2-20-11148/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11148

Kohtuasi

X avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.detsembri 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Vladimir Makarov (e-post:XXX)

Puudutatud isik I (laps): Y (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud

isik

II

(vastustaja):

Q

(isikukood

XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Vitali Denikin (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.detsembri 2021.a määrus tühistada ja saata avaldus uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-20-11148

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse eelnev käik, avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, ema) esitas 03.augustil 2020.a Harju Maakohtule avalduse tema ja Q

(puudutatud isik II, isa) ühise lapse Y (puudutatud isik I, laps) osas ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja üleandmiseks ning isa ja lapse suhtluskorra määramiseks.

2. Harju Maakohus tegi 25.jaanuaril 2021.a määruse, millega mh määras kindlaks isa ja lapse

suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 3):

a. Y suhtleb oma isa Q-ga lapse ema X juuresolekul esimesed kolm kuud alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest;

b. Pärast eelmises punktis määratud tähtaja möödumist suhtleb Q oma poja Y-ga ilma ema

juuresolekuta;

c. Kuni lapse kolme aastaseks saamiseni toimuvad isa ja lapse suhtlemised ilma

ööbimisteta;

d. Isa ja lapse suhtlemine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud

teisiti, ning suhtlemine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa

Eestist lahkumise eelviimase päevani.

e. Q on kohustatud teavitama X tema Eestisse saabumisest ja siin viibimise ajast vähemalt

2 nädalat ette.

f. Pühad veedab Y järgmiselt: paaris aasta jõulud (24.12-26.12) isaga; paaritu aasta

jõulud (24.12-26.12) emaga; paaris aasta aastavahetuse (31.12-1.01) emaga; paaritu

aasta aastavahetuse (31.12-1.01) isaga.

g. Y sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on, kuid eemal

oleval vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolme tunni vältel.

h. Mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda eemal viibiva vanemaga kas telefoni,

skype’i, e-posti, Face Time, Imessage vmt teel vähemalt 30 minuti jooksul kaks korda

nädalas. Täpsed päevad lepivad vanemad omavahel kokku.

i. Vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava,

kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli)

tegevusest ja huviringidest osavõtu.

3. Harju Maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrus jõustus 16.juulil 2021.a Tallinna

Ringkonnakohtu 29.juuni 2021.a määrusega.

4. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 06.septembril 2021.a esitas avalduse lepitusmenetluse

läbiviimiseks, kuna suhtluskord ei ole lapse isa poolt täidetud ja vajab täpsustusi. Avalduse

kohaselt:

- ei täida lapse isa kohtumääruses määratud suhtluskorda. Viimase aasta jooksul (september

2020-september 2021) suhtles isa lapsega füüsiliselt ühe nädala jooksul mõned päevad 2021

juunis. Peale kohtumääruse jõustumisest ei ilmunud isa 2 kuud lapse juurde;

- videosilla vahendusel toimunud isa ja lapse kohtumiste ajal tegeles isa oma asjadega, sh

tarvitas koos teiste meestega rannas alkoholi, mis mõjus lapsele negatiivselt, tegeles samal ajal

spordiklubis sportimisega ja pöördus lapse ema poole pahatahtlikult perekonnanimega;

- lapse isa ei hooli lapsest, räägib lapsega jämedalt ja ähvardab last karistada kui laps pole nõus

ekraani ees olema;

2-20-11148

- Q ignoreerib avaldajat ja ei lepi lapse emaga kokku lapsega kohtumisi, vaid seab

ultimaatumid lapsega kohtumise osas arvestamata lapse päevakavaga.

Puudutatud isiku II seisukoht

5. Q väidetel ei vasta avaldaja poolt avalduses märgitu tõele. Lapse isa sõnul kohtusid nad

lapsega juulis 7 korda ema juuresolekul. Septembris oli laps haige, siis nägi isa last vaid ühel

korral haigla juures. Enne kohtumääruse jõustumist ei lubanud avaldaja lapsel isaga kokku

saada. Oktoobris nägi puudutatud isik last 3 korda, 2 tundi korraga. Eestisse tulekust teatas ta

alati lapse emale ette, välja arvatud juulis. Q sõnul käib ta Eestis kord 1,5-2 kuu jooksul 1-2

nädalaks ja seda ainult lapsega kohtumiseks. Eestis olles elab ta oma ema korteris XXX,

Tallinnas. Sinna saab ta võtta ka lapse. Video teel lapsega kohtumised lähevad vahel hästi, vahel

teeb ema kõik, et lapsel ei oleks huvi temaga suhelda, näiteks näitab ema lapsele samal ajal

multikaid.

Menetluse edasine käik

6. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 12.oktoobril 2021.a esialgse õiguskaitse taotluse, mille

maakohus rahuldas 13.oktoobri 2021.a määrusega, kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ja

reguleeris esialgse õiguskaitse korras lapse ja isa suhtluskorra kuni käesolevas asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus reguleeris lapse ja isa suhtlemise perioodil 14.10.2021.a-

26.10.2021.a, samuti määras, et alates 27.10.2021.a toimub isa ja lapse suhtlemine videosilla

abil esmaspäeviti ja neljapäeviti kl 18:30-19:00. Kohtulahendi jõustumiseni toimuvad isa ja

lapse kohtumised samamoodi: - laupäeviti ja pühapäeviti kl 10-12:00, isa kohtub lapsega

isiklikult (ema hoiab kohtumispaigast kaugemale aga on lapsele nähtav ja vajadusel

kättesaadav). Ema toob lapse kohtumisele (kas mänguplatsile või mängutuppa). - teisipäeviti ja

neljapäeviti kl 17-18:30, isa kohtub lapsega isiklikult (ema hoiab kohtumispaigast kaugemale

aga on lapsele nähtav ja vajadusel kättesaadav). Ema toob lapse kohtumisele (kas mänguplatsile

või mängutuppa). Lapse haigestumise ajal on isa ja lapse kohtumise alternatiiviks videokõne.

7. Harju Maakohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku II ära 26.oktoobri 2021.a istungil.

Avaldaja leidis, et lapse isa võiks suhelda lapsega viisil nagu avaldaja taotles määrata esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotluses. Puudutatud isiku II väidetel peaks kohtumäärus jääma

kehtima ka edaspidi samamoodi nagu esialgu suhtluskord kindlaks määratud sai.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 16.detsembri 2021.a määrusega avaldaja avalduse lepitusmenetluse

läbiviimiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

9. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt juhindus kohus TsMS §-s 536 sätestatust. Kohus

asus seisukohale, et käesolevat avaldust kohtus menetledes leidis tõendamist, et tegelik

eesmärk, miks avaldaja esitas avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, on tema soov muuta

kohtumäärusega kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemise korda. Nimetatut kinnitab asjaolu,

et esialgne kohtumäärus, millega kohus isa ja lapse suhtluskorra kindlaks määras, jõustus alles

Tallinna Ringkonnakohtu 29.juuni 2021.a määrusega, kuid juba 06.septembril 2021.a esitas X

kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks väitega, et isa ei täida kohtumäärust. Q sõnul

X tal aga enne kohtumääruse jõustumist lapsega suhelda vastavalt kohtumäärusele ei lubanud.

Seega esitas X kohtusse avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid tegelikult soovis selle

avalduse kaudu vähendada isa aega lapsega koos olemiseks, mida kinnitab ka asjaolu, et X

väidetel võiks isa kohtuda lapsega laupäeviti ja pühapäeviti kl 10-12:00 ja teisipäeviti ning

2-20-11148

neljapäeviti kl 17-18:30 mänguplatsil või mängutoas, kusjuures ema peaks olema lapsele

nähtav ja kättesaadav ning lapse haiguse korral on isa ja lapse kohtumise alternatiiviks

videokõne.

10. Kohtu hinnangul ei ole sellises mahus nagu X leiab isa ja lapse suhtlemine mõistlik olevat

ega lapse huvides. Kohus on oma 25.jaanuari 2021.a määruses põhjendanud miks kohus pidas

õigeks määrata suhtluskord kindlaks just nimetatud kohtumääruses määratud ulatuses. Üheks

oluliseks asjaoluks oli ka see, et isa elab Maltal ja laps koos emaga Eestis ja isa peab käima

Maltalt Eestisse lapsega suhtlema.

11. Kohus selgitas avaldajale, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1

järgi kohustuslik ning sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahendi

siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega

lõpplahendit võib kohus TsMS § 480 lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle

aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt

oluline. Muutus peab olema selline, millega kohtul asja läbivaatamise ja lahendamise ajal ei

olnud objektiivselt võimalik arvestada. Arvestatavad on ainult sellised muudatused, millest

teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, lk 129). Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei

esine.

12. Tulenevalt sellest, et tõendatud ei ole, et Q oleks esialgset kohtumäärust rikkunud, vaid

eelkirjeldatud asjaolud tõendavad, et X avalduse esitamise tingis soov vähendada isa ja lapse

kohtumisi lepitusmenetluse läbiviimise kaudu, milleks puudub alus, tuleb X avaldus

lepitusmenetluse läbiviimiseks rahuldamata jätta. Kuna kohus jätab X avalduse rahuldamata,

jääb kehtima isa ja lapse vahel suhtluskord, mis oli kindlaks määratud Harju Maakohtu

25.jaanuari 2021.a kohtumäärusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus ning lapse vanust ja arengutaset arvestades määrata

lepitusmenetlust lõpetavas kohtumääruses kindlaks isa ja lapse suhtluskord vastavalt

menetlusdokumendis toodule.

14. Määruskaebus põhjendustest nähtuvalt ei ole vaidlustatud kohtumäärus piisavalt

põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel on kohus oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud kohtulahendi langetamisel arvestamata mitmeid

tuvastatud asjaolusid.

15. Kohtu poolt esialgselt määratud suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele ega ole elulisi

asjaolusid arvestades täidetav. Avalduse menetledes on selgunud, et lapse ja lahuselava vanema

suhtlemise kord vajab täpsustamist ja reguleerimist sellisel kujul, et see oleks arusaadav, ilma

igasuguse pingutuseta täidetav ja mõlema poole huvides. Suhtluskorra kehtestamisel tuleb

määrata lapse ja lahuselava vanema kokkusaamiste viis, koht, sagedus, kestvus ja lapse

üleandmise kord. Lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi

täitmise käigus ilmnenud tõrked.

16. Lapse suhtlemine isaga on enne avalduse esitamist toimunud vaid kord 3-4 kuu tagant.

Lapse isa käib keskmiselt 1-2 nädalaks Eestis oma ema külastamas. Eestis käies tuleb isa ette

2-20-11148

teatamata avaldaja elukoha ukse taha ning nõuab, et ema võimaldaks tal kohe lapsega suhelda

ning viia poeg pikemaks ajaks kodust ära. Lapse isa käitumine ja soovid ei arvesta lapse vanust,

kujunenud päevakorda ega muid lapse huvisid. Lapse isa ei ole täitnud kohtumääruse punktis

3a määratud suhtluskorda, leides, et see on täiesti mittevajalik. Videoside ajal isa tegeles oma

asjadega ja mõjus lapsele negatiivselt. Lapse isa ei oska ega soovi lapse emaga leppida, ei ole

nõus lapse ema arvamust arvesse võtma ja esitab ainult ultimaatumeid.

17. Maakohtu esialgselt määratud suhtluskord on üldsõnaline ja vastuolus lapse huvidega.

Lapsega suhtlemine peab olema seatud selliselt, et lapse elukorraldus oleks mõistlik. Laps ei

taju Q isana, vaid aeg-ajalt ilmuva isikuna. Kohus määras suhtlemiskorra selliselt, et 3-aastane

laps on sunnitud viibima temale võõra isikuga ema juuresolekuta ja peab ka selle isikuga

ööbima kodust väljas. Lapse isal ei ole mingit kogemust lapse kasvatamisel, kuna lapse sünnist

kuni menetluse alguseni kohtus isa lapsega vaid lühiajaliselt mitu korda 3-4 kuu tagant.

18. Maakohus ei võtnud arvesse, et menetluse kestel on leidnud kinnitamist, et vanemate

vahelised erimeelsused esinevad ja on tõsised. Maakohus ei arvestanud lapse huvidega ja tegi

selles osas lapse huvidega vastuolus oleva otsuse, millega jättis avalduse lepitusmenetluse

kohaldamiseks rahuldamata.

19. Esialgselt määratud suhtluskorra alusel lapse isale oli antud võimalus suhelda oma lapsega

kolme kuu jooksul (lapse ema juuresolekul) alates kohtumääruse jõustumisest eesmärgil

teadvustada lapsele isa olemasolust ja sideme loomiseks. Lapse isa ei täitnud kohtumääruse nr

2-20-11148 punktis 3a määratud suhtluskorda, leides, et see on täiesti mittevajalik. Antud

asjaolu on aluseks vanemate saatmiseks perenõustaja juurde TsMS § 563 lg-te 3 ja 6 järgi.

20. Maakohus on jätnud hindamata asjas tähtsust omava tõendi, st laste psühholoogi JM

kirjaliku arvamuse, milles psühholoog asus seisukohale, et kuna isa ei osalenud eriti lapse

kasvatamises, siis on ilmne, et tuleks õppida vanemlikku käitumist ja mõnda aega kohtuda

ainult ema või mõne täiskasvanu juuresolekul, keda laps võtab omaks. Laps vajab harjumiseks

aega. Esialgu tuleks luua järkjärguline suhtlemiskord.

21. Maakohus jättis andmata hinnangu ka avaldaja poolt kohtule esitatud lapse päevakorra

kohta, milles avaldaja toob esile, et ajutine suhtluskord (esialgse õiguskaitse korras kohaldatud

suhtluskord) näitas, et see on lapse vanematele selge ja töötab hästi, kuid ei arvesta hooajaga.

Samuti ajutine suhtluskord näitas, et optimaalne lapse jaoks ajavahemik mängu või jalutamise

jaoks on kuni 1,5 tundi, sest 2-tunnine kohtumine isaga oli lapsele väsitav. Tuleb arvestada, et

tööpäevadel laps väsib lasteaias. Seega tuleks määrata lapse ja isa kohtumised lapsele sobivatel

tingimustel. Tuleb arvestada lapse valmisolekut isaga suhelda.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda

ja rahuldada taotlus 13.oktoobri 2021.a maakohtu esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks ja

rakendada esialgse õiguskaitse raames lapse ja isa suhtluskord vastavalt menetlusdokumendis

toodule või muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil.

Kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole rikkunud tõendite hindamise ega muud

kohustust. Puudutatud isik II hinnangul on kohus õigesti võtnud kokku menetluse jooksul

tuvastatud asjaolud. Ema takistab lapse ja isa suhtlust ning üritab seda minimeerida. Isa ei ole

kohtumäärust rikkunud. Kohus on õigesti leidnud, et ema tegelik soov on suhtlust vähendada,

sh vältida ööbimise võimalust ja olukorda, kus laps ja isa veedaksid aega ema juuresolekuta,

2-20-11148

kohtuks isaga mõned tunnid nädalas ja viibiks isaga üksnes kolmandate isikute juuresolekul.

See plaan toimib alates septembrist 2021.a, kuna jätkuvalt kehtib esialgse õiguskaitse määrus.

Ema avaldus on vastuolus lapse huvidega. Isa hinnangul on suhtlemise kord selge. Probleemiks

on ema käitumine ja tema poolt 25.jaanuari 2021.a määrusega pandud kohustuste mittetäitmine,

mistõttu võiks kaaluda kohus sunnivahendi kasutamist lapse ema suhtes. Isa suhtles lapsega

esialgse õiguskaitse raames sätestatud graafiku alusel ning põhiprobleemiks oli ema juuresolek,

kuna ema takistas lapsega suhtlust maksimaalselt. Avaldaja ja puudutatud isiku II vahel on väga

pingelised suhted.

Menetluse edasine käik

23. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldaja avaldus saata uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik

apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

25. Määruskaebuse põhilise etteheite kohaselt puudus maakohtul seaduslik alus avaldaja

avalduse rahuldamata jätmiseks, kuna asjaolusid arvestades tulnuks lepitusmenetlus läbi viia.

Ringkonnakohus nõustub selle väitega põhimõtteliselt, mida põhjendab alljärgnevalt.

26. Iseenesest märkis maakohus vaidlustatud määruses õigesti, et avalduse läbivaatamisel tuleb

lähtuda TsMS §-st 563. TsMS § 563 lg 1 esimene lause sätestab, et kui vanem teatab kohtule,

et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud

vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel

vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Eelnevast tuleneb

ringkonnakohtu hinnangul see, et lepitusmenetlus tuleb algatada alati, kui kohtusse pöördunud

vanema avaldusest nähtuvalt on põhistatud, et teine vanem rikub suhtluskorda või raskendab

selle täitmist.

27. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugines avaldaja maakohtule esitatud avalduses nii

sellele, et puudutatud isik II rikub maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrusega määratud

suhtluskorda kui raskendab selle täitmist. Sealjuures on avaldaja mh esile toonud, et puudutatud

isik II ei arvesta lapse päevakavaga (II kd, tlk 2 pöördel).

28. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt järeldas maakohus, et puudutatud isik II ei

ole maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrusega määratud suhtluskorda rikkunud, kuigi ei ole

põhjendusi esitanud. Lisaks ei nähtu määruse põhjendustest ka seda, kas ja kui, siis kuidas

kontrollis maakohus, et lepitusmenetluse algatamiseks ei esine ka teist TsMS § 563 lg 1

esimeses lauses sätestatud eeldust ehk sisuliselt olukorda, et vanemad ei suuda suhtluskorra

täitmisel kokkuleppele jõuda. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud

määruse põhjendamiskohustust.

2-20-11148

29. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on asja materjalidest nähtuvalt igal juhul

täidetud TsMS § 563 lg 1 esimeses lauses sätestatud teine eeldus lepitusmenetluse

läbiviimiseks.

30. Nimelt on puudutatud isik II vastuses avaldusele esile toonud, et kui on isa aeg lapsega,

otsustab isa ise, kui palju aega ta pojaga veedab (II kd, tlk 19) ning esitanud vanemate

kirjavahetuse, millest nähtub, et vanematel on põhimõtteliselt erinev arusaam sellest, kuidas

veedab isa ühist aega lapsega. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku II poolt pakutud graafik

perioodi 14.-26.oktoobri 2021.a kohta on vastuolus lapse päevarežiimiga ning avaldaja peaks

olema isa ja lapse suhtlemisel juures (II kd, tlk 22), puudutatud isik II on aga arvamusel, et laps

võib lasteaiast puududa ning suhtlus lapsega toimub ema juuresolekuta (II kd, tlk 21).

31. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi maakohtu 25.jaanuari 2021.a suhtluskorra

määrusest (I kd, tlk 94-97) nähtuvalt jättis kohus isa ja lapse suhtlemise täpsemad ajad vanemate

endi kokku leppida, sätestati mõlema vanema kohustusena siiski see, et vanem, kelle juures laps

suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava, kinnipidamise päevarežiimist,

samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli) tegevusest ja huviringidest osavõtu

(resolutsiooni p 3i). Arvestades eeltoodut ning avaldaja ja puudutatud isiku II eelviidatud

kirjavahetust, järeldub, et vanematel puudub maakohtu määratud suhtluskorra punkti 3i) osas

ühine arusaam ning avaldaja ja puudutatud isik II käsitlevad nimetatud kohustust erinevalt.

32. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud kirjavahetusest nähtuvalt ei ole vanematel üksmeelt

ka maakohtu 25.jaanuari 2021.a määruse resolutsiooni punkt 3b), mis sätestas, et pärast 3 kuu

möödumist määruse jõustumisest suhtleb isa lapsega ema juuresolekuta, täitmise osas.

Arvestades kohtumäärus jõustumise aega, võis isa lapsega ema juuresolekuta suhtlema hakata

alates 17.oktoobrist 2021.a. Kirjavahetusest nähtuvalt on aga selgelt näha, et avaldaja selle

punkti täitmisega ei nõustu (II kd, tlk 21).

33. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades ainuüksi eelmärgitud erimeelsusi, tulnuks

maakohtul lepitusmenetlus läbi viia. Ringkonnakohus osundab, et kohus TsMS § 563 järgi

vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmisel tekkinud probleemide korral

lepitusorgan, kes peab lepitama vanemaid lapsega suhtlemisel tekkinud probleemide

lahendamisel ja aitama leida lahendusi kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ning lapsega

suhtlemise edasiseks korraldamiseks. Lepitusmenetluse esmane eesmärk on saavutada

kohtumääruse nõuetekohane täitmine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.juuni 2010.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 29). Maakohus on selles osas olnud põhimõttelises

eksimuses ja asja ebaõigesti lahendanud.

34. Maakohus on avaldaja nõuded jätnud ka välja selgitamata. Arvestades määruskaebusega

esitatud detailset suhtluskorra ettepanekut ning seda, et avaldaja on tuginenud muutunud

asjaoludele, möönab ringkonnakohus, et praegusel juhul võib olla tegemist olukorraga, kus

avaldaja on lisaks lepitusmenetluse algatamise avaldusele esitanud ka kestva toimega määruse

muutmise avalduse TsMS § 480 lg 1 teise lause mõttes, millele maakohus viitas vaidlustatud

määruses. Eelnev asjaolu ei ole ringkonnakohtu hinnangul avalduse uuel läbivaatamisel

takistavaks, kuna maakohtul tuleb nagunii läbi viia seadusele vastav eelmenetlus.

Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktikas on peetud võimalikuks menetleda üheaegselt nii

lepitusmenetluse algatamise avaldust kui kohtu määratud suhtluskorra muutmise avaldust ühes

menetluses, kuivõrd see oleks kooskõlas nii TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia

põhimõttega kui ka PKS § 143 lg-tes 1 ja 2 sätestatud lapse õiguste ja huvidega (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 30.mai 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 12).

2-20-11148

35. Avalduse uuel menetlemisel tuleb maakohtul lisaks avaldaja nõuetele välja selgitada see,

milles on vanematel jätkuvad erimeelsused seoses maakohtu 25.jaanuari 2021.a määruse

täitmisega ja milline suhtluskord oleks lapse huvides. Arvestades, et puudutatud isik II elab

Maltal ning käib lapsega Eestis suhtlemas üks kord 1,5-2 kuu vältel (I kd, tlk 95 pöördel, II kd,

111 lk pöördel), võib suhtluskorra täpsem reguleerimine olla raskendatud, kuid siiski mitte

võimatu. Lapse huvides on, et ta saaks suhelda ka lahuselava vanemaga ning suhtlemiskord

oleks selge, täidetav ja lapse elukorraldus ettenähtav. Praegu see nii ei ole, arvestades, et

vanematel on kestvad erimeelsused maakohtu määratud suhtluskorra täitmisega seoses.

36. Kuivõrd avaldus saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks menetlusökonoomiast lähtudes vastata muudele määruskaebuse

väidetele.

37. Seoses avalduse uue läbi vaatamisega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et

kohtul tuleb mh lahendada ka puudutatud isiku II 19.jaanuari 2022.a menetlusdokumendis

sisalduv taotlus 13.oktoobri 2021.a maakohtu määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse

muutmiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks menetlusdokumendis toodule või kohtu

poolt muul õigeks peetaval viisil, mille maakohus on enne määruskaebuse edastamist

ringkonnakohtule ekslikult lahendamata jätnud. TsMS § 386 lg-st 4 tulenevalt tuli eelnimetatud

taotlus lahendada maakohtul, kuna tsiviilasi ei olnud taotluse esitamise hetkel veel

ringkonnakohtu menetluses.

38. Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks nii avaldajale kui puudutatud isikule II seoses

maakohtu 25.jaanuari 2021.a määrusega selgitada, et tulenevalt TsMS § 563 lg-test 1, 7 ja 6 ei

ole enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, milles määratakse kindlaks lapsega suhtlemise

kord, täitedokumendiks, st et see määrus ei ole sundtäidetav. TsMS § 563 lg 6 p-s 1 sätestatud

sunnivahendite kasutamise võimalus tähendab, et TsMS § 563 lg 6 p 1 järgi tehtavas määruses

võib kohus vanemat hoiatada, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri

poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks sama määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust

ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 järgi või teeks TMS

§ 183 lg 1 järgi kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

25.novembri 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-09, p 13). Eelnevast tulenevalt on

lepitusmenetluse läbiviimise üheks eesmärgiks ka täitedokumendi saamine, juhuks, kui vanem

rikub kohtu määratud suhtluskorda.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

39. Kuna vaidlustatud määrus tühistatakse ja avaldus saadetakse uueks läbi vaatamiseks samale

maakohtule, jätab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt menetluskulude jaotuse

maakohtu otsustada.

40. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 3 ei ole käesolev määrus edasikaevatav, kuna ringkonnakohus

ei tee menetlust lõpetavat lahendit (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.mai 2014.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/