2-20-128476/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-128476

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-128476

Tsiviilasi

Special Work OÜ hagi AKRONET OÜ, A. Š. i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9516,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Special Work OÜ (registrikood 12524903;

asukoht Turu tn 30, 51004 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja A. K. (e-post: XXX)

Kostja I AKRONET OÜ (registrikood 11152440;

asukoht L. Koidula tn 38, 10150 Tallinn; e-post

aleksei.akronet@gmail.com)

Kostja II A. Š. (isikukood XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Special Work OÜ hagis A. Š. i vastu menetlus hagist loobumisega.

2. Rahuldada Special Work OÜ hagi AKRONET OÜ vastu.

3. Mõista AKRONET OÜ-lt välja Special Work OÜ kasuks:

3.1. 6752,62 eurot, millest 5048 eurot on tasumata võlgnevus ja 1704,62 eurot

07.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning

3.2. alates 08.01.2021 kuni tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,15%

tasumata võlast päevas, kuid koos 07.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui 5048 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta A. Š. i vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud Special Work

OÜ kanda ning AKRONET OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud

menetluskulud AKRONET OÜ kanda.

5. Jätta A. Š. i menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata.

6. Määrata Special Work OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

AKRONET OÜ-lt välja Special Work OÜ kasuks 2300 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Special Work OÜ (hageja) esitas 29.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 07.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse AKRONET OÜ-lt (kostja I) ja A. Š.

ilt (kostja II) võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. 31.05.2021 tagaseljaotsusega ja 02.06.2021 täiendava otsusega Tartu Maakohus rahuldas hagi

ning määras kindlaks kostjate poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse.

Kostjad esitasid tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus rahuldas 29.09.2021 määrusega ning

taastas asjas menetluse.

3. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6789,56 eurot,

millest 5048 eurot on tasumata võlgnevus ja 1741,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis,

ning alates 08.01.2021 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivise 0,15% tasumata võlast

päevas.

4. 30.12.2021 seisukohas hageja loobus nõudest kostja II vastu ning palub kostja II osas

menetluse lõpetada. Hageja täpsustas kostja I vastu esitatud viivisenõuet ning palub lõpliku

nõudena kostjalt I hageja kasuks välja mõista 6752,62 eurot, millest 5048 eurot on tasumata

võlgnevus ja 1704,62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning alates 08.01.2021 kuni

tasumata võlgnevuse täieliku tasumiseni viivise 0,15% tasumata võlast päevas, kuid mitte

enam kui 5048 eurot (st koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku viivis kuni põhivõla

ulatuses).

5. Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I

11.03.2020 ostu-müügilepingu nr XXX, mille kohaselt hageja müüs kostjale I kokku 51

puitakent ja rõduust (edaspidi avatäited) ning teostas avatäidete paigaldustööd. Lisaks osutas

hageja kostjale I lepingu alusel tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.

Lepingu sõlmimisel kohustus kostja I hagejale tasuma 40 916,22 eurot (sh käibemaks,

edaspidi kõik lepingust tulenevad summad käibemaksuga). Lepingu sõlmimisel lepiti kokku

maksetingimused, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 40 916,22 eurot kahes

osas, makse summas 12 274,87 eurot lepingu sõlmimisel ja makse summas 28 641,35 eurot

enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva peale avatäidete valmimist.

Lepingu üldtingimuste punkti 3.4 kohaselt andis kostja II lepingust tulenevate kostja I

poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks käenduse.

Lepingu täitmise käigus (04.05.2020 e-kiri) leppisid hageja ja kostja I kokku lisatööde (osade

avatäidete ümberpaigalduse) teostamises ja lisatööde maksumuses 648 eurot. Seega koos

lisatöödega kujunes lepingu maksumuseks 41 564, 22 eurot (40 916,22 eurot + 648 eurot).

Lepingu täitmise käigus muutsid hageja ja kostja I ka maksetingimusi. Muudetud

maksetingimuste kohaselt kohustus kostja I hagejale tasuma 41 564,22 eurot kolmes osas,

makse summas 12 274,87 eurot (edaspidi I makse) lepingu sõlmimisel, makse summas 24

241,35 eurot (edaspidi II makse) enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui viis

tööpäeva peale avatäidete valmimist ja makse summas 5048 eurot (edaspidi III makse) peale

avatäidete paigaldustööde alustamist hageja poolt esitatava arve alusel. I ja II makse on kostja

I poolt hagejale tasutud. 18.05.2020 esitas hageja kostjale I III makse tasumiseks arve nr

XXX summas 5048 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 22.05.2020. Kostja I jättis arve

tasumata.

Hageja alustas kostja I ehitusobjektil (XXX) avatäidete paigaldamistöödega 28.04.2020 ja

lõpetas avatäidete paigaldamistööd 18.05.2020. Kuna paigaldustööde käigus muudeti

ehitusprojekti (ehitusprojekti muudatus ei olnud tingitud hagejast), siis soovis kostja I hagejalt

peale paigaldustööde lõpetamist lisaks ühe rõduukse väljavahetamist. Hageja tegi seda

28.05.2020. Hageja ja kostja I allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti 29.06.2020. Akti

allkirjastamisega kostja I kinnitas, et avatäited ja nende paigaldus on tema poolt vastu võetud

ning tal pretensioone hageja poolt müüdud avatäidete ja teostatud paigaldustööde kohta ei ole.

14.07.2020 saatis hageja kostjale I kirja, millega andis kostjale I arve tasumiseks täiendavalt

aega kuni 20.07.2020 ja seda koos lubadusega tähtaegse tasumise korral mitte nõuda viivist.

Samuti saatis hageja 14.07.2020 kostjale II kirja, milles teavitas teda põhivõlgniku kohustuse

mittetäitmisest. Kostjad hageja kirjadele ei vastanud ning lepingust tulenev III makse on

tänaseni tasumata.

Kui kohus peaks leidma, et lepingu pooled ei ole hageja poolt hagiavalduses toodud suuliselt

kokkulepitud maksetingimusi kokku leppinud, siis on hageja seisukohal, et maksetingimuste

osas kehtivad poolte vahel lepingus algselt kokku lepitud maksetingimused. Sellisel juhul

kohustus kostja I lepingu kohaselt hagejale tasuma I makse summas 12 274,87 eurot lepingu

sõlmimisel (kostja I on nimetatud summa 11.03.2020 tasunud) ja II makse summas 28 641,35

eurot enne akende paigaldamist (ehk 28.04.2020). Kostja I tasus 28.04.2020 makse summas

24 241,35 eurot ehk kostja I jättis tähtaegselt tasumata 4400 eurot (28 641,35 – 24 241,35).

Poolte vahel 04.05.2020 kokkulepitud lisatööd summas 648 eurot tulnuks kostjal I tasuda

sellisel juhul peale tööde lõpetamist ehk akti allkirjastamisel 29.06.2020. Kokkulepet, mille

kohaselt III makse kuulus tasumisele siis, kui leping on hageja poolt täielikult täidetud ning

tööd on kostja I poolt täies ulatuses vastu võetud, ei ole lepingu pooled kunagi sõlminud.

Lepingu üldtingimuste p 6.2 alusel on hagejal maksekohustuse täitmisega viivitamise korral

õigus nõuda kostjalt I viivist 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest.

Täpsustatud viivisearvestuse kohaselt arvestab hageja võlgnevuselt summas 4400 eurot viivist

alates 23.05.2020 ning lisatööde võlgnevuselt summas 648 eurot alates 30.06.2020.

07.01.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 1704,62 eurot (1518 eurot +

186,62 eurot).

6. Vastuses hagile palusid kostjad jätta hagi rahuldamata, kuna hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud ega tõendatud.

Kostjate arvates ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid muutnud ning kuidas pooled on

muutnud lepingus sätestatud maksetingimusi. Kostja I sõnul oli poolte vahel maksetingimuse

osas kokkulepe, mille kohaselt III makse kuulub tasumisele siis, kui leping on hageja poolt

täielikult täidetud ning tööd ja tooted kostja I poolt täies ulatuses vastu võetud. Arve on

kostjale I väljastatud 18.05.2020, kuid hageja ise märkis hagiavalduses, et jätkas tööde

teostamisega ka peale 18.05.2020. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus 18.05.2020

seisuga arvet kostjale I esitada (et hageja nõue oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud)

ning kust tulenes väljastatud arve tasumise tähtaeg 4 päeva (st hiljemalt 22.05.2020).

Hageja poolt on ka tõendamata, et kostja I poolt on jäänud hagejale tasumata täpselt 5048

eurot. Esimene lepingujärgne makse 11.03.2020 oli summas 12 275 eurot, mitte 12 274,87

eurot, nagu väidab hageja. Seega nõutavaks summas (põhinõude osas) ei saa olla 5048 eurot,

nagu väidab hageja.

Kui hageja lõpetas avatäidete paigaldamistööd 18.05.2020, siis sellega on vastuolus hageja

08.05.2020 ja 13.05.2020 e-kirjad, milles hageja töötaja palus kostjal I allkirjastada akt. Kui

hageja lõpetas paigaldamistööd alles 18.05.2020, jääb arusaamatuks, mille alusel palus hageja

kostjal I allkirjastada akt varem. Hageja ei selgita, miks toimus väidetav tööde üleandmine

üks kuu hiljem peale väidetavat hageja poolt tööde teostamist täies ulatuses (28.05.2020).

Kostja I ole hageja poolt temale müüdud asju ja paigaldatud töid tänase päevani täies ulatuses

vastu võtnud, kuna põhitoodete furnituur (nt käepidemed jne) ei olnud hagejalt kostjale I üle

antud, üks uks puudus, üks aken oli olulisel määral kahjustatud selle paigaldamisel. Selle

kohta edastas kostja I hagejale kirja, vastuseks hageja 08.05.2020 ja 13.05.2020 palvele

allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakt.

Hageja tõi 28.04.2020 tooteid kostja I objektile ning andis kostjale I akti allkirjastamiseks.

Võttes arvesse tööprotsessi, et kõik toimus ehitusplatsil kiiresti, ning et kostja I seadusliku

esindaja eesti keele oskus ei ole kõrgel tasemel, oli kostjal I ettekujutus, et tema allkirjastas

just akende ja rõduuste (51 tk) vastuvõtmis akti. Peale seda hageja pöördus kostja I poole

vähemalt veel kolmel korral 08.05.2020, 13.05.2020, 15.06.2020 selleks, et kostja I uuesti

allkirjastaks akti. Kõikidel kolmel korral hageja töötaja palus kostjal I allkirjastada akti just

digitaalselt. Kosja I seda ei teinud, kuna hageja ei olnud enda lepingust tulenevaid kohustusi

endiselt lõpuni täitnud. Kostjal I oli õigus tasumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 järgi

keelduda, kuna hageja ei olnud toodet täies mahus ja kokkulepitud teenust täitnud ega kostjale

I üle andnud.

Kostjad vaidlustavad hagile lisatud üleandmise-vastuvõtmise akti ehtsuse. Kostjad eeldavad,

et hageja ise lisas aktile tagantjärele sobiva kuupäeva. Kostja I kinnitab, et tema ei ole

29.06.2020 akti allkirjastanud ning ei ole antud kuupäeval hagejaga isegi kohtunud.

Dokument on hageja poolt osaliselt võltsitud. Välistada ei saa ka seda, et ka akti sisu võib olla

võltsitud, kuna sellest aktist koopiat kostjal I ei ole ning tema ei saa hageja poolt kohtule

esitatud dokumenti võrrelda teise eksemplariga. Tähelepanu tuleb pöörata ka akti sisule, mis

võib viidata, et akt oli tegelikult allkirjastatud enne paigaldustööde algust. Nimelt on selles

märgitud, et klient peab tagama juurdepääsu avatäidetele. Vaadates akti kuupäeva 29.06.2020

ning hageja väidet, et selleks kuupäevaks oli leping täidetud, siis ei ole arusaadav, et kostja I

pidanuks veel võimaldama hagejale juurdepääsu objektile.

Kuna hageja ei ole kostjale I töid üle andnud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud

ning tal ei ole õigust nõuda ka viivist.

Kuna hageja ei reageerinud kostja I korduvatele nõuetele ja ei täitnud lepingut lõpuni, oli

kostja I sunnitud tellima ja ostma puuduvad osad kolmandatelt isikutelt ning lõpetama

paigaldustööd ise. Sellega kaasnesid kostja I jaoks täiendavad kulud mitte vähem kui 3200

eurot, mida kostja I kohtumenetluse jätkamise korral soovib tasaarvestada hageja nõudega

tema vastu.

Hageja ei ole tõendanud 14.07.2020 kirjade saatmist kostjatele.

Hageja viitab nõude õiguslikes põhjendustes üksnes müügilepingu kohta käivatele sätetele.

Kuna lepingu kohaselt teostas hageja ka avatäidete paigaldustööd ning osutas tõstukite ja

tellingute

renditeenust

ning

transporditeenust,

võiks

kõne

alla

tulla

ka

töövõtulepingut/käsunduslepingut, rendilepingut ja veolepingut puudutavad sätted. Hageja ei

ole neid hagiavalduses lahti kirjutanud ning kõikide nõuete rahuldamise eeldusi ei ole

kontrollitud.

Lisaks on hageja jätnud selgitamata, mille eest hageja raha maksmist täpselt nõuab ning mille

eest ja millises ulatuses on kostja I juba tasunud. Seega ei ole hageja nõue selge. Muuhulgas

ei nähtu hagiavaldusest, kas leping on osadeks jaotatav või moodustavad sooritused ühtse

tehingu, mille osas õiguskaitsevahendite kasutamine on võimalik ka osaliselt ehk kas toodete

müüki ja paigaldamist ja muid lepingus märgitud osi saab lugeda ühtseks tehinguks või saab

neid jaotada mitmeks eraldi soorituseks.

Lisaks ei ole hagiavaldusest selgelt aru saada, kas hageja sõlmis kostjaga I eraldi

müügilepingu ja töövõtulepingu või üksnes töövõtulepingu, s.o lepingu, mille kohaselt oli

kostja I kohustuseks avatäidete paigaldamine, s.o kokkulepitud tulemuse saavutamine.

Kostjad leiavad, et lepingu üldtingimuste p-s 6.2 kokku lepitud viivisemäär 0,15%

võlgnetavalt summalt päevas on tüüptingimusena tühine, kuna ei vasta headele kommetele ja

on kostjate suhtes kahjulik, kuna see on seadusjärgsest viivisemäärast 6,8 korda suurem. Kui

hagejal on õigus nõuda viivist, siis paluvad kostjad arvutada viivist seaduses ette nähtud

määras ja võtta arvesse kostjate vastuväiteid põhinõude summale ja selle sissenõutavaks

muutumise ajale.

Kostjad vaidlevad vastu nõudele kostja II vastu. Kokkulepe kostja II kui füüsilise isiku

käenduse osas tulenes hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügilepingu üldtingimustest.

Riigikohtu praktika kohaselt ei saa sellisel juhul lugeda juhatuse liiget isiklikku

käenduslepingut sõlminuks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagis kostja II vastu tuleb menetlus lõpetada hagist loobumise tõttu.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu ning lõpetab kostja II vastu esitatud hagis menetluse otsust tegemata.

9. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Hageja nõude aluseks on 11.03.2020 hageja ja kostja I vahel sõlmitud ostu-müügileping nr

XXX, mille kohaselt hageja müüs kostjale I kokku 51 puitakent ja rõduust (edaspidi

avatäited) ning teostas avatäidete paigaldustööd. Lisaks osutas hageja kostjale I lepingu alusel

tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.

11. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu kohta

sätestatud ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul,

kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.

Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole

kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või teenuse osutamises.

12. Lepingust nähtub, et suurem osa hageja lepingust tulenevatest kohustustest seisnes avatäidete

müümises (avatäidete maksumus oli 36 192 eurot, paigalduse maksumus 4406,22 eurot,

tõstukite ja tellingute rendi maksumus 240 eurot ja transpordi maksumus 78 eurot). Kohus

leiab, et leping vastab müügilepingu tunnustele, milles on kõrvalkohustusena kokku lepitud

paigaldustöödes ning osutatud tõstukite ja tellingute renditeenust ning transporditeenust.

13. Lepingu kohaselt I makse summas 12 274,87 eurot tuli tasuda lepingu sõlmimisel ning II

makse summas 28 641,35 enne akende paigaldamist/kättesaamist, kuid mitte hiljem kui 5

tööpäeva peale akende valmimist (saabumist müüja lattu). Hagiavalduse kohaselt lepingu

täitmise käigus lepiti kokku lisatööde teostamises ja maksumuses (648 eurot) ning muudeti

maksetingimusi. Muudetud maksetingimuste kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale

41 564,22 eurot kolmes osas – I makse summas 12 274,87 eurot lepingu sõlmimisel, II makse

summas 24 241,35 eurot enne avatäidete paigaldamist, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva peale

avatäidete valmimist ja III makse summas 5048 eurot peale avatäidete paigaldustööde

alustamist hageja poolt esitatava arve alusel. Hageja sõnul hageja alustas avatäidete

paigaldamistöödega 28.04.2020 ja esitas 18.05.2020 kostjale I arve kolmanda makse

tasumiseks. Arve tasumise tähtaeg saabus 22.05.2020. Kostja I kinnitab vastuses hagile, et

poolte vahelise kokkuleppe kohaselt III makse kuulus tasumisele kui leping on hageja poolt

täielikult täidetud ning tööd ja tooted on kostja poolt täies ulatuses vastu võetud.

14. Kohus selgitas 02.12.2021 kirjas pooltele, et kumbki pool peab tõendama oma väiteid, mis

puudutavad kokkuleppeid maksetingimuste osas. Kuna kostja I ei ole tõendanud, et hageja ja

kostja I vahelise kokkuleppe kohaselt kuulus III makse tasumisele pärast lepingu täielikku

täitmist ja kostja I poolt tööde ja toodete vastu võtmist, tuleb kohtu hinnangul lähtuda

hagiavalduses kirjeldatud maksetingimustest (välja arvatud lisatööde osas), mis on võrreldes

lepingus algselt sätestatud maksetingimustega kostjale I soodsamad. Lisatööde osas saab

lugeda tasunõude sissenõutavaks muutunuks tööde vastuvõtmisest. Selle kohtu seisukohaga

on nõustunud ka hageja, kes on ka oma viivisenõuet vastavalt täpsustanud.

15. Hageja on esitanud kohtule 29.06.2020 üleandmise - vastuvõtmise akti, millega hageja andis

üle ja kostja I võttis vastu tooted ja paigaldusega seotud tööd vastavalt ostu-müügilepingule

XXX aadressil Sirptiiva 1, Tallinn. Kohus saab aru, et kostjad ei ole vaidlustanud kostja I

juhatuse liikme (kostja II) allkirja üleandmise - vastuvõtmise aktil. Kostja I kinnituse kohaselt

ei ole ta töid täies ulatuses vastu võtnud. Kohus saab aru, et kostja I arvates võib tegemist olla

28.04.2020 allkirjastatud aktiga, mida kostjad pidasid akende ja rõduuste vastuvõtmise aktiks.

Kostjad vaidlustasid dokumendi ehtsuse, leides et hageja lisas aktile tagantjärgi temale sobiva

kuupäeva.

16. TsMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja

taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.

Kohtu arvates ei ole kostja I põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et dokument

(üleandmise - vastuvõtmise akt) ei ole koostatud sellel märgitud kuupäeval ning kostja I ei ole

sellel märgitud tooteid ja töid tegelikult vastu võtnud. Kohus juhtis sellele tähelepanu

02.12.2021 kirjas ning andis võimaluse esitada dokumendi võltsituse põhistamiseks kohtule

täiendavaid tõendeid. Kostja I ei ole dokumendi võltsituse põhistamiseks kohtule täiendavaid

tõendeid esitanud.

17. Kohus ei nõustu, nagu annaks akti sisu alust arvata, et tegemist oli üksnes akende ja rõduuste

(51 tk) vastuvõtmis aktiga. Kostja I ei ole tõendanud oma väidet, et tema ei ole antud

kuupäeval hagejaga isegi kohtunud. Kostja vastusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt palus hageja töötaja sama sisuga akti allkirjastada juba 08.05.2020, 13.05.2020 ja

15.06.2020 e-kirjades. 13.05.2020 e-kirjas kostja I keeldus akti allkirjasamast, kuna puudus

üks uks ning puudusid käepidemed kõikidel akendel, üks aken oli olulisel määral kahjustatud

paigaldamisel, värv oli kahjustatud. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hiljem hagejale

mingeid pretensioone esitanud.

18. Kuna kostja I on tooted ja paigaldusega seotud tööd vastu võtnud, siis tuleb eeldada, et hageja

on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja I ole vastupidist

tõendanud. Kostja I on küll selgitanud, et kuna hageja ei reageerinud kostja I korduvatele

nõuetele ja ei täitnud lepingut lõpuni, oli kostja I sunnitud tellima ja ostma puuduvad osad

kolmandatelt isikutelt ning lõpetama paigaldustööd ise. Kostja I sõnul kaasnesid sellega kostja

I jaoks täiendavad kulud mitte vähem kui 3200 euro. Kostja I ei ole aga neid väiteid

tõendanud. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I lepingu täitmist, st

kokkulepitud tasu maksmist.

19. Kostja I kohustus lepingu järgi tasuma hagejale 40 916,22 eurot (sh käibemaks). Vaidlust ei

ole selles, et lepingu täitmise käigus leppisid hageja ja kostja I kokku lisatööde (osade

avatäidete ümberpaigalduse) teostamises ja lisatööde maksumuses 648 eurot. Koos

lisatöödega kujunes lepingu maksumuseks 41 564, 22 eurot (40 916,22 eurot + 648 eurot).

Kostja I on hagejale tasunud kokku 36 516,35 eurot - 11.03.2020 tasus kostja I hagejale

12 275 eurot ning 28.04.2020 tasus kostja I hagejale 24 241,35 eurot. Hageja on selgitanud, et

lepingu kohaselt oli I makse suuruseks 12 274,87 eurot. Kostja I on nimetatud makse

tasumisel selle ümardanud summaks 12 275 eurot ehk tasunud 0,13 eurot enam. Kostja I

poolt enammakstud summa (0,13 eurot) arvestas hageja maha lepingu käigus (04.05.2020)

kostjaga I kokkulepitud lisatööde maksumusest (hageja 21.10.2021 seisukoha p 1.5). Seega

tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja tasumata võlgnevus 5048 eurot.

20. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste p 6.2 kohaselt on hagejal

maksekohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt I viivist 0,15%

võlgnetavalt summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Riigikohus on majandustegevuses

sõlmitud lepingu puhul leidnud, et kokkulepitud viivisemäära 0,2% viivitatud summast

päevas ei saa pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega

ning et tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega (Riigikohtu

30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48-40).

21. Kohus on eelnevalt leidnud, et tasu lisatööde eest summas 648 eurot muutus sissenõutavaks

tööde vastuvõtmisega 29.06.2020. Seega on hagejal õigus nõuda lisatööde eest tasumisega

viivitamise eest viivist alates 30.06.2020. Ülejäänud osas tuleb lähtuda hageja nõudest, mille

kohaselt ta arvestab viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o

23.05.2020. Seega hagiavalduse esitamise aja (07.01.2021) seisuga oli sissenõutavaks

muutunud viivis 1704,62 eurot (648 eurot x 0,15% päevas x 192 päeva + 4400 eurot x 0,15%

päevas x 230 päeva). Alates 08.01.2021 mõistab kohus kooskõlas TsMS §-ga 367 ning

arvestades hageja nõuet välja viivise 0,15% tasumata võlast päevas kuni tasumata võlgnevuse

täieliku tasumiseni, kuid koos 07.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega mitte

enam kui 5048 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS §

168 lg-te 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, millisel juhul kannab kostja hageja

menetluskulud. Kuivõrd hageja ei loobunud hagist kostja II vastu seoses nõude

rahuldamisega, jäävad kostja II vastu hagi esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda.

23. Kostja I vastu esitatud hagi puhul jäävad menetluskulud seoses hagi rahuldamisega TsMS §

162 lg 1 alusel kostja I kanda.

24. Menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks ei anna kohtu arvates alust asjaolu, et hageja on

viivisenõuet tulenevat kostjate esitatud vastuväidetest vähendanud. Hageja vähendas

viivisenõuet 36,94 euro ulatuses, mis on vähem kui 1% hagihinnast.

25. Kostja II ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega jätab kohus kostja II

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõivud 600 eurot

(riigilõiv hagiavalduselt, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 550 eurot, määruskaebuselt

50 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, lepingulise esindaja kostjaga I seotud

kulud hagimenetluses 1680 eurot (tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta, ajakulu 14 tundi –

07.01.2021 hagiavalduse koostamine 3 tundi, 08.03.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi,

12.04.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi, 01.06.2021 taotluse koostamine 0,25 tundi,

18.08.2021 määruskaebuse koostamine 1 tund, 25.08.2021 kaja osas seisukoha koostamine

0,5 tundi, 21.10.2021 kostjate vastusele seisukoha koostamine 6 tundi, 30.12.2021

seisukohtade koostamine 2 tundi, 03.02.2022 lõppseisukoha koostamine 0,5 tundi, 03.02.2022

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi).

27. Kohus leiab, et hageja menetlusulud kokku summas 2300 eurot on põhjendatud ja vajalikud

ning tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumise kohustust tuleneb

seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Kooskõlas TsMS §-

ga 4842 on hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist 20 euro ulatuses.

Hageja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu ning hageja lepingulise esindaja ajakulu on asjas tehtud menetlustoiminguid

ning asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik.

28. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik