2-21-2505/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. märts 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-2505

Tsiviilasi

Mercury Credit OÜ hagiavaldus MMMSprattus OÜ ja

M.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

32 579,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Mercury Credit OÜ (registrikood: 12599137;

asukoht Jõe tn 9-29, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari

Kostjad

1. MMMSprattus OÜ (registrikood: 12321577; asukoht

Hobuse tn 26, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond)

2. M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

kostjate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Margo

Normann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Mercury Credit OÜ hagi MMMSprattus OÜ ja M.M. vastu osaliselt.

2. Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ

kasuks krediidilepingust nr 18082214 tulenev võlgnevus summas 28 623,84 eurot (sh

põhivõlgnevus 28 250,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 373,53 eurot).

3. Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ

kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 28 250,31

eurot) alates 16.02.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 14.03.2022 ka summas

3944,21 eurot.

4. Välja mõista MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ

kasuks viivis määraga 14% aastas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 28 250,31 eurot)

alates 15.03.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Mercury Credit OÜ hagi MMMSprattus OÜ ja M.M. vastu

sissenõutavaks muutunud viivise (perioodist 13.01.2021 – 15.02.2021) summas 1,07

eurot väljamõistmiseks.

Tsiviilasi nr 2-21-2505

2 (8)

6. Kohtuotsuse täitmist jätta tagama 26. veebruar 2021 määruse p-s 3 kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millisega 03.03.2021 seati kinnistusraamatus MMMSprattus OÜ-

le (registrikood 12321577) kuuluvatele kinnisasjadele:

 M1 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa

nr 2758205) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ

(registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot;

 M2 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa

nr 2758305) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ

(registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot;

 M3 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa

nr 2758405) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ

(registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot;

 M4 asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Liiva tn 2d (registriosa

nr 2758505) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Mercury Credit OÜ

(registrikood 12321577) kasuks hüpoteegisummaga 8500,00 eurot.

7. Kostjate menetluskulu jätta kostjate kanda ja hageja menetluskulud solidaarselt

kostja I ja kostja II kanda.

8. Määrata Mercury Credit OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

2454 eurot (sh riigilõiv 1050 eurot, lepingulise esindaja tasu 1404 eurot), milline mõsta

MMMSprattus OÜ-lt ja M.M.lt (M.) solidaarselt Mercury Credit OÜ kasuks välja.

9. Väljamõistetud

menetluskuludelt

on

MMMSprattus

OÜ

ja

M.M.

solidaarvõlgnikena kohustatud tasuma Mercury Credit OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1

teises

lauses

sätestatud

ulatuses

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. Mercury Credit OÜ (edaspidi hageja) esitas 16.02.2021 MMMSprattus (edaspidi kostja I)

ja M.M. (edaspidi kostja II) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt I ja kostjalt II (edaspidi

kostjad) hageja kasuks välja solidaarselt 28 624,91 eurot (millest 28 250,31 eurot

põhivõlgnevus ja 374,60 eurot viivis) ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

Tsiviilasi nr 2-21-2505

3 (8)

mittemuutunud viivise määraga 14% aastas põhinõude summalt 28250,31 eurot arvestades

viivist hagiavalduse esitamise päevast s.o alates 16.02.2021 kuni põhinõude tasumiseni.

1.2. Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja I 22.08.2018 laenulepingu nr 18082214

(edaspidi laenuleping), mille p 3.2, 3.6, 3.8 ja 3.15.3 kohaselt andis hageja kostjale I laenu

summas 125 000 eurot intressimääraga 14% aastas + 6 kuu EURIBOR, laenu tagastamise

tähtpäevaga 25.07.2033. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja allkirjastatud krediidilepingu

nr 18082214 (tl 8-9) ja kinnisvarakrediidi üldtingimused (tl 10-14).

1.3. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek xxx asuvale

korteriomandile (registriosa nr xxxxxxx) ning sõlmiti käendusleping kostjaga II. Antud

asjaolude tõendamiseks esitas hageja notariaalakti nr 2687 (edaspidi hüpoteegileping, tl 15-22)

ja 22.08.2018 sõlmitud käenduslepingu nr 18082214 (edaspidi käendusleping) käendaja

vastutuse maksimumsummas 175 000 eurot (tl 23-27). Käenduslepingu punktide 1 ja 2.1

kohaselt vastutab kostja II hageja ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga I ja tagab kõiki hageja

nõudeid kostja I vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel. Käenduslepingu

p 2.5 kohaselt on käendusega tagatud ka kõik nõuded, mis tulenevad tulevikus sõlmitavatest

laenulepingu lisadest ning täiendustest ja laenulepingust tuleneva laenusumma suurenemine

laiendab ka kostja II kohustusi ja kostja II andis selleks tagasivõtmatu nõusoleku.

1.4. Hageja on laenu andmise kohustuse täitnud vastavalt laenulepingu punktile 3.15.2-3.15.3.

Hageja ja kostja I sõlmisid 22.08.2018 korteriomandi asukohaga xxx, (registriosa nr. xxxxxxx),

müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale müügihinna 153 000 eurot.

Lepingu punktis 3.15.2 kinnitas kostja I, et temal on hageja ees sissenõutavaks muutunud

müügihinna tasumise kohustus tulenevalt müügilepingust. Lepingu punktis 3.15.3 leppisid

hageja ja kostja 1 kokku, et müügihinna tasumise kohustus võlgnetakse hagejale 125 000 euro

ulatuses laenuna, millest tulenevalt Lepingu punktis 3.2 nimetatud laenusumma (125 000 eurot)

kostjale I üleandmise kohustus tasaarvestatakse 125 000 euro ulatuses müügihinna tasumise

vastunõudega kostja I vastu ja laenu ülekandmist kostja I kontole ei toimu..

1.5. Seoses laenulepingust tulenevate kohustuse mittekohase täitmisega ütles hageja

laenulepingu üles 23.06.2020. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja krediidilepingu

erakorralise ülesütlemise teate (tl 28). Enne Lepingu ülesütlemist võimaldati kostjale II kostja

I kohustused täita, kuid tulemuseta. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja käendajale

esitatud krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 29).

1.6. Seoses laenulepingu ülesütlemise ja kostjate poolt kohustuste täitmata jätmisega pööras

hageja sissenõude tagatisvarale. Tagatisvara on hagi esitamise päeva seisuga realiseeritud ning

15.02.2021 seisuga moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 28 503,72 eurot,

millest tagastamata laen on 28250,31 eurot ja viivis 374,60 eurot perioodist 13.01.2021-

15.02.2021. Laenulepingu p 3.16 kohaselt kohalduvad laenulepingule krediidilepingute

üldtingimused, mille p 8.4 kohaselt viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.

Punkt 8.5 kohaselt viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-

päevasest aastast.

1.7. Vastuseks kostja hagivastusele hageja selgitab, et xxx, korteriomand müüdi 12.01.2021

enampakkumisel hinnaga 120 100 eurot. Enampakkumise võitjaks ehk ostjaks oli hageja.

Täitekulud moodustasid kokku 4816,62 eurot, Korteriühistu xxx, rg-kood xxxxxxxx, täitmisel

olnud nõue moodustas 1633,28 eurot, kokku tuli kohtutäiturile tasuda 6449,9 eurot. 12.01.2021

seisuga moodustas laenulepingust tulenev võlgnevus 141 900,41 eurot, millest tähtajaks

tagastamata laen oli 121 144,85 eurot, tasumata intress 8386,01 eurot, viivis 9635,53 eurot, võla

sissenõudmisega seotud kulud 234,02 eurot ja leppetrahv 2500 eurot. Kuivõrd tagatisvara

ostjaks osutus hageja, siis raha nö. füüsilist ülekandmist täiturile ei toimunud ja tagatise müügist

saadud 113 650,10 eurot arvestati laenulepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete

Tsiviilasi nr 2-21-2505

4 (8)

katteks (arvestades üldtingimuste p 5.4, 8.3, 8.7) järgmiselt: sissenõudmiskulud 23402 eurot,

viivis 9634,53 eurot, leppetrahv 2500 eurot, intress 8386,01 eurot ja põhiosa 92 894,54 eurot.

Kõik kostja tasutud summad on hageja poolt arvestatud ja nähtub hagiavaldusele lisatud

krediidimaksete aruandest (tl 30-33, tl 100-101).

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostjad hageja nõuet ei tunnista, kuna ei saa aru, kuidas hageja nõue on kujunenud. Hageja

on laenanud kostjale I 125 000 eurot ja on laenulepingu 23.06.2020 üles öelnud. Kostjatele on

arusaamatu, millises summas rahuldati nõue tagatisvara realiseerimisega. Kostjad on tasunud

hagejale perioodil 2018-2020 kokku 28 281,92 eurot. Antud asjaolu tõendamiseks esitasid

kostjad pangatehingute väljavõtted (tl 95-97). Hagist ei nähtu, et nõude kujunemisel oleks

sellega arvestatud. Ka viivise aruandest ei nähtu, kui suure summa on hageja saanud

tagatisnõude realiseerimise eest.

2.2. Hageja selgitustele nõude kujunemise kohta kostjad vastuväiteid ei esitanud.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostjate kohtukulud jäävad nende endi

kanda ja hageja kohtukulud jätab kohus solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab hüvitatavad

kulud kindlaks käesolevas otsuses.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

5. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt

poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:

5.1. 22.08.2018 sõlmiti Mercury Credit OÜ ja MMMSprattus OÜ vahel krediidileping nr

18082214 ja allkirjastati üldtingimused. Laenulepinguga sai kostja I laenu summas 125 000

eurot;

5.2. 22.08.2018 sõlmiti Mercury Credit OÜ ja M.M. vahel käendusleping nr 18082214, millega

kostja II tagas krediidilepinguga nr 18082214 võetud laenu. Käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma on 175 000 eurot. Kostja II on kostja I juhatuse liige ning vastutab hageja

ees täies ulatuses solidaarselt kostjaga I;

5.3. 22.08.2018 seati notariaalse lepinguga Mercury Credit OÜ kasuks xxx asuvale

korteriomandile (eluruum nr 5) esimesele vabale järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga

54 880 eurot, millega on tagatud 22.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr 18082214 tulenevad

nõuded;

5.4. Kostjad on hagejale makseid teinud kokku summas 28 281,92 eurot;

5.5. Tagatisvara on müüdud 12.01.2021 enampakkumise hinnaga 120 100 eurot;

5.6. Müügihinnast on 4672,62 eurot tasutud kohtutäituri põhitasu, 144 eurot täitemenetluse

algatamise tasu, 1633,08 eurot võlgnevus KÜ-le xxx, sissenõudmiskulud 234,02 eurot, viivis

9635 53 eurot, leppetrahv 2500 eurot, intress 8386,01 eurot ja põhiosa 92 894,54 eurot.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

Tsiviilasi nr 2-21-2505

5 (8)

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal,

õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

7. Hageja ja kostja I leppisid kokku 22.08.2018 krediidilepingu nr 18082214 p-s 3.2.

krediidisumma, so 125 000 eurot, punktis 3.7. krediidisumma osamaksete ja intressimaksete

tähtpäeva, so iga kuu 25. kuupäeva, punktis 3.8. intressimääras, so 6-kuu Euribor + 14% aastas,

p-s 3.13 graafiku koostamise tingimustes (tl 8-9) ning nende tingimuste osas poolte vahel ka

vaidlus puudub.

8. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingu ülesütlemine toimub

avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg-st 1 tuleneb, et tähtajalise

kestvuslepingu võib etteteatamistähtaega järgimata üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

VÕS § 196 lg 2 esimene lause sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool

rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise

lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Kostjad ei ole vaidlustanud

hageja väidet selle kohta, et ülesütlemise seisuga oli kostjal I laenulepingujärgsed võlgnevused

(tl 30-33), ega ka seda, et laenuleping on hageja poolt üles öeldud (tl 28). Vaidlus puudub ka

selle üle, et tagatisvara on müüdud.

9. Hageja nõuab laenulepingu põhiosa tasumist summas 28 250,31 eurot. Kostjad pärast hageja

poolt esitatud selgitust tagatisvara müügist arvestatud kohustuste täitmise järjekorra ja suuruse

osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjad on pärast nõude selgitamist

hageja põhinõude suuruse omaksvõtnud TsMS § 231 lg 4 alusel. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui

võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine

on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks

põhikohustuse katteks. Seega võis hageja tagatisvara võõrandamisest saadu alusel lugeda

kõigepealt tasutuks sissenõudmiskulud, seejärel sissenõutavaks muutunud viivise, leppetrahvi,

intressi ja lõpuks põhikohustuse. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas

28 250,31 eurot väljamõistmiseks.

10. Hageja nõuab laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid seisuga 15.02.2021

summas 374,60 eurot ning alates hagi esitamisest lisanduvaid viiviseid määraga 14% aastas.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

Tsiviilasi nr 2-21-2505

6 (8)

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

on alates 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni 0,00%.

11. Laenulepingu p 3.16 (tl 9) ja üldtingimuste p 8.4 (tl 12) kohaselt on pooled leppinud kokku

viivise määraks lepingus kokku lepitud intressimäära, so 14% aastas ning üldtingimuste p 8.5

ka selles, et viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest

aastast. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud perioodi eest 13.01.2021 kuni

15.02.2021 summas 374,60 eurot. Kohtu arvestuste kohaselt on viivise summa märgitud

perioodil 373,53 eurot. 1,07 euro suurune vahe on tingitud sellest, et hageja on aastase viivise

teisendanud kõigepealt päevamääraks ja siis korrutanud viivitatud päevade arvuga, mitte ei ole

lähtunud kokkulepitud arvestusmetoodikast, so 28 250,31 eurot x 14% aastas / 360 päevaga x

34 viivitatud päevaga. Kohus mõistab sissenõutavaks muutunud viivise välja summas 373,53

eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,07 eurot (374,60 € - 373,53 €) jätab kohus

eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

12. Tulenevalt hageja edasiulatuva viivise nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus viivise

alates 16.02.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 3944,21 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

16.02.2021-31.12.2021

0,038356

10,835735

3456,599465

01.01.2022-14.02.2022

0,038356

10,835735

487,608075

ning alates 15.03.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so

14% aastas.

13. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg-s 1 sätestatud erisust ei ole käenduslepingus

ette nähtud (käenduslepingu punktis 2.1. on sätestatud kokkulepe solidaarvastutuse kohta),

mistõttu vastutab kostja II kui käendaja hageja ees kostjaga I solidaarselt.

14. VÕS § 145 lg-st 2 tuleneb, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida. Hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et kostjale I saadetud

krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teade (tl 28) on edastatud ka kostjale II (tl 29). Kostjad

ei ole teadete saamist vaidlustanud.

15. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda kostjatelt kohustuste

täitmist solidaarselt.

Hagi tagamisest ja tagatisest

16. TsMS § 442 lg-st 5 tuleneb, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus 26.02.2021 määrusega rahuldas käesolevas

tsiviilasjas hageja hagi tagamise taotluse ning seadis hageja kasuks kostjale I kuuluvatele

Tsiviilasi nr 2-21-2505

7 (8)

kinnistutele

nr

2758205,

2758305,

2758405

ja

2758505

kohtuliku

hüpoteegid

hüpoteegisummaga a´8500 eurot. Kohtulikud hüpoteegid on kinnistusraamatu registrisse sisse

kantud 03.03.2021.

17. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja

ei ole kohtuliku hüpoteegi tühistamist taotlenud ning kohtu hinnangul on kohtulik hüpoteek

lahendi täitmise tagamiseks jätkuvalt vajalik abinõu. Kostjad ei ole sisuliselt hageja nõudele

vastu vaielnud ega kohtumenetluse ajal seda ka täitnud, milline asjaolu kinnitab seda, et

kostjatel puuduvad oma kohustuste täitmiseks vajalikud likviidsed vahendid. Kostja II on

menetluses avaldanud, et on maksejõuetu (tl 111).

18. Hageja on asjas tasunud tagatist kokku summas 1550,31 eurot (12.02.2021 summas 1544,25

eurot ja 26.02.2021 summas 6,06 eurot). TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise

põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus

tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii

lõppemise. Käesolevas asjas ei ole tagatis määratud garantiina. Seega, kui hageja soovib tagatise

tagastamist, tuleb hagejal esitada kaks kuud pärast kohtulahendi jõustumist tagatise

tagastamiseks kohtule avaldus.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on

taotlenud menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk

on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus

võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Käesoleval tsiviilasjas kohus rahuldas hageja

põhinõude ja lisanduva viivise nõude täies ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise osaliselt

ning jättis välja mõistmata viivise summas 1,07 eurot. Kuna hagi rahuldatud osa ja rahuldamata

osa marginaal on faktiliselt olematu, jätab kohus hageja menetluskulud kostjate kanda täies

ulatuses.

20. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt

menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS

§ 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

1000,00 eurot ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise ja toimingu tegemise vältimatu eeltingimus.

Tsiviilasi nr 2-21-2505

8 (8)

22. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas

1170 eurot ilma käibemaksuta ja 1404 eurot koos käibemaksuga. Kostja hageja menetluskulude

kohta seisukohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu käesolevas

tsiviilasjas kokku 9 tunni ja 45 minuti on TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalik.

Advokaadi tunnitasu 120 eurot + käibemaks on mõistlik. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud

on kantud tsiviilasja nr 2-21-2505 menetluses ja ka seda, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele 9,75 tunni eest täies ulatuses summas 1404 eurot (9,75h x 120€ + 20%km).

23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjaid tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik