4-10-1493/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

11. oktoobril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Vilmar Engel kaitsja: Rivo Kaldvee kohtuvälise menetleja: Maksuja Tolliameti esindaja Airi Leonidov osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 07. septembril 2010 a. VE esindaja kaebust Maksuja Tolliameti otsusega väärteoasjas nr. 6 – 3 / 3595 VEsuhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks

t u v a s t a s :

Kaebuses kaebaja esindaja kirjeldab, et otsus kuulub tühistamisele ainuüksi seetõttu, et väidetav väärtegu on ebaõigesti kvalifitseeritud MKS § 154 lg. 1 järgi. Samas otsuses ei viita äratoodud väärteo kvalifikatsioonile mitte ükski asjaolu. Väärteoprotokolli p. 7 kajastub, et väärteo kvalifikatsioon oli MKS § 153 lg. 1. See säte on kehtetu alates 15.03.2007 a., kuid eeldatavasti pidas MTA väärteo kvalifikatsioonina silmas MKS § 153 – 1 lg. 1. Juhul kui otsuses kvalifitseeritud väärteod ei anna alust otsuse tühistamiseks, siis on menetlusalune isik seisukohal, et osa menetletud väidetavatest väärtegudest aegunud. Menetlusalune isik ei nõustu MTA seisukohaga, et väidetavate väärtegude puhul on tegemist jätkuvate väärtegudega. MTA ei põhjenda otsuses oma seisukohta konkreetsemalt menetlusaluse isiku tasandil ega too välja konkreetselt olulisi asjaolusid, mis tema väidet kinnitaksid. Seetõttu ei tulene väärteoprotokollist ja menetlusalusele isikule jääb sellepärast arusaamatuks, et missugused on need menetlusaluse isiku üksteisest lühikese ajavahemikuga lahutatud teod, millel on sama väärteo tunnused ja mis on suunatud sama objekti vastu. Väärteoprotokollis puuduvad konkreetsete menetlusaluse isiku tegude lühikirjeldused, mis annaks aluse pidada neid jätkuvateks väärtegudeks ja mis üldse annaks alust väita, et menetlusalune isik on väärtegusid toime pannud. MTA on otsuses väitnud, et KarS § 81 lg. 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Samas aga ei ole MTA väärteoprotokollis kirjeldanud, milles konkreetselt seisnes viimane väidetavalt toimepandud väärtegu, mis on menetlusalusele isikule omistatav ega selgitanud, miks ta on vastaval seisukohal. Menetlusalune isik leiab, et MTA-l lasus kohustus nimetada väärteoprotokollis kõik jätkuvat süütegu iseloomustavad tunnused. Kuivõrd seda ei tehtud, siis aeguvad väärteod KarS § 81 lg. 3 järgi 3 aasta jooksul. Kuivõrd MTA ei ole väärteoprotokollis ega otsuses jätkuva süüteo asjaolusid avanud ja lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, saab asuda seisukohale, et iga üksik väärteoprotokollis ja otsuses kajastuv tegu aegub siis, kui teo toimepanemisest kuni otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Väärteoasi nr. 4 – 10 - 1493

Otsusest ilmneb, et väärtegu pandi toime ajavahemikul 2007 a. jaanuarist kuni septembrini. Sealjuures seisnes väärtegu selles, et OÜ ACCesitas väidetavalt valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma oli väiksem seaduse alusel tasumisele kuuluvast sum-mast ja tagastamisele kuuluv summa oli suurem seaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast sum-mast. Vastavaid valeandmeid esitati MTA arvates eelkõige sõidukite müügija ostutehingute kohta. MTA on asunud seisukohale, et menetlusalune isik on MKS § 153 – 1 lg. 1 nimetatud väärteo toime pannud seetõttu, et ta oli alates 14.10.2005 a. kuni 30.11.2009 a. juhatuse liige, kes korraldas OÜ ACC raamatupidamist. Menetlusalune isik MTA seisukohaga ei nõustu, sest ta ei ole ajavahemikul 2007 a. jaanuarist kuni septembrini OÜ ACC nimel KMD ja TSD esitanud. Ülekuulamise pro-tokollis ja väärteoprotokollis kajastub selgesti menetlusaluse isiku ütlus, et OÜ ACC ostis raamatupidamisteenust sisse OÜ-lt D ja selle OÜ raamatupidaja HK ülesanne oli maksudeklaratsioonide esitamine MTA-le. Seega maksuhaldurile andmete esita-mata jätmine või valeandmete esitamine või kinnipidamiskohustuse rikkumine saaks esineda üksnes füüsilise isiku K tegevuses või juriidilise isiku OÜ ACC tegevuses, kelle nimel Konno maksudeklaratsioone esitas. Kuivõrd menetlusalune isik OÜ ACC nimel aruandeid ei esitanud, siis tema puhul MKS § 153 – 1 lg. 1 nimetatud asjaolud ei ilmne ning väärteoprotokollis ega otsuses ei ole neid asjaolusid nimetatud. Asjaolu, et menetlusalune isik tegeles sõidukite soetamisega ning käis ise Belgias OÜ esindajana sõidukeid ostmas, ei tähenda, et tema puhul oleks täidetud MKS § 153 – 1 lg. 1 nimetatud süüteokoosseis. Lisaks jääb arusaamatuks, mida on MTA pidanud silmas väärteoprotokolli lk. 8 esitatud deklaratiivse lausega, et süüteo subjektiivseks tunnuseks on tahtlus või ettevaatamatus. MTA tunnistab, et ta on dokumentidega arvestanud otsuse tegemisel, kuigi need väärteotoimikus ei ole. Ülaltoodust tühistada MTA 23.04.2010 a. otsus väärteoasjas.

Kohtuistungil kaebaja ja kaebaja esindaja jäävad esitatud kaebuse sisu juurde. Tunnistaja H Kannab ütlusi, et vastavalt koostöölepingule kandis deklaratsioonid MTA-le tema. Arvestused tegi osaliselt tema firma D , mille juhatuse liige ta on ja osaliselt ACC. Maksuameti arvates arved on kahekordselt sisse kantud raamatupidamise poolse eksituse tõttu, kuna osaliselt võeti kaupasid sisse AC laos, siis andmete lähe-tamisega tulid need arved sisse ja konkreetselt inimene, kes tegeleb andmete sisestamisega, võttis need teises moodulis uuesti sisse ja sel juhul programm lihtsalt ei näita, et see arve on juba uuesti sisestatud ja tänu sellele eksimusele olidki need arved tulnud topelt sisse.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et otsus tühistamisele ei kuulu üksnes selle poolest, et märgitud karistamise alusena vale kvalifikatsioon. Karistamise osas, kus on märgitud rahatrahvi summa, ära toodud vale kvalifikatsioon ja seda inimliku eksituse tõttu. Väärteoprotokollis on väga detailselt kirjeldatud väärtegu ja ära toodud selle tagajärg, mis vastab kvalifikatsioonile MKS § 153 – 1. Kaebaja väitel väärtegu on aegunud, kuna tegemist on jätkuva väärteoga. Kuna tegemist on jätkuva teoga ja aegumist arvestatakse siis viimase teo toimepanemise kuupäevast, milleks on siis 24.10.2007 a. Seega aegub ta käesoleva aasta 24.oktoobril. Samuti väärteoprotokollis ja otsuses on põhjalikult välja toodud, et teo on toime pannud A CC juhatuse liige VE. Nimelt on jäetud tuvastamata isikud, kellega see ostumüügitehing tehti ja kellele raha üle anti. Kaebaja leiab, et MTA ei ole arvestanud tõendeid, mis esitatud menetlusaluse isiku poolt ja samuti on võetud arvesse paljasõnalised väited, ei vasta tõele, sest väärteo otsuses on üksnes kajastatud neid autosid, kus need tehingud on kajastamist leidnud. Leiab, et otsus ei kuulu täies mahus tühistamisele, vaid üksnes osaliselt, kus siis karistuse määramise alus on märgitud valesti. See kuuluks siis muutmisele § 153 – 1 lg. 1 aga karistusmäär jääb samaks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli ja 23.04.2010 a. kohtuvälise menetleja otsuse kirjelduse kohaselt väärtegu pandi toime perioodil 2006 a. september, 2007 a. jaanuar

kuni september OÜ ACC käibemaksudeklaratsioonide ja maksudeklaratsioonide esitamisel. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteod koosnevad mitmest üksteisest lühi-kese ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama väärteo tunnused ja mis on suunatud sama objekti vastu ning need teod on ühtse subjektiivse koosseisuga. Käesolevas väärteomenetluses on jätkuvateks väärtegudeks maksudeklaratsioonide esitamine valeandmetega. Valeandmeid esitati maksudeklaratsioonides perioodil 2007 a. jaanuar kuni september regulaarselt ligikaudu kuuajaliste vahedega. KarS § 81 lg. 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. OÜ ACC esitas käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tõttu riigieelarvesse tasumiseks arvestatud käibemaks oli väiksem. Raamatupidamises kajastati selliseid müügilepin-guid, mis võimaldasid vähendada sõidukite müügil tekkivat käibemaksu tasumise kohustust. OÜ ACC kajastas raamatupidamises tegelikkusest suuremat ostuhinda, mille tu-lemusel sõiduki müügija ostuhinna vahe oli väiksem ning sellest arvestatav käibemaks ka väiksem. Dokumentide alusel selgus, et OÜ deklareeris vähem käibemaksu vale ostuhinna kajas-tamise ja arvestusvigade tõttu 37076 krooni. Valeandmete esitamisel OÜ ei ole kontrollitaval perioodil saanud reaalselt sõidukeid Belgia eraisikutelt 4 sõidukit nende nimel esitatud müügilepingute alusel, seega on kontrollitava perioodi maksudeklaratsioonide vormis näidatud valeandmeid ning jäetud arvestamata ja deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Kontrollimiseks esitatud dokumentide alusel selgus, et OÜ deklareeris ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku 295097 krooni. Otsusest lähtuvalt ja KMS § 41 lg. 3 tekib käibemaksukohustus kasutatud kauba müügi hetkest. Seega tekkis OÜ-l ACC antud väärteoasjas uuritud tehingutelt käibemaksu-kohustus sõidukite müügil mitte soetamisel. Seega pandi esimene väärtegu toime 2007 a. jaa-nuaris TSD deklaratsioonis valeandmete esitamisel. 31.08.2006 a. ja 20.09.2006 a. soetatud sõidukid müüdi Eestis edasi vastavalt 08.03.2007 a. ja 08.01.2007 a. ning seega ei ole antud teod aegunud. Väärtegu aegub 24.10.2010 a.

Maksuja Tolliameti maksuotsuse aruandest nähtub, et OÜ ACC on sõidukite müüjatele tasutud kassast väljaminekuorderi alusel konkreetsed summad, kuid Eestis nimetatud sõidukid müüdi odavamalt. Need ostuja müügitehingud on aruannetes fikseeritud. OÜ ACC maksude tasumise õigsuse kontrollimise käigus tekkis maksuhalduril kahtlus, et OÜ ostudokumentidel on sõidukite ostuhinnad märgitud suurematena kui tegelikkuses sularahas sõiduki müüjatele tasuti, mille tulemusel äriühing tasus sõidukite müügil vähem käibe-maksu ning hoidus kõrvale tulumaksu tasumise kohustusest. Belgiast laekunud info kohaselt maksuotsuses kajastatud sõidukid polegi müüdud OÜ ACC esindajale, vaid hoopis teistele isikutele või firmadele. Samas kolmandate isikute seletustest nähtub, et nad olid OÜ-l ACC autod ostnud hoopis teistsugused autod, millised ei kajastu esitamiseks esitatud dokumentidest. Kolmandatelt isikutelt saadud andmed ühtisid OÜ raamatupidamises kajastatud andmetega. Maksuotsuses maksuhalduri järeldustes ja hinnangus kirjeldatu kohaselt OÜ ACC ei ole kontrollitaval perioodil saanud reaalselt sõidukeid Belgia eraisikutelt – 4 sõidukit. Seega maksudeklaratsioonide osades näidatud valeandmeid ning jäetud arvestamata ja deklaree-rimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Käibedeklaratsioonides näidatud arvestatud käibemaksu osas valeandmeid, mille tõttu on riigieelarvesse tasumiseks arvestatud ja tasutud vähem käibemaksu, kuna 1 sõiduk soetati tegelikkuses odavamalt kui kajastati OÜ raamatupidamises.

Kohus tuleb eeltoodu alusel järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel: 1 Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et VE poolt juhitav OÜ ACC ei ole Belgiast eraisikutelt nelja sõidukit ostnud ega Eestisse toimetanud. Kohtule jääb arusaa-matuks, kuidas need autod on Eestisse saanud ja need on müüdud eraisikule VM ja AS-le HL.

2 Väärteo otsuses märgitu teo 1 kohaselt nimetatud sõidukid on ostetud kassaväljamineku orderite kohaselt nendel märgitud summades aga müüdud on M ja AS-le HL oda-vamalt. 3 Maksuotsuse sisu kohaselt Belgia elanikud on nimetatud sõidukid müünud hoopis teistele firmadele, kuid mitte OÜ-le ACC. Belgiast laekunud info põhiselt on ka MTA teostanud ka analüüsi käibemaksu ja tulumaksu kohta. Maksuhaldurile ei ole teada sõidukite tegelikku soetamismaksumust, andmeid tegelike müüjate kohta ja maksumaksja ei ole loonud võimalust vastavat informatsiooni küsida kolmandatelt isikutelt ning lähtuvalt MKS § 92 lg. 4 arvestab maksuhaldur nimetatud sõidukite soetamismaksumuseks 0 krooni. 4 MTA esindaja kinnitab, et väärtegu aegub 24.oktoobril 2010 a. s.o. viimase teo toimepanemise kuupäevast, milleks oli 24.10.2007 a.

Kohus eeltoodust ei saa nõustuda MTA järeldusega, et Belgia elanikud pole müünud nendele kuuluvaid sõidukeid OÜ-le ACC, kuid reaalselt need autod on toimetatud Eestisse ja nende müüki on kinnitanud ka MTA toimingud faktide kontrollimisel. Kuna Belgiast on laekunud hoopis teised andmed autode müügi kohta, siis oleks pidanud põhjalikumalt kont-rollima tekkinud vastuolusid, vajadusel alustama ka kriminaalmenetlust, saamaks selguse nime-tatud sõidukite müügist ja ostust. Reaalselt on E poolt OÜ ACCnimel toimetatud Belgias ostetud autod Eestisse ja seda kinnitavad ka dokumendid. MTA maksuotsuse sisust lähtuvalt ei ole teada nende autode soetamismaksumust ega andmeid tegelike müüjate kohta, seetõttu soetamismaksumus 0 krooni. Kohus leiab, et reaalselt nimetatud autod on Eestisse toimetatud ja OÜ ACC raamatupidamisandmetel on olemas ka dokumendid nende maksumuse kohta ja müügihinnast M ja AS-le HL, siis kõik kahtlused tuleb tõlgendada VE kasuks. Seega kohus ei saa aktsepteerida maksuotsuse järeldust selles, et kuna ei ole andmeid tegelike müüjate kohta, siis soetamismaksumus 0 krooni. Kohus veel kinnitab, et segaduste lahendamiseks oleks pidanud vajadusel alustama kriminaalmenetlust ja tuvastama tõe autode müügist ja ostust. KarS § 81 lg. 3 kohaselt maksualane väärtegu on aegunud kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. See säte jõustus 06.04.2009 a. MTA poolt vormistatud väärteo otsuses on tuvastatud, et VM pani väärteod toime ajavahemikul 2006 a. september kuni 2007 a. september. KarS § 81 lg. 4 arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo või vältava teo lõppemisest. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt VE poolt toimepandud viimane tegu s.o. sõiduki müük toimus 27.07.2007 a.. Sel ajal kehtis KarS § 81 lg. 3 säte, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seega VE suhtes koostatud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas kuulub lõpeta-misele seoses aegumisega, kuna kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteo otsuse kohaselt VE pani teod toime kuni 06.04.2009 a. mil hakkas kehtima maksualaste väärtegude aegumise 3 aastane tähtaeg, seetõttu ei saa halvendada VE olukorda s.o. rakendada alates 06.04.2009 a. kehtima hakanud maksualaste väärtegude aegumist. Kohus aktsepteerib kohtuvälise menetleja selgitust selles, et otsuses ekslikult märgitud väärteo kvalifikatsioon MKS § 154 lg. 1 vajalik muuta MKS § 153 – 1 lg. 1 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 81 lg. 3, 4, Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1, 5 § 132 p. 2 kohus

o t s u s t a s :

Rahuldada VE kaitsja kaebus. Tühistada Maksuja Tolliameti otsus väärteoasjas nr. 6 – 3 / 3595 VEsuhtes MKS § 153 - 1 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 125 trahviühikut s.o. 7500 krooni seoses väärteo aegu-misega.

Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist.

Kohtunik