleks teda üle kuulanud ja see

mõjus tema psüühikale halvasti. Kuid ta rääkis oma emaga, kes ütles, et ta tagasi ei tuleks,

seepärast esitas ta uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta ei soovi Türki tagasi minna, sest

seal ähvardab teda karistus. Kinnipidamiskeskuses viibib ta koos isikutega, kes on tulnud riiki

ebaseaduslikult, aga tema tuli riiki seaduslikult ja esitas rahvusvahelise katise taotluse. Ta saab

aru, et kuni rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseni ei tohi ta Eestist lahkuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Seetõttu ei analüüsi ma

alljärgnevalt eraldi, kas käesoleval juhul esineb ka PPA taotluses märgitud teine alus, mis on

nimetatud VRKS § 361 lg 2 p-s 5 (isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks).

7. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 22 kohaselt

käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6

sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb mh, kui: 6) välismaalane

on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

8. VRKS § 361 lg 2 p 4 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8

lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et isik oleks

haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks)

kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise

ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist

vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt

tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude

ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks

koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.

9. Asja materjalidest nähtub, et X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esmalt 15.01.2022, kui

PPA oli ta eelnevalt Tallinna lennujaamas kinni pidanud ja selgitanud, et tal ei ole võimalik

3-22-111

4(5)

Eesti Vabariiki siseneda ja ta saadetakse tagasi Türgi Vabariiki. Seejuures väitis X esmalt, et

tema reisi eesmärk oli turism ning ta soovis edasi liikuda Prantsusmaale. Seejärel aga selgitas,

et soovib Eestis elada ja oma ettevõtte Eestisse tuua. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta

aga üksnes põhjusel, et temaga käituti inetult (nagu terroristiga). Türgis on ta suure ettevõtte

omanik ja oma eluga rahul, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele ta varasemalt mõelnud ei

ole (vt PPA ettekanne (dtl 5-6); 15.01.2022 isikuandmete ankeet (dtl 9-12) ja 16.01.2022

kohtuistungi protokoll (dtl 40-44) ning helisalvestis (dtl 45)). Tallinna Halduskohus andis

16.01.2022 loa tema kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses VRKS alusel, kuid samal päeval

loobus X rahvusvahelise kaitse taotlusest ja avaldas soovi naasta kodumaale (dtl 84-85 ja 90-

91). PPA lõpetas seejärel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ning isikut ootas

08.02.2022 väljasaatmine Türgi Vabariiki. Väljasaatmist ei toimunud, sest 07.02.2022 esitas X

uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse, selgitades 23.02.2022 läbi viidud vestluse käigus, et teda

kiusatakse kodumaal taga poliitiliste vaadete tõttu ning ta on pidanud pikalt vanglas olema. Ta

soovis esialgu minna Suurbritanniasse, kuid lennujaamas öeldi talle, et selle viisaga ta sinna

riiki ei saa. Hotellibroneeringu ja tagasilennupileti ostis ta seetõttu, et muidu ei lubatud teda

lennule. Teda on kodumaal ootamas uus kohtuistung. Perega rääkides selgus, et koju

korraldatakse pidevalt reide ning pere soovitas tal mitte naasta. Varasemas rahvusvahelise

kaitse taotluses väitis ta, et tal ei ole probleeme seetõttu, et ta ei usaldanud PPA ametnikke ja

tal tekkis ametnike käitumise põhjal kahtlus, et nad teevad Türgiga koostööd (dtl 116-123). X

esitas PPA-le vestluse käigus oma sõnade kinnituseks ka dokumente ning täiendavalt

07.03.2022. Dokumendid on türgikeelsed ja need on saadetud tõlkesse.

10. Leian, et eeltoodud asjaolude põhjal saab pidada põhjendatuks PPA hinnangut, et X suhtes

esineb põgenemisoht. X on PPA-le andnud vastuolulisi ütlusi oma reisi eesmärgi ja

rahvusvahelise kaitse vajaduse osas. Samuti on ta avaldanud, et soovis Eestist liikuda edasi

Prantsusmaale ja, et algselt soovis hoopiski minna Suurbritanniasse. Rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel läbi viidud vestluse käigus on ta küll selgitanud, et kartis oma kodumaal

toimuva tagasikiusamise tõttu varasemalt õiget infot avaldada ning esitanud oma väidete

põhistamiseks ka dokumente, kuid kuna dokumendid on türgikeelsed, ei ole PPA-l seni olnud

võimalik X poolt avaldatud infot kontrollida. PPA on VRKS § 18 lg 2 kohaselt kohustatud

kontrollima esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid

ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid.

11. Seega tingivad eeltoodud asjaolud vajaduse isiku Eestisse saabumise põhjuste ning

rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks. Vastuoluliste

selgituste andmine loob piisava põgenemisohu kahtluse, pealegi on isik varasemalt viidanud

soovile siirduda teise riiki.

12. Nõustun PPA-ga, et X suhtes ei ole eeltoodust tulenevalt võimalik kohaldada VRKS § 29

sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA on õigesti osundanud, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku

varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku

liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Isiku

ütluste kohaselt ei olnud Eesti tema planeeritud algne sihtkoht ning isikul puuduvad Eestiga

majanduslikud, sotsiaalsed ja isiklikud sidemed.

13. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ka ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks

kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa aga eeltoodud

asjaolusid arvestades pidada põhjendamatult pikaks. X avaldas rahvusvahelise kaitse taotluse

vajaduse aluseks olevad asjaolud PPA-le 23.02.2022 ja need asjaolud vajavad kontrollimist.

Selgitan siinkohal, et käesoleval juhul on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus alles

3-22-111

5(5)

algusjärgus ning asja kiireloomulisuse tõttu otsustan isiku kinnipidamiskeskuses viibimise

vajaduse olemasoleva informatsiooni pinnalt. Edaspidise menetluse käigus on PPA-l kohustus

läbi viia täiendav ohuhinnang ning juhul, kui selguvad asjaolu, mis võimaldaks isiku

kinnipidamiskeskusest vabastada, tuleb seda viivitamata teha.

14. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus viibida värskes

õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Isikule on tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.

15. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne

ning PPA taotlus tuleb VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 ning VSS § 68 p 6 alusel rahuldada. Annan

loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra s.o kuni

14.07.2022 (k.a).

16. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma