3-21-2074/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2074

Haldusasi

Xu kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr

50000498005, 50000498007 ja 50000498009 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ X, volitatud esindaja TG

Vastustaja ‒ Keskkonnaamet

Kolmas isik ‒ Riigimetsa Majandamise Keskus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.04.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris 20.08.2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris

(metsaregistris) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitatud järgmised metsateatised: 1)

nr 50000498005 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,87 ha, raieliik lageraie,

raiutav maht 185 tm); 2) nr 50000498009 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,24

ha, raieliik lageraie, raiutav maht 47 tm); 3) nr 50000498007 (katastritunnus 27301:001:0142,

eraldise pindala 0,39 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 83 tm).

2. X esitas 13.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse metsateatiste nr 50000498005,

50000498007 ja 50000498009 tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras

peatada nimetatud metsateatiste kehtivus või alternatiivselt täitmine kuni kohtumenetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 13.09.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

kuni 13.10.2021 (kaasa arvatud). Lisaks kaasas Tartu Halduskohus nimetatud määrusega

menetlusse kolmanda isikuna RKM ning andis haldusasja kohtualluvuse järgi üle

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. RMK esitas 28.09.2021 vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamisele. RMK hinnangul tuli

esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata ja kohtuasja menetlus lõpetada kuna kaebajal

puudub kaebeõigus.

5. Tallinna Halduskohus tühistas 13.10.2021 määrusega Tartu Halduskohtu 13.09.2021

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

6. Kaebaja esitas 28.10.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 13.10.2021 määruse ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.11.2021 kaebaja määruskaebuse ning peatas

metsateatiste nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009 kehtivuse kuni praeguses

haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Xu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebajal on YYY kinnistu omaniku ja püsielanikuna oluline puutumus keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 23 tähenduses, vaidlustades metsateatised, mille Keskkonnaamet on

andnud YYY kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahelise metsariba raieks. Seadusandja eesmärk

on KeÜS § 23 regulatsiooniga pakkuda kaitset isikutele, kes viibivad igapäevaselt raiumisohus

olevas metsas või selle läheduses. Kaebaja kinnistu asub Tapa-Loobu maanteest vähem kui 80

meetri kaugusel. Kaebaja elukeskkonnaks saab pidada ka kinnistu kõrval ja läheduses kasvavat

metsa, läbi mille kulgeb kinnistule ka juurdepääsutee Tapa-Loobu maanteelt, kus kaebaja liigub

igapäevaselt autoga või jalgsi. Vaidlusalune mets on kaebaja kinnistule puhvriks maanteelt ja

kavandatavast liivakarjäärist lähtuvate mõjutuste eest ning kaitseb kinnistut tormikahjustuste,

müra ja õhusaaste eest. Keskkonnaamet on lubanud viimase 2–6 aasta jooksul lageraiet

kinnistuga piirnevatel kinnistutel, mistõttu ümbritsevad kinnistut enamikust külgedest

raiesmikud või võsastuma hakanud langid.

2) Keskkonnaamet on alustanud kaevandamisloa menetlust teisele poole Tapa-Loobu

maanteed, kaebaja kinnistust vähem kui 300 m kaugusele, 24,36 hektaril Uku liivakarjääri

rajamiseks. Peale saasteainete piiväärtuste prognoosi Keskkonnaamet kaevandamisloa

menetluses kohtuväliselt kuigivõrd muid kaalutlusi ei arvesta, ka mitte piirkonna elanike

omandiõigust ega õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, mistõttu on

kaevandamisloa menetluse alustamise korral loa andmine väga tõenäoline. Vaidlusalune mets

kaitseb kaebaja kinnistut kaevandusest tulenevate negatiivsete mõjutuste eest. Liivakarjääri

avamisel on oodata liikluskoormuse olulist suurenemist manteel.

3) Kaevandaja poolt tellitud Uku liivakarjääri eksperthinnangu (töö nr 20/3195, edaspidi

eksperthinnang) peatükis 6.2.1 „Müra“ (lk 35) soovitatakse leevendusmeetmena säilitada

olemasolev mets taotletava karjääri ja maantee vahel. Järelikult tunnistab ekspert metsa kui

sellise säilitamise vajalikkust tulevase kaevanduse keskkonnamõjude leevendamisel. Sarnaselt

karjääri ja maantee vahelise metsaga omab müra, peenosakeste ja õhusaaste eest kaitsel tähtsust

ka vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets. Seda veelgi enam juhul, kui Keskkonnaameti

kahtlused saavad tõeks ja teiselpool maanteed mets maha raiutakse.

4) YYY kinnistu ei asu tiheasustus- ega tööstuspiirkonnas, vaid Ohepalu looduskaitseala

vahetus läheduses ja rohevõrgustiku tuumalal. Seega on kaebaja tervist ja heaolu mõjutavate

tegevuste (sh lageraiete) lubamise võimalused piirkonna eripära arvestades piiratumad.

5) Kuigi iga raiutava puu asemele on põhimõtteliselt võimalik istutada uus puu, tuleb arvestada,

et need ei asenda oma haljastuslikult ega kultuuriliselt väärtuselt kohe vanemaid

maharaiutavaid puid. Selleks kulub aastakümneid. Metsa majandamise mõju tunnustamine

kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele on kooskõlas ka metsaseaduse (MS) eesmärgiga tagada

metsa säästev majandamine, mis tähendab, et metsa majandamine peab vähemasti samaväärselt

majanduslike vajaduste rahuldamisele tagama sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava

mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

6) Metsateatised on antud metsaeraldistele, kus asub Kadrina valla üldplaneeringu järgi

rohevõrgustiku sõlmala. Kui raie on planeeringust tuleneva nõudega vastuolus, ei saa seda

lubada. Lageraie on väga intensiivne metsamajandamise viis, mis ei ole rohevõrgustiku

eesmärgiga kooskõlas. Kui kaebaja kinnistu ümber tehakse lageraie peaaegu viimases kinnistu

läheduses säilinud metsas, ei ole tagatud looduslike alade ruumiline kättesaadavus.

Üldplaneeringu rohealade sätestust silmas pidades on oluline ka Tapa-Loobu maanteelt ja

kavandatavast Uku liivakarjäärist lähtuvate mõjude pehmendamine, korvamine ja ennetamine.

7) Raiuda kavatsetavas metsas on enamik esimese rinde puid u 120–150-aasta vanused. Seega

kujutab maanteed ääristav mets endast väärtuslikku looduslikult väljakujunenud ökosüsteemi,

mille kaitse on üldplaneeringust nähtuvalt rohevõrgustiku eesmärk. Olenemata sellest, et

lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt

jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks

metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et

rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt

tagatud. Keskkonnaamet ega RMK ei ole vaidlusaluses metsas tellinud vääriselupaiga

inventuuri ega hinnangut metsa vastamise kohta põlismetsa tunnustele. Kaebaja tervise- ja

heaoluvajadustele vastava keskkonna mõttes on metsal ka esteetiline ja heaolu tagav väärtus.

9. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vaidlustatud registreeringuga hõlmatud raied peavad kahjustama kaebaja tervist või heaolu

tegelikult ja oluliselt, selleks et ta saaks nõuda KeÜS § 23 alusel metsateatise kehtetuks

tunnistamist. Kaebuses ei ole välja toodud, milles kaebaja õiguse tervise- ja heaoluvajadusele

vastavale keskkonnale rikkumine konkreetselt vaidlustatud registreeringute realiseerimisel

seisneb. Seega on kaebus olulises osas põhjendamata. Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta

kavandatavad raied kaebajat selliselt, et ta saaks nõuda metsateatiste tühistamist tuginedes

KeÜS § 23 lg-le 1. Lisaks ei ole õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna

säilimiseks absoluutne ega prevaleeri mis tahes muu õiguse, nagu näiteks kolmandate isikute

omandiõiguse või ettevõtlusvabaduse ees. KeÜS § 23 lg 5 tuginedes ei saa kaebaja tõrjuda

mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga tegevust, vaid keskkonna sellist tegelikku ja reaalset

mõjutamist, mille tulemusena ei saa enam rääkida tema tervise- ja heaoluvajadustele vastava

keskkonna säilimisest. Olemasolev esteetiline vaade ei ole KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitstav õigus.

2) MS § 41 lg 81 sätestab ühemõtteliselt, et kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele,

registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris. Seega on Keskkonnaameti diskretsiooniõigus

redutseeritud nullini. Kaalutlusruumi metsateatiste menetluses sätestab MS § 41 lg 8, mis annab

õiguse kavandatava raie registreerimisest keelduda juhul, kui raie ei vasta õigusaktide nõuetele.

Järelikult ei saa metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks olla muu pooleliolev

haldusmenetlus, kus ei ole antud haldusakti, mis saaks olla MS § 41 lg 8 sätestatud metsateatise

registreerimisest keeldumise aluseks. Uku liivakarjääris kaevandamiseks ei olnud vaidlustatud

registreeringute kinnitamise ajal antud ühtegi haldusakti, millega Keskkonnaamet saanuks

metsateatiste menetluses arvestada. Juhul, kui keskkonnaluba kaevandamiseks oleks antud ning

selles oleks ainsa alternatiivina keskkonnahäiringute vähendamiseks ettenähtud vaidlusaluse

metsariba säilimine, tulnuks Keskkonnaametil sellega metsateatiste menetluses arvestada.

Kohtuasja raamidest väljuks arutelu, kas üldse saab kolmandale isikule kaevandamistegevusest

tulenevate häiringute leevendamiseks seada sedavõrd suurt omandiõiguse piirangut.

3) Eksperthinnangus on jõutud järeldusele, et lähimate elamuteni kaevandamistegevusest

tulenevaid mürahäiringuid ei jõua või kui jõuavad, siis ei ole need üldisest foonist eristatavad,

ning prognoositud, et lähimate majapidamiste õuealadel ülenormatiivset müra kaevadamisega

ei kaasne. Ekspert ei pea esialgu vajalikuks isegi mürataseme seiret kavandatava tegevuse

realiseerimisel. Keskkonnaametil ei ole mingit alust kahelda eksperthinnangus toodud

järeldustes. Eksperthinnangu lk-l 35 on mõjuhinnang soojumika kasvukohale, mitte aga kaebaja

kinnistu ja maantee vahele jääva metsariba säilimise vajalikkusele kaevandamisest tuleneva

müra ja peenosakeste häiringu vähendamiseks vajaliku alternatiivina. Kuigi see väljub

käesoleva kaebuse raamidest, tuleb märkida, et Keskkonnaamet selgitab kõik kavandatava

kaevandamistegevusega seotud asjaolud välja kaevandamisloa menetluses. Arvesse võetakse

nii eksperthinnangus tehtud järeldusi kui ka avatud menetluse käigus laekunud vastuväiteid

ning ettepanekuid. Kaebaja on aktiivne menetlusosaline ka kaevandamisloa menetluses ja tal

on võimalik teha ettepanekuid kaevandamistegevusest tulenevate võimalike häiringute

vähendamiseks. Kaevandamisloa saajal on kohustus kogu kaevandamistegevuse käigus järgida

kõiki kehtivaid normatiive ning võtta kasutusele meetmed ülenormatiivsete häiringute

lõpetamiseks. Juhul, kui täiendavate tingimuste seadmisest ei piisa, on võimalik tunnistada

kaevandamisluba kehtetuks. Käesoleva kohtuasja raames ei saa lahendada kaevandamisloa

menetlusest tulenevaid küsimusi. Kohus saab haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise

aja seisuga. Vaidlustatud metsateatiste andmisel ei olnud kehtivat õigusakti ega haldusakti, sh

kaevandamisluba, millega need oleksid olnud vastuolus.

4) Kaebaja ei väida, et tema kinnistule leviks Tapa-Loobu maanteelt ülenormatiivne müra.

Kehtivate planeeringute kohaselt ei ole kavandatud raiealadel metsa majandmisele seatud

mingeid piiranguid liiklusmürast tulenevate häiringute vähendamiseks kaebaja kinnistul.

Liiklusmüra normtasemed elamutes sätestab sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid” (määrus nr 42) § 6. Kui maanteelt tulenev liiklusmüra ületab määruses nr

42 sätestatud normtasemeid, on võimalik mürahäiringuid erinevate meetoditega vähendada, sh

müraseinte või müravallide rajamisega. Tapa–Loobu tugimaantee on riigile kuuluv tee, mille

omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, kelle poole on kaebajal võimalik liiklusmürast

tulenevate häiringute väljaselgitamiseks ja vähendamiseks pöörduda.

5) Vaidlustatud metsateatised registreeriti metsaregistri automaatsüsteemis, mis hindab

kavandatud raiete õiguspärasust läbi erinevatel andmekihtidel oleva info omavahelise

võrdlemise ning langetab otsuse. Antud ala ei kattu üldplaneeringust tulenevate kitsenduste

andmekihiga, kuna Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole seal Kadrina valla üldplaneeringust

tulenevaid kitsendusi metsa majandamisele. Üldplaneeringust ei tulene kohustust säilitada

vaidlusalust metsa puhvrina riigimaanteelt tuleneva liiklusmüra vähendamiseks ning

vaidlusaluste registreeringute ala ei asu ühelgi kaitstaval loodusobjektil. Metsateatiste nr

50000498007 ja 50000498009 ala jääb Keskkonnaameti hinnangul rohevõrgustiku piirist

väljapoole, mistõttu tuleb nende osas jätta tähelepanuta kõik kaebaja väited seoses raietega

rohevõrgustiku alal. Metsateatise nr 50000498005 ala põhjaosa jääb osaliselt (hinnanguliselt

0,2–0,3 ha) rohevõrgustiku alale ning selles osas saab väiteid hinnata. Kaebusest ei selgu,

kuidas raied rohevõrgustiku alal kahjustavad kaebaja tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt.

Kaebajal ei ole populaarkaebuse esitamise õigust. Rohevõrgustiku olemasolu ei tähenda

automaatset metsamajandamise keeldu. Samuti ei saa raiete tegemist pidada rohevõrgustiku

eesmärkide täideviimist välistavaks, eriti arvestades, et rohevõrgustikuga kattub selle servast

vaid ühe metsateatise ala vähesel määral. Lageraie järgselt võtab metsa uuenemine küll aega,

kuid see ei too kaasa loodusliku ala vähenemist rohevõrgustiku alal.

6) Vaidlustatud metsateatised on registreeritud enne kaebaja poolt Kadrina vallale kaitseala

moodustamise ettepaneku tegemist. Seega ei olnud raiete registreerimise hetkel antud asjaolu

teada ning sellega ei saa vaidlustatud registreeringute õiguspärasuse hindamisel arvestada.

Lisaks ei saaks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise

ettepaneku tegemine olla aluseks raiete registreerimata jätmiseks. Kaebaja 21.10.2021 taotlus

ei ole õigusakt. Looduskaitseseadusega (LKS) on antud õigus peatada haldusaktide (sh

metsateatiste) andmise menetlus seoses loodusobjektide kaitse alla võtmise protsessiga. LKS

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt aga ei kohaldu LKS § 8 lg 6 säte kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide puhul.

7) Maanteeamet (tänane Transpordiamet) on 25.02.2019 ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3

mõttes, olles kaalunud lageraiete lubamist riigiteede kaitsevööndis, Keskkonnaametile

edastanud tingimused ja soovitused, mille täitmisel andis ehitise omanikuna loa riigimaanteede

kaitsevööndis lageraiete tegemiseks. Keskkonnaamet lisab automaatselt antud tingimused ja

soovitused igakordselt metsateatistele, mis kattuvad riigiteede kaitsevööndiga. Seda on tehtud

ka metsateatiste nr 50000498005, 50000498009 ja 50000498007 puhul.

8) Metsateatiste menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seadust MS-is toodud erisustega.

MS ei näe üldjuhul ette kolmanda isiku kaasamist metsateatiste menetlusse. Õiguskantsler on

03.04.2018 kirjas nr 6-1/180178/1801556 märkinud, et kuna menetluse kiirus on oluline

suurema osa metsaomanike jaoks ning kaasamata jätmisega ei kaasne kolmandale isikule

püsivaid ja ülemäära intensiivseid piirangid, siis ei saa pidada MS § 1 lg 2 ja MS § 41 lg 7, 8 ja

81 tehtud erisusi haldusmenetluse seadusest hea halduse tava rikkuvaks ega ka

omandipõhiõigust ülemääraselt riivavaks. Õiguskantsleri seisukohast tulenevalt saab väita, et

kehtiv õigus ei näe üldjuhul metsateatiste menetluses piirinaabrite kaasamist ette, seda tuleb

teha vaid erandlikel juhtudel. Praegu teavitatakse uuendusraie registreerimisest kavandatava

raiealaga piirnevate kinnistute omanikke, kui sellise teavituste saamise soov on riigiportaalis

aktiveeritud. YYY kinnistu piirneb üksnes metsateatise nr 50000498005 alaga, mistõttu saadeti

teavitus raie registreerimise kohta vaid selle metsateatise kohta.

10. RMK leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Raie on tavapärane metsa majandamise viis. Ka RMK esitatud metsateatistele kehtib

metsaseaduse § 41 lõige 8¹, st kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele,

siis tuleb see metsaregistris registreerida. Raiele järgneb metsauuendus ja ala jääb endiselt

metsamaaks. RMK poolt kavandatakse raie kolmel eraldisel kokku 1,5 hektaril, mida ei saa

nimetada suureks alaks.

2) Kaebaja heidab RMK-le ette, et ta ei arvesta avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks, kuid

kolmandale isikule ei ole selge, kui laia või missugust metsa ta soovib säilitada. Avalik huvi

keskkonna säilitamiseks ei ole absoluutne ning see ei tähenda, et see prevaleeriks riigi kui

metsaomaniku õiguste ja kohustuste täitmise ees. Piiranguteta majandusmetsas raieküpse metsa

raie ei ole õigusvastane.

3) Alusetu on kaebaja väide, et teda ei ole kaasatud. Kaebajale on selgitatud kavandatavat

raietegevust ja pakutud võimalust esitada ülevaatuse käigus erisoove tehtava raie osas (sh

milliseid puid võiks raie käigus säilitada). RMK esindaja vestles telefoni teel 09.09.2021

kaebajaga ja selgitas kavandatavat raietegevust. Tee äärde jäetakse puhvriks 10 m laiune riba

nooremat metsa ja kaebaja kinnistu poolsesse serva jäetakse säilikpuude grupp. Planeeritav

raielank uuendatakse mõne aasta jooksul. RMK ja kaebaja leppisid kokku, et enne raietegevust

ei alustata, kui kavandatav raielank on looduses koos üle vaadatud.

4) Õigusaktid või planeering ei keela lageraie tegemist rohevõrgustiku alal. Kui raie olekski

kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist

tagavaid tingimusi, puudub Keskkonnaametil õiguslik alus registreeringust keelduda.

5) Kaebus on esitatud kaebaja kinnistust 300 m kaugusele kavandatavast kaevandusest leviva

müra, tolmu ja õhusaaste eest kaitseks. Sellele viitab asjaolu, et kaebaja on oma väidete

esitamisel tuginenud eksperdihinnangule Uku liivakarjääri keskkonnamõjude kohta.

Eksperthinnangu soovitus leevendusmeetmena säilitada olemasolev metsariba ei puuduta

vaidlustatud metsateatistega raiuda kavandatud metsa. Eksperthinnang ei ole kaevandusega

kaasneva müra hindamisel arvestatud metsaga (va Ohepalu looduskaitsealal), mis võimaldab

hinnata müra levikut konservatiivsemalt. Tulemusena on jõutud järeldusele, et mh kaebaja

kinnistu õuealale müra ei levi või levib vähesel määral ega ole eristatav muust foonimürast.

Kõrvalmaanteest tingitud ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib tee välimisest servast kuni

~5-10 m kaugusele. Hoonete teepoolsetele fassaadidele kehtestatud piirnormi 65 dB ei ületata.

RMK on pidanud võimalikuks jätta mets kasvama kavandataval raiealal teepoolsel küljel kuni

10 m laiuses. Karjäärist väljaveoga lisanduv liikluskoormus ei oma olemasoleva tugimaantee

liiklusfoonile eristatavat mõju ning liiklusmüra suurenemine on seetõttu minimaalne. Samuti

on eksperthinnangus sedastatud, et õhusaaste levik kaevandamisest on minimaalne ning

tootmisterritooriumist väljapoole ega lähimate majapidamisteni kavandatava tegevusega

arvestatavaid peenosakeste kontsentratsioone ei levi.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas kaebajal on asjas KeÜS § 30 lg 1 kohaselt

kaebeõigus. Nimetatud sättele vastavalt võib isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust

tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, esitada kaebuse halduskohtusse HKMS-is

sätestatud korras. KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Niisiis tuleb kohtul esmalt hinnata, kas

kaebajal on vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaga oluline puutumus ning kas kaebus

on esitatud sellest keskkonnast tuleneva tervise- ja heaoluvajaduse kaitseks. KeÜS §23 lg 2

täpsustab, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli

mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.

Sealjuures loetakse mõjutatud keskkonnaks KeÜS § 23 lg 3 kohaselt ka juba tõenäoliselt

mõjutatud keskkonda, mistõttu piisab KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse riiveks juba ka

potentsiaalsest ja ebakindlast mõjust keskkonnale.

12. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et metsakinnistul, kus isik käis sageli jalutamas ning

mida eraldas tema elukohast kõrghaljastusega kinnistu, teostatavad raied võivad riivata isiku

õigust tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline

puutumus (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 8). Käesoleval

juhul puudutavad vaidlustatud metsateatised metsakinnistut, mis piirneb kaebaja kinnistuga,

kus ta ka alaliselt elab. Seejuures on metsateatis nr 50000498005 lageraie tegemiseks

registreeritud eraldisel, mis piirneb osaliselt kaebaja kinnistuga. Kaebaja on selgitanud, et viibib

igapäevaselt autoga või jalgsi metsateatistega hõlmatud metsas, kuna seda läbib kaebaja

kinnistul asuvasse elukohta Tapa-Loobu maanteelt viiv tee. Kohtu hinnangul on tegemist seega

keskkonnaga, millega kaebajal on oluline puutumus KeÜS § 23 lg 2 mõttes.

13. Metsateatistega hõlmatud mets asub kaebaja kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahel,

mistõttu selle raiumisel suurenevad kaebaja hinnangul negatiivsed mõjutused tema kinnistule,

mis riivavad tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Eelnevast

tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on tegemist intensiivsema mõjutusega kaebaja

kinnistule, kui oli kaebaja elukohale haldusasjas nr 3-20-580. Kokkuvõttes tuleb kohtu

hinnangul asuda seisukohale, et kaebajal on asjas kaebeõigus. Seejuures ei ole kaebajal

võimalik aga kaebusega kaitsta avalikke huve, mistõttu kohus kaebaja sellekohaseid väiteid (nt

rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamise vajaduse või mõjude looduskaitse aladele kohta) ei

arvesta. Ka ei ole vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsa esteetilise väärtuse säilitamise

huvi kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr

3-3-1-4-12, p 12).

14. Kohtul tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, kas riived, millele kaebaja

tugineb, on õiguspärased või on Keskkonnaamet vaidlustatud metsateatiste registreerimisega

kaebaja õigusi rikkunud. Kohus märgib, et igasugune negatiivne mõjutus ei too kaasa järeldust,

et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale oleks rikutud, kuna riive

võib olla põhjendatud. KeÜS § 23 lg 4 kohaselt võetakse keskkonna vastavust tervise- ja

heaoluvajadustele hinnates arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära.

Kaebusest võib kokkuvõtlikult järeldada, et kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele

vastavale keskkonnale rikuvad tema hinnangul Tapa-Loobu maanteelt ning tulevikus

kavandatavast Uku liivakaevandusest tulenevad müra, tolm ja õhusaaste.

15. Tallinna Ringkonnakohus on 09.11.2021 määruses (p-s 8) märkinud, et kaebaja väited

seoses planeeritava liivakarjääri mõjudega ei ole asjakohatud ning neid mõjusid tulnuks

metsateatise registreerimisel arvestada. Kuivõrd ringkonnakohtu nimetatud määrus ei ole otsus,

millega saadeti asi uueks arutamiseks HKMS § 202 mõttes, ei ole seal kajastatud seisukohad

halduskohtule kohustuslikud. Halduskohus on seisukohal, et Keskkonnaamet ei pidanud

vaidlustatud metsateatiste registreerimisel arvesse võtma planeeritava liivakarjääri mõjusid,

mistõttu ei ole liivakarjääri puudutavad väited ka kohtumenetluses asjakohased.

Keskkonnaametil on kohustus metsateatised registreerida, kui kavandatud raied vastavad

õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 81). Vaidlustatud metsateatiste registreerimise ajal ei olnud

kaevandamisluba antud (ega ole ka praegu), mistõttu puudus kehtiv haldusakt, millest võinuks

tuleneda nõuded, mis muutnuks metsateatiste registreerimise õigusvastaseks. Kohtule

arusaadavalt puudus metsateatiste registreerimise ajahetkel ka kindel arusaam, kas, millal ning

millistel tingimustel kõnealune kaevandamisluba üleüldse tulevikus antakse. Eelkõige puudus

niisiis kindlus selles, millised meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb keskkonnaloa

taotlejal kasutusele võtta ning kui tõhusaks neid põhjust pidada on. Seega ei oleks teabe

puudumise tõttu Keskkonnaametil olnud mõistlikult võimalik ka hinnata, millised

keskkonnamõjud Uku liivakarjäärist selle käitamisel ümbritsevale keskkonnale kaasnevad ning

kaebaja kinnistule võivad jõuda. Lisaks peaks tegevuse negatiivse keskkonnamõju välistama ja

kõrvaldama tegevuse teostaja. Ja kui see ilma vaidlusaluse metsata muude meetmetega

võimalik pole, siis tuleb Keskkonnaametil keelduda enne metsa taastumist Uku liivakarjäärile

kaevandamisloa väljastamisest. Niisiis tuleb planeeritava Uku liivakarjääri keskkonnamõju

puudutavad

väited

esitada

justnimelt

kaevandamisloa

menetluses.

Metsateatiste

registreerimisel ei ole Keskkonnaametil põhjust eeldada, et menetlus kaevandamisloa

andmiseks lõppeb kaebaja õigusi rikkuva haldusaktiga.

16. Kaebaja on kaebuses märkinud, et omandas YYY kinnistu 2014. aastal. Kaebaja pidi teadlik

olema, et kinnistu ei asu maanteest kaugel (vähim kaugus 77 m). Samuti ei saanud tal olla

eeldust, et mingisugust metsamajandamist tema kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahelisel alal

ei toimu. Kuigi kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et maantee ja kaebaja elamu vahel asuv mets

toimib nende läheduse tõttu maanteel tuleneva müra ja õhusaaste osas mingil määral puhvrina,

ei ole põhjust järeldada, et vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamise mõju oleks

kaebaja õiguste rikkumiseks piisavalt intensiivne.

17. Kaebaja on oma õiguste rikkumist tõendanud vaid eksperthinnanguga ja leidnud, et

vaidlustatud metsateatistega hõlmatud mets on vajalik kaebaja kinnistuni jõudvate

keskkonnamõjude leevendamiseks. Nimetatud hinnangus on mh Uku liivakarjääri müra leviku

kirjeldamiseks teostatud müratasemete modelleerimine ja koostatud mürakaart vastavalt

keskkonnaministri 20.10.2016 määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Müra hajumise mudelist nähtuvalt ei ületa ka maksimaalse kaevandamismüra puhul ja ilma

igasuguse keskkonnamõju neutraliseeriva kõrghaljastuseta müratase 44,1 dB kaebaja kinnistu

õueala piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71)

kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormi 60 dB ega liiklusmüra piirnormi

60 dB. See müratase hõlmab lisaks Tapa-Loobu maantee mürale ka maksimaalset Uku

liivakarjäärist (mille rajamine ja selle keskkonnamõju piiravad potentsiaalsed meetmed pole

veel kindlad) tulenevat müra, ega arvesta tegelikkuses ka peale metsateatiste realiseerimist alles

jäävat metsa (maantee äärde 10 meetri laiune noorema metsa riba, kaebaja kinnistu poole

säilikpuude grupp ja kaebaja enda kinnistul asuv kõrghaljastus) müralevikut neutraliseerivat

mõju. Seega jääb tegelikkuses kaebaja kinnistu müratase kindlasti eksperthinnangus leitud

maksimaalsest väärtusest allapoole. Kuivõrd juba 44,1 dB on määrusega nr 71 kehtestatud

piirnormist madalam, ei saa eeldada, et raied rikuksid mürast tulenevalt kaebaja õigusi. Ka ei

saa järeldada, et raiete mõjul ületataks määruses nr 42 sätestatud liiklusmüra normtasemeid

elamutes (päevasel ajal 40 dB). Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid ega põhjendusi, millest

tulenevalt saaks jõuda järelduseni, et raiete tulemusel lisanduv müra rikuks kaebaja õigust

tervise ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale.

18. Õhusaastest (sh tolmust) kaebaja kinnistule Tapa-Loobu maanteelt metsateatiste alusel

raiete teostamise järgselt kaasneva täiendava mõju kohta ei ole kaebaja üldse tõendeid esitanud,

vaid on esitanud ainult üldsõnalised väited negatiivse mõjutuse olemasolu kohta.

Eksperthinnangu põhjal ei ole võimalik teha järeldusi maanteest kaebaja kinnistule kaasneva

õhusaaste kohta, kuna see käsitleb üksnes Uku liivakarjääri käitamisega kaasneva tolmu

levikut. Samuti ei ole kaebaja õhusaaste osas tuginenud väitele, et vaidlustatud metsateatiste

realiseerimine toob kaasa Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir-

ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” sätestatud

piirväärtuste ületamise. Kaebaja ei ole esitanud ka selgitusi, miks vaidlustatud raiete mõju

kaebaja kinnistu õhukvaliteedile rikub tema õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale

keskkonnale. Kohtul ei ole alust leida, et metsaraied toovad kaebaja kinnistul kaasa

õhukvaliteedi languse määras, millest saaks järeldada, et metsateatised rikuvad kaebaja õigust

tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale.

19. Kaebaja peab vaidlustatud metsateatisi õigusvastaseks ka põhjusel, et need on vastuolus

Kadrina valla kehtiva üldplaneeringuga, kuna metsateatised hõlmavad rohevõrgustikku

kuuluvaid metsaalasid, millel lageraie tegemine pole rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas.

Rohelise võrgustikiu eesmärgiks on Kadrina valla 2006. a üldplaneeringu seletuskirja kohaselt

mh ka looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine, mistõttu on rohelise võrgustiku

säilitamine kaebaja kinnistuga piirneval alal seotud ka kaebaja õigusega tervise- ja

heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Kadrina vald on 05.01.2022 vastuses kohtunõudele

aga kinnitanud, et Keskkonnaameti arvamus rohelise võrgustiku ulatusest on korrektne ning

metsateatiste registreeringutega nr 50000498007 ja 50000498009 kaetud alad jäävad Kadrina

valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala piirist väljapoole ning metsateatise

registreering nr 50000498005 kattub põhjaosas väga vähesel määral rohevõrgustiku alaga.

Kuivõrd tegemist on Kadrina valla üldplaneeringust tuleneva alaga, peab kohus Kadrina valla

selgitust usaldusväärseks ja lähtub nendest andmetest, mitte kaebaja arusaamast, et kõik

vaidlustatud metsateatised puudutavad rohevõrgustikku kuuluvat metsa. Kuna kolmest

vaidlustatud metsateatisest vaid metsateatisega nr 50000498005 hõlmatud eraldise väike osa

(0,2-0,3 ha) on rohelisse võrgustikku kuuluv mets, mis lisaks asub rohevõrgustiku piirialal, ning

Kadrina valla üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraiete teostamiseks,

jääb kohus seisukohale, et vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ole rohelise

võrgustiku säilimist või selle eesmärkide saavutamist välistav tegevus. Üldplaneeringust ei tule

niisiis kaebajale õigust nõuda metsa säilitamist.

20. Täiendavalt on kaebaja üldsõnaliselt tuginenud asjaolule, et metsateatistega hõlmatud mets

kaitseb tema kinnistut tormikahjustuste eest. See väide on kohtu hinnangul suunatud kaebaja

omandõiguse kaitseks. Samas ei ole kaebaja seda väidet tõendanud ega esitanud ka põhjendusi,

millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et raie mõju kaebaja kinnistule oleks

tormikahjustuste mõttes erakordne. Kuigi kinnistuga piirneva metsa lageraie võib kinnistu

teataval määral tuulemõjudele avatumaks muuta, ei saa kohu hinnangul need mõjutused olla

niivõrd intensiivsed, et sellega peaks metsateatiste registreerimisel arvestama või et see annaks

alust metsateatise tühistamiseks. Viimasel juhul oleks sisuliselt välistatud lageraiet lubavate

metsateatiste registreerimine.

21. Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud metsateatistes põhjendatud kaalutlusi, mis tee

kaitsevööndis kehtivast lageraie keelust (EhS § 72 lg 1 p 4) kõrvalekaldumist sisuliselt

õigustaksid. Keskkonnaamet on vastuses kaebusele selgitanud, et Transpordiamet on

25.02.2019 EhS § 70 lg 3 mõttes edastanud Keskkonnaametile tingimused ja soovitused, mille

täitmisel andis ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks.

Kohtul pole põhjust nimetatud selgituses kahelda. Kuivõrd Keskkonnaamet on vaidlustatud

metsateatiste registreerimisel Transpordiameti tingimustest ja soovitustest lähtunud, lisades

need metsateatisele, on Keskkonnaamet kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kaldunud kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaebaja ei ole menetluses väitnud, et

selline kõrvalekaldumine vähendab Tapa-Loobu maantee ohutust. Niisiis ei ole metsateatiste

registreerimine EhS 72 lg 1 p-ga 4 vastuolus.

22. See, et kaebaja on 21.10.2021 esitanud Kadrina vallale ettepaneku kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstava Uku loodusobjekti moodustamiseks, ei mõjuta vaidlustatud metsateatiste

õiguspärasust, kuivõrd ettepanek on esitatud pärast metsateatiste registreerimist.

23. Kokkuvõttes leiab kohus, et metsateatised nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009

ei riku kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, mistõttu tuleb

kaebaja kaebus rahuldamata jätta.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

RMK ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)