2-21-6675/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6675

Kohtuasi

WIND RIDER OÜ hagi Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippuse ja Swedbank AS-i vastu 20. aprillil 2021

täiteasjas nr 022/2020/5655 koostatud jaotuskava

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. septembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

WIND RIDER OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja WIND RIDER OÜ (registrikood 12202039),

seaduslik esindaja AK

Kostja I Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Kostja II Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 9. novembril 2021

elektrooniliselt esitatud tõendeid.

2. Jätta Harju Maakohtu 3. septembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja

täiendades maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.

3. Jätta WIND RIDER OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud WIND RIDER OÜ kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-21-6675

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. WIND RIDER OÜ (hageja) esitas 28. aprillil 2021 Harju Maakohtule Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippuse (kostja I, kohtutäitur) ja Swedbank AS (kostja II) vastu hagi, milles palus muuta

täiteasjas nr 022/2020/5655 koostatud jaotuskava järgnevalt: kostja I täitemenetluses nr

022/2020/5655 täitekulude katteks 3336 eurot, täitemenetluses nr 034/2019/900 sissenõudja

WIND RIDER OÜ (kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu) nõude ja täitekulude katteks 52 164

eurot, alternatiivselt palus hageja kohustada kohtutäiturit koostama täiteasjas nr 022/2020/5655

uus jaotuskava. Menetluskulud palus hageja jätta kostja I kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kristina Feinmani menetluses 26. augustil 2019 aastal

algatatud Skatteverket OÜ (võlgnik) suhtes täiteasi nr 034/2019/900, kus sissenõudjaks on

hageja, kelle nõue koos täitekuludega on 53 803,57 eurot. Kostja I menetluses on 9. juulil 2020

algatatud võlgniku suhtes täiteasi nr 022/2020/5655, kus sissenõudjaks on kostja II, kelle nõude

suurus on 26 840,65 eurot. Kostja I arestis 3. märtsil 2021 täitemenetluse nr 022/2020/5655

raames kostja II kasuks võlgnikule kuuluvad 4 kinnisasja. Hageja ühines täitemenetlusega

nr 022/2020/5655 läbi kohtutäitur Kristiina Feinman avalduse.

3. 6. aprillil

2021

võõrandas

kohtutäitur

täitemenetluses

nr 022/2020/5655

sundenampakkumise korras võlgnikule kuuluvad kinnisasjad kokku hinnaga 55 500 eurot ja

koostas 20. aprillil 2021 jaotuskava, milles otsustas jagada saadud tulemi summas 55 500 eurot

täitemenetluses nr 022/2020/5655 alljärgnevalt: täitemenetluses nr 022/2020/5655 sissenõudja

kostja II nõude katteks 24 845,22 eurot, täitemenetluses nr 022/2020/5655 täitekulude katteks

3 336 eurot ja täitemenetluses nr 034/2019/900 sissenõudja WIND RIDER OÜ (kohtutäitur

Kristiina Feinman kaudu) nõude ja täitekulude katteks 27 318,78 eurot.

4. Hageja ei nõustu kostja I poolt koostatud jaotuskavas toodud tulemi jagamise järjekorraga.

Täiteasjas nr 022/2020/5655 olid võlgnikule kuuluvad kinnisasjad arestitud kostja I poolt

kostja II kasuks, hageja oli antud täitemenetlusega ühinenud ning omas kõiki samu õigusi kui

kostja II, kelle avalduse alusel kinnisasjad arestiti. Hageja poolt olid täidetud kõik ettenähtud

eeltingimused olemaks tulemi jaotamisel jaotuskava järjekohal 2 pärast täitekulusid, hageja

täiemenetlus oli algatatud enne kostja II poolt algatatud täitemenetlust ja hageja oli seaduses

ettenähtud korras ühinenud täitemenetlusega nr 022/2020/5655, osaledes seal kõigi

sissenõudjale sätestatud õigustega.

2-21-6675

5. Kostja I poolt olid samad kinnistud eelnevalt arestitud teise täitemenetluse raames (täiteasi

022/2018/2451), millise täitemenetluse lõppedes arestis kostja II koheselt võlgnikule kuuluvad

kinnistud uuesti kostja II kasuks hoolimata sellest, et hageja poolt oli täitemenetlus võlgniku

vastu algatatud teise kohtutäituri juures varem. Kostja I on eiranud prioriteedipõhimõtet, mille

kohaselt menetletakse täitedokumente täitmisele pööramise järjekorras ja eelistanud jaotuskava

koostamisel enda menetluses oleva täiteasja sissenõudjat, kostjat II.

Kostja I vastuväited

6. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

7. Kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel on määravaks eelkõige kinnisasja arestimine.

Kolm kinnisasja olid arestitud täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames, mille sissenõudjaks oli

kostja II ja millisest asjaolust oli hageja teadlik. Tulem jaotus esimeses järjekorras sissenõudja

kostja II nõude rahuldamiseks, kelle nõude katteks olid kinnisasjad arestitud.

8. Asjaolu, et kinnisasju koormasid eelnevalt keelumärked käsutamise keelamiseks, millised

eemaldati varasema täitemenetluse lõpetamise tõttu, ei välista kinnisasjade arestimist teise

täitemenetluse raames. Kohtutäituril ei olnud kohustust täitemenetluse lõpetamisel ja

keelumärke eemaldamisel eelistada võlausaldajaid ühinemise ajast tingituna. Kohtutäitur on

kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi

täitmiseks ja sissenõudja nõude rahuldamiseks. Seetõttu pärast ühe nõude tasumist, arestis

kostja I võlgnikule kuuluvad kinnistud järgmise täitmisel oleva võlgnevuse katteks.

9. Kohtutäituri tegevust vara arestimisel, arestimise akti koostamisel ega enampakkumiste

läbiviimisel hageja ei vaidlustanud ega muid märkusi menetlustoimingute läbiviimisele ei

esitanud.

Kostja II vastuväited

10. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kohtutäitur on 20. aprillil 2021 jaotuskava koostanud õiguspäraselt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 3. septembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning määras kindlaks, et kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Harju

Maakohus tühistas asjas 3. mai 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega

maakohus peatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas

nr 022/2020/5655 20. aprilli 2021 kindlaksmääratud jaotuskava alusel kostja II nõude

väljamaksmise summas 24 845,22 eurot kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

13. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et sissenõudja kostja II

avalduse ja tema kasuks tehtud kohtulahendi alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus

Skatteverket OÜ suhtes täitemenetluse nr 022/2020/5655. Maakohus tuvastas, et kostja I arestis

täitemenetluse nr 022/2020/5655 raames kostja II kasuks 3. märtsil 2021 võlgnikule kuuluvad

järgmised kinnisasjad: registriosa numbritega 2071732 (Sinilille, Hara küla, Lääne-Nigula

vald), 2071632 (Varsakabja, Hara küla, Lääne-Nigula vald) ja 2580734 (Tänava, Üüvere küla,

Saaremaa), mille arestimise kohta koostati 3. märtsil 2021 kinnisasjade arestimise akt (tl 7-13)

ja täitemenetluse nr. 022/2018/2451 raames 11. juulil 2018 arestiti võlgnikule kuuluva

2-21-6675

kinnisasja registriosa numbriga 5785102 (Nõmme tee 1, Aruküla alevik, Raasiku vald) (tl 61-

63).

14. Pooled ei vaidle, et täitemenetlusega nr 022/2020/5655 ühines täitemenetluse

nr 034/2019/900 ja kohtutäitur Kristiina Feinman kaudu sissenõudja hageja.

15. Pooled ei vaidle ka selle üle, et täitemenetluse nr 022/2020/5655 läbiviimisel korraldas

kostja I kõigi võlgnikule kuuluva nelja kinnisasja enampakkumised ja võõrandas need 6. aprillil

2021 lõppenud elektroonilisel enampakkumisel. Kinnisasjade müügist saadud tulem oli kokku

55 500 eurot, millest kostja II kasuks 3. märtsil 2021 arestitud Sinilille, Varsakabja ja Tänava

kinnistute müügist laekus 26 200 eurot ja Nõmme tee 1 kinnistu müügist laekus 29 300 eurot.

Kostja I jaotas saadud tulemi TMS § 174 alusel, täitekulud arvati jagatavast tulemist maha ja

kostja II nõue rahuldati 24 845,22 euro ulatuses ning hageja nõue 27 318,78 euro ulatuses.

16. Maakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas jaotuskava koostamisel oleks

pidanud kohtutäitur eelistama hageja nõuet kostja II nõudele, kuivõrd hageja avalduse alusel

oli täitemenetlus võlgniku vastu alustatud varem kui kostja II avalduse alusel. Maakohtu

põhjenduste kohaselt tuleb kinnisasja tulemi jagamisel eelkõige lähtuda mitte täitemenetluse

algatamise ajast nagu ekslikult viitab hageja, vaid nõude tagatisest, nõudest endast või

kinnisasja arestimise ajast.

17. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 lg 1 ja 2 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja

müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema

õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise

järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad

sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt

jagatavast tulemist maha. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et nõuded rahuldatakse

tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt

nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue

ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks,

kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest

tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded

seaduses sätestatud ulatuses; 22) lapse elatise nõuded, sealhulgas lapse elatise nõude osa, mis

on elatisabi maksmise tõttu riigile üle läinud; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on

toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva

lõike punktide 1–22 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. TMS § 174 lg 4 kohaselt TMS § 174 lg 3

p 3 nimetatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus

arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega.

18. Asjas ei ole esile toodud, et sundenampakkumisele oleks eelnenud eelnev kinnisasjade

sundvalitsemine (TMS § 174 lg 3 p 1) või oleks täiteasjas sundtäidetud hüpoteegiga tagatud

nõudeid või lapse elatise nõudeid (TMS § 174 lg 3 p 2 ja 22). Vastavalt TMS § 174 lg 3 p-le 3,

tuleb järgmiseks rahuldada sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja

arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–22

kohaselt.

19. TMS § 174 lg 4 kasutab terminit „eesõigus“. Seega on seadusandja viidanud sellele, et

teatud sissenõudjad on tulemi saamisel eelisseisundis. Maakohus leiab, et kui lähtuda

paragrahvis kirjapandud sõnastusest ning eesti keele grammatika üldreeglitest, siis saab

seadusesättest välja lugeda, et eesõigus on isikul, kelle kasuks toimus arestimine – seadusandja

annab selge eelise isikule, kelle kasuks on kinnisasja arestimine toimunud. Sõna „või“ kahe

2-21-6675

jaotise vahel välistab esimese ja teise lausepoole võrdsustamise. Sõna „või“ on antud juhul

eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu või lauseosi, millest on korraga

võimalik ainult üks. Seega annab seadus eelise kõigepealt isikule, kelle kasuks toimus

arestimine, ning alles seejärel isikule, kes ühines sundtäitmisega. Sõna „või“ tuleb kohtu

hinnangul siinkohal tõlgendada võrdsustamist välistavana, sest osapoolte võrdsustamise korral

pidanuks seadusandja sõna „või“ asemel kasutama sõna „ja“. Maakohtu hinnangul on

TMS § 174 lg 3 p 3 mõtteks, et alles sellise isiku puudumisel, kelle kasuks arestimine on

toimunud, saab eesõiguse isik, kes ühines sundtäitmisega.

20. Kuna kinnisasjad olid arestitud sissenõudja kostja II kasuks, siis oli kostja II täitemenetluses

eelisseisundis, tema nõue kuulus rahuldamisele enne täitemenetlusega ühinenud sissenõudjat st

enne hagejat. Hageja viited sellele, et kohtutäitur on midagi valesti arestinud või oleks pidanud

kontakteeruma hageja avalduse alusel täitemenetluse algatanud kohtutäituriga, ei ole

asjakohased. Maakohus saab käesolevas menetluses vaid kontrollida, kas täitur on määranud

õigesti nõuete rahuldamise järjekorra. Kohtu hinnangul nõuete rahuldamise järjekorda määrates

eksitud ei ole. Kostja II nõue oli hageja nõude suhtes eelisseisundis, samuti tuli tulemist maha

arvata täitekulud ning alles siis saabus hageja nõude rahuldamise järjekord.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja I kanda.

22. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega TMS § 174 lg-te 3 ja 4 osas. TMS § 174 lg 3 järgi

on seadusandja silmas pidanud, et sissenõudjaid, kelle nõuete tagamiseks on toimunud

kinnisasjade arestimised ja antud sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaid käsitletakse tulemi

jaotamisel võrdsetena.

23. Kuivõrd sissenõudjad on vaidlusaluses täitemenetluses võrdsed, tulnuks kostjal I võtta

jaotuskava koostamisel aluseks täitemenetluses kehtiv prioriteedipõhimõte, mille kohaselt

menetletakse täitedokumente täitmisele pööramise järjekorras, kui ka TMS § 53 lg 3, millest

tuleneb otsene kohustus rahuldada sissenõudja nõue kõige kiiremal viisil.

24. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja oleks pidanud kontakteeruma

kohtutäituriga, kui leidis, et kohtutäitur on midagi valesti arestinud. Hageja sai teada

kinnisasjade sundvõõrandamisest täiteasjas 022/2020/5655 alles siis, kui kinnisasjad olid

müüdud ja jaotuskava koostatud. Kostja I rikkus oma tegevusega sissenõudjate võrdse

kohtlemise printsiipi eelistades tema menetluses olevat kostjat II.

Vastustajate seisukohad

25. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

2-21-6675

27. Kostja I esitas 9. novembri 2021 vastuses apellatsioonkaebusele uued tõendid ühinenud

sissenõudjatele

võlgniku

kinnisasjade

arestimise

akti

ja

enampakkumise

teadete

kättetoimetamise tõendamiseks. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme

kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul,

kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu

või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks

või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue

asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta,

välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on

tõendi vastuvõtmisega nõus. Uute tõendi vastuvõtmisel järgib ringkonnakohus TsMS § 639

lõike 1 alusel TsMS § 238 nõudeid. Kui tõend esitatakse hilinenult, võib kohus TsMS § 238 lg

3 p 3 järgi keelduda tõendit vastu võtmast ja selle tagastada.

28. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus üldjuhul uusi tõendeid asja juurde vastu ei võta.

Kostja I ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud tõendeid esitada maakohtu menetluses. Seetõttu

tuleb kostja I esitatud tõendid jätta asja juurde võtmata. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, ei

ole vajadust neid tagastada.

29. Hageja on esitanud hagi täitemenetluses kinnisasja müügist laekunud tulemi jaotamiseks

koostatud jaotuskava vaidlustamiseks. Hageja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et

sissenõudjaid, kelle nõuete tagamiseks on toimunud kinnisasjade arestimised või antud

sundtäitmisega ühinenud sissenõudjaid, tuleb käsitleda tulemi jaotamisel võrdsetena ja

eelistada sissenõudjaid täitedokumendi täitmisele pööramise ajast lähtudes. Hageja ei nõustu

maakohtu tõlgendusega, mille maakohus on andnud TMS §-le 173 lg-tele 3 ja 4.

30. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumisi, mis annaksid

aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

31. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Käesolevas

asjas tuli maakohtul kontrollida vaid seda, kas kinnisasja müügist laekunud tulemi jaotuskava

on koostatud vastavalt TMS §-s 174 sätestatud nõuetele.

32. Kolleegium nõustub maakohtuga, et TMS § 174 lg 4 sõnastuses kasutatud terminiga

„eesõigus“ on viidatud sellele, et teatud sissenõudjad on eelisseisundis tulemist nõuete

rahuldamisel võrreldes teiste samal järjekohal olevate sissenõudjatega. Kuna TMS § 174 lg 4

kohaselt on otsesõnu eesõigus tulemi jaotamise järjekorras TMS § 174 lg 3 p 3 nimetatud

nõuete puhul mitme sissenõudja korral sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes

ühines sundtäitmisega, siis ei ole kolleegiumi arvates loogiline tõlgendada, et TMS § 174 lg 4

kohaselt on sissenõudjad, kelle kasuks toimus arestimine või kes ühineksid sundtäitmisega ikka

samal järjekohal nagu see on TMS § 174 lg 3 p 3 järgi. Kolleegium märgib, et maakohus on

ilmselgelt eksinud viidates otsuse p-s 17 TMS § 174 lg 3 p-le 3 kui tegelikkuses on maakohus

tõlgendanud TMS § 174 lg-s 4 sätestatud eesõiguse sisu. Selliselt on maakohtu eksimust

mõistnud ka hageja, vaidlustades maakohtu tõlgenduse TMS § 174 lg 4 kohta. Kolleegium ei

nõustu aga maakohtuga, et TMS § 174 lg 4 (otsuses ekslikult märgitud TMS § 174 lg 3 p 3)

alusel on sissenõudjate nõuetel, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on

ühinetud sundtäitmisega, eelis seetõttu, et sätet sõnastades on seadusandja kasutanud sõna

2-21-6675

„või“. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui sõna „või“ saab kasutada eesti keeles kahe

jaotise vahel võrdsustamist välistavana, siis sõna „või“ kasutusest iseenesest saab eelise kõik,

mis on sõna „või“ eespool ja seetõttu on TMS §-s 174 lg 4 kohaselt tulemi jaotamisel eelistatud

sissenõudja, kelle kasuks on vara arestitud, sest see asub lause esimeses osas enne sõna „või“.

33. Kolleegiumi arvates ei ole hageja väide põhjendatud, et TMS § 174 lg 4 kohaldamisel ei

saa eelistada sissenõudjat, kelle kasuks toimus arestimine varem, sest sellega rikutakse

sissenõudja õiguseid, kes on täitemenetlusega ühinenud, sest ühinenud sissenõudjal on samad

õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel on kinnisasi arestitud. TMS § 149 lg 2 järgi on

menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel

kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on õige hageja väide, et sissenõudega

ühinenud sissenõudja saab samad õigused, nagu on sissenõudjal, kelle kasuks on

kinnistusraamatus keelumärge. Kuid ühinenud sissenõudja saab samad õigused vaid siis, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seaduse mõtte kohaselt ei ole aga sellest kuidagi võimalik järeldada,

et ühinenud sissenõudjal saavad olla suuremad õigused kui sissenõudjal, kelle kasuks on

kinnistusraamatus keelumärge. Sellist eelisõigust ühinenud sissenõudjale ei anna ka

täitemenetluses kehtiv prioriteedipõhimõte ega üldine kohustus rahuldada sissenõudja nõue

kõige kiiremal viisil. Ka õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et TMS § 174 lg 4

kohaselt on kinnisasja müügil tulemi jaotamisel eesõigus sellel sissenõudjal, kelle kasuks

toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega ja ühinemisel on eelduslikult samuti

otsustav ühinemise aeg (vt Alekand, A. Täitemenetlusõigus. 3. trükk. Tallinn 2017, lk 152).

Kuna vaidlust ei ole, et sundtäitmisega ühinemine saab toimuda TMS § 149 lg 1 alusel alles

pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks ja kinnisasjade arestimine, mille alusel

tulem jaotati eesõiguse alusel, on toimunud kostja II kasuks, siis on kinnisasjade arestimine

toimunud kostja II kasuks varem, kui seda saab lugeda hageja kasuks toimunuks, kes ühines

täitemenetlusega peale kinnisasja arestimist. Asjaolust, et ühinenud sissenõudja saab samad

õigused, nagu sissenõudja, kelle kasuks on kinnistusraamatus keelumärge, ei tulene, et

ühinenud sissenõudja kasuks oleks kinnisasja arestimine, mis annab sissenõudjale õiguse

sissenõude pööramiseks kinnisasja arvelt, toimunud varem või ka samal ajal kui sissenõudja

kasuks, kelle nõude tagamiseks kinnisasi arestiti.

34. Jaotuskava vaidlustamisel saab kohus vaid kontrollida, kas tulem on jaotatud TMS §-s 174

sätestatud nõuete kohaselt ning seetõttu ei ole käeoleva asja lahendamisel tähtsust poolte

väidetel kohtutäituri tegevuse hindamiseks, mida kolleegium ei hinda.

35. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

37. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jäämisel

jäävad

apellatsioonimenetluses

ringkonnakohtus kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

38. Kostjad ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka toimiku

materjalidest ei nähtu kostjatel menetluskulude tekkimist. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)