2-20-19003/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19003

Kohtuasi

Erikontrolli läbiviija avaldus M&M Vara OÜ juhatuse

kohustamiseks erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe

andmiseks

ja

dokumentidega

tutvumise

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus

Kaebuse esitajad ja liik

M&M Vara OÜ ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: M&M Vara OÜ (registrikood

11223950)

Puudutatud isik II: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.06.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse esitajate kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-19003

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (erikontrolli läbiviija, avaldaja) esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule avalduse M&M Vara

OÜ (puudutatud isik I) juhatuse kohustamiseks erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe

andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

2. Esitatud avalduse kohaselt otsustati Harju Maakohtu 31.01.2020 määrusega tsiviilasjas 2-18-

16010 korraldada puudutatud isiku I suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks

avaldaja. Maakohus märkis, et erikontrolli aruandes tuleb vastata järgmistele küsimustele:

-

millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja temaga tulumaksuseaduse (TuMS) § 8

tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud

olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud;

-

selgitada välja, mis tingimustel toimus ühingu poolt pangast laenu summas

460 000 eurot võtmine (20.06.2013) ning kas laenu võtmine ja juhatajaga seotud

OÜ Bürgermeister omanikulaenu tagastamine teostati kooskõlas äriühingule esitatavate

nõuetega seesuguste tehingute tegemiseks;

-

selgitada välja ühingu ja OÜ Bürgermeister vahel kirjalikult ja suuliselt tehtud tehingud

ning võtta seisukoht küsimustes, kas tehingud olid tehtud kooskõlas turutingimustega ja

majanduslikult põhjendatud, mh kas OÜ Bürgermeister on saadud tasude eest ühingule

ka faktiliselt teenust osutanud.

3. X (puudutatud isik II) on puudutatud isiku I juhatuse liige. Alates 09.06.2020 on avaldaja

nõudnud puudutatud isikutelt erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentide esitamist, kuid

puudutatud isikud ei ole kõiki nõutud dokumente esitanud. 17.12.2020 esitas avaldaja täiendava

kirjaliku nõude, milles loetles endiselt esitamata dokumendid ning esitas täpsustavad

küsimused seoses juhatuse poolt 13.11.2020 esitatud üksikute selgituste ning materjalidega.

Avaldaja ei ole nõutud dokumente ja teavet saanud.

4. Seega palub avaldaja äriseadustiku (ÄS) § 191 lg 4 alusel:

4.1. kohustada puudutatud isiku I juhatuse liiget puudutatud isikut II esitama erikontrolli

läbiviijale perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta terviklik (kõiki raamatupidamiskontosid, sh

suletud kontod, sisaldav) puudutatud isiku I raamatupidamise pearaamatu väljavõte (.xls

formaadis) ning perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta kõikide puudutatud isiku I

pangakontode (sh suletud pangakontod) väljavõtted (.csv või .xls formaadis);

4.2. kohustada puudutatud isiku I juhatuse liiget puudutatud isikut II esitama erikontrolli

läbiviija 09.06.2020 teabenõudes nimetatud järgmised dokumendid ja kirjalikud selgitused

järgmiselt:

4.2.1. puudutatud isiku I põhikirja kõik redaktsioonid, mis kehtisid perioodil 31.01.2015-

31.01.2020;

4.2.2. puudutatud isiku I osanike otsused/nõusolekud vms, millega määrati tingimused

tehingute tegemiseks puudutatud isiku II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega

perioodil 31.01.2015-31.01.2020;

4.2.3. puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II ning temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikute

vahel toiminud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad

dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne);

4.2.4. TuMS § 50 nimetatud dokumendid, mille alusel puudutatud isik I veendus, et eelmises

punktis nimetatud tehingud vastavad turutingimustele;

2-20-19003

4.2.5. puudutatud isiku I ja puudutatud isikuga II seotud ühingu OÜ Bürgermeister vahelist

laenutehingut puudutavad dokumendid (laenuleping ja selle hilisemad muudatused; laenu

tagastamist puudutavad dokumendid; osaühingu kõrgema organi nõusolekud seotud isikuga

tehingu tegemiseks jne);

4.2.6. juhatuse kirjalik selgitus selle kohta, miks laenu võtmine Swedbankist ja selle arvel laenu

tagastamine OÜ-le Bürgermeister oli puudutatud isiku I seisukohalt otstarbekas;

4.2.7. loetelu summadest, mis puudutatud isik I on tasunud OÜ-le Bürgermeister (seejuures

tuua iga summa juures välja tasumise kuupäev ja tasumise viis (sularaha, pangaülekanne,

tasaarvestus ja muul viisil tasumine));

4.2.8. kõikide OÜ-le Bürgermeister toimunud tasumiste aluseks olevad lepingud või muud

kirjalikud dokumendid, mis selgitavad tasumise aluseks olnud tehingute olemust ja tingimusi;

4.3. kohustada puudutatud isiku I juhatuse liiget puudutatud isik II esitama kõik nõutud

dokumendid erikontrolli läbiviijale elektroonilisel teel sobilikus formaadis (pangakontod .csv

või .xls formaadis; pearaamat .xls formaadis ja muud dokumendid PDF formaadis).

5. Puudutatud isikud ei ole esitanud erikontrolli läbiviijale senimaani terviklikku pearaamatut,

arvelduskonto väljavõtteid, osanike otsuseid või nõusolekuid tehingute tegemise kohta ega

lepinguid, mille alusel tehinguid tehti. Ainus terviklik dokument, mille puudutatud isikud on

avaldajale esitanud, on üks osanike otsus, millega otsustati puudutatud isiku I osanike poolt

dividendide väljamaksmine. Puudutatud isikud on esitanud mõnel korral üksikuid selgitusi

üksikute asjaolude kohta, kuid on peamiselt piirdunud vastamise tähtaja pikendamise

taotlustega ning formaalsetele vastuväidetele erikontrollija tegevusele.

6. Erikontrolli aruande koostamiseks on avaldajal vaja analüüsida puudutatud isiku I

terviklikku pearaamatut ning arvelduskonto väljavõtteid (sh suletud) perioodil 31.01.2015 –

31.01.2020. Avaldaja poolt nõutavad materjalid (st terviklik pearaamat ja arvelduskonto

väljavõtted) on vajalikud selleks, et hinnata, kas puudutatud isikute väited seotud isikutega

tehingute tegemise või mittetegemise kohta on tõesed. Näiteks on puudutatud isikud selgitanud,

et puudutatud isik I ei ole teinud tehinguid Kõrgemäe Kinnisvara OÜ-ga, Korall Invest OÜ-ga

Vergi Rand MTÜ-ga, Masti Maja OÜ-ga, Vergi Maja OÜ-ga, Ilvese Kinnisvara OÜ-ga, SS46

OÜ-ga ja Portmonee OÜ-ga. Erikontrolli läbiviijal ei ole võimalik selles väites veenduda, kui

talle ei ole kättesaadav puudutatud isiku I arvelduskonto väljavõtteid ja terviklikku

raamatupidamise pearaamatut. Samuti ei ole erikontrolli läbiviijal võimalik veenduda, et

puudutatud isik I ei ole teinud seotud isikutega rohkem tehinguid, kui neid, mille tegemist ta on

seni oma vastuses kinnitanud. Puudutatud isiku I raamatupidamise terviklik pearaamat ning

arvelduskontode väljavõtted on ainuvõimalik viis hinnata seda, kas erikontrollijale seni

avaldatu on tõene ning veenduda selles, millised tehingud on tehtud TuMS § 8 mõistes seotud

isikutega.

7. Avaldaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et dokumentide elektrooniline edastamine oleks

ebamõistlikult koormav ning äriühingu huve kahjustav. Seda kinnitab mh asjaolu, et puudutatud

isikud on edastanud avaldajale osalisi väljavõtteid pearaamatust. ÄS § 191 lg 4 kohaselt on

erikontrolli läbiviijal kohustus hoida osaühingu ärisaladust. Erikontrolli läbiviimiseks on

vajalik rist-kontrollida erinevaid lepinguid, konto väljavõtteid ning nende kajastamist

raamatupidamises. Ei saa eeldada, et erikontrollija peaks suutma sisulise ning esitatud

dokumentide ja teabe omavahelisi seoseid kontrolliva aruande koostada erikontrollitava

äriühingu kontoris dokumentide vaatlemise teel. Dokumentide elektrooniline edastamine aitab

vältida arusaamatusi ja hilisemaid vaidlusi selle üle, kas ja milliste dokumentidega erikontrolli

läbiviija on tutvunud ning mille alusel oma aruande koostanud. Olukorras, kus dokumendid on

erikontrollijale kättesaadavad elektroonilist taasesitamist võimaldaval kujul, on erikontrolli

2-20-19003

läbiviijal võimalik vajadusel tõendada erikontrolli aruandes toodud järelduste õigsust.

Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 60 lg 2 kohaselt peab vandeaudiitorit säilitama

kutsetegevuse dokumente 7 aastat aruande kuupäevast.

8. Avaldus on esitatud tähtaegselt. 17.12.2020 vastuses avaldaja teabenõudele teatasid

puudutatud isikud, et nad ei kavatse esitada terviklikku pearaamatut ja pangakontode

väljavõtteid avaldaja palutud perioodi kohta. Seega on avaldus esitatud kahe nädala jooksul

alates keelduva vastuse saamisest. Seejuures ei oma asjas tähendust, kas puudutatud isikute

09.11.2020 ja 23.11.2020 vastuseid saab samuti lugeda dokumentide esitamisest keeldumiseks.

Kui erikontrolli läbiviija ühingult teavet ei saa, on tal võimalik nõuda sama teavet korduvalt (vt

ka RKTKm nr 3-2-1-77-12, p 19, 20).

9. Avaldaja selgitas, et 13.01.2020 keeldusid puudutatud isikud jätkuvalt osade dokumentide

esitamisest ning esitasid teabenõudes toodud küsimustele mittetäielikud vastused. Avaldaja on

seda puudutatud isikutele ka oma 30.01.2020 vastuskirjas selgitanud. Seega on ülejäänud

teabenõude osas tegemist sisuliselt ÄS § 191 lg-s 4 märgitud olukorraga, kus teabenõudele on

jäetud vastamata. Isegi kui tõlgendada ÄS § 191 lg-t 4 selliselt, et avaldus tuleb esitada pärast

nelja nädala möödumist, ei ole erikontrolli läbiviija puudutatud isikutelt tänaseni küsitud teavet

saanud, mistõttu puuduvad sisulised takistused avalduse läbivaatamiseks.

Puudutatud isikute seisukohad

10. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

11. Avaldus ei ole esitatud tähtaegselt. Puudutatud isik on 09.11.2020 ja 23.11.2020 keeldunud

arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu esitamisest, seega on möödunud ÄS § 191

lg-s 4 sätestatud kahenädalane tähtaeg. Muude dokumentide osas on puudutatud isik II

17.12.2020 teabenõudele vastanud 13.01.2021 ning seega on ära langenud avaldaja

õiguskaitsevajadus. Lisaks pöördus avaldaja kohtusse 23.12.2020, ootamata ära nelja nädala

möödumist 17.12.2020 teabenõude esitamisest ÄS § 191 lg 4 järgi.

12. Avaldus ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Erikontrolli eesmärgiks on vastata konkreetsetele

kohtu poolt erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele, mitte anda erikontrolli läbiviijale täielik

ja kõikehõlmav ülevaade puudutatud isiku I majandustegevusest ja kõikidest tema

majandustehingutest absoluutselt kõikide tehingupartneritega. Nõutud dokumendid ei ole

erikontrolli läbiviimiseks vajalikud. Erikontrolli läbiviija ei saa nõuda kehtinud põhikirja

redaktsioonide esitamist, sest need on talle kättesaadavad äriregistrist. Erikontrolli läbiviija ei

saa nõuda ühingult tehingute algdokumentide esitamist, sh nende esitamist elektrooniliselt

erikontrolli läbiviija soovitud formaadis, vaid tehingute algdokumentidega saab erikontrolli

läbiviija tutvuda puudutatud isiku I büroos eelneval kokkuleppel juhatuse liikmega. Nõuda ei

saa dokumentide koopiaid ega nende edastamist e-kirja teel või dokumente enda valdusesse.

Nõuda ei saa ka ühingu juhatuselt hinnanguid ega esitada küsimusi, mis on seotud oletuste või

prognoosidega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 30.06.2021 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ning kohustati

puudutatud isiku I juhatust võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda järgmiste dokumentidega:

1) terviklik (kõiki raamatupidamiskontosid, sh suletud kontod, sisaldav) puudutatud isiku I

raamatupidamise pearaamatu väljavõte perioodi 31.01.2015- 31.01.2020 kohta;

2) kõikide puudutatud isiku I pangakontode (sh suletud pangakontod) väljavõtted perioodi

31.01.2015-31.01.2020 kohta;

2-20-19003

3) puudutatud isiku I ning Mave Varahalduse OÜ vahel perioodil 31.01.2015- 31.01.2020

toimunud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid,

täitmist kinnitavad dokumendid jne);

4) puudutatud isiku I ning Heinla Ehituse AS-i vahel perioodil 31.01.2015-31.01.2020

toimunud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid,

täitmist kinnitavad dokumendid jne);

5) puudutatud isiku I ning OÜ Bürgermeister vahelist laenutehingut puudutavad kõik

dokumendid (sh laenuleping ja selle hilisemad muudatused; laenu tagastamist puudutavad

dokumendid);

6) kõikide perioodil 31.01.2015-31.01.2020 OÜ-le Bürgermeister toimunud tasumiste aluseks

olevad lepingud või muud kirjalikud dokumendid, mis selgitavad tasumise aluseks olnud

tehingute olemust ja tingimusi.

13.1. Maakohus määras, et puudutatud isiku I juhatus peab võimaldama erikontrolli läbiviijal

tutvuda eeltoodud dokumentidega edastades need elektrooniliselt e-posti aadressil XXX

selliselt, et punktis 1 nimetatud dokument on .xls formaadis, punktis 2 nimetatud dokumendid

on .csv või .xls formaadis ning punktides 3-6 nimetatud dokumendid on .pdf formaadis.

13.2. Maakohus jättis rahuldamata avalduse kohustada puudutatud isiku I juhatust esitama:

1) puudutatud isiku I põhikirja kõik redaktsioonid, mis kehtisid perioodil 31.01.2015-

31.01.2020;

2) puudutatud isiku I osanike otsused/nõusolekud vms, millega määrati tingimused tehingute

tegemiseks puudutatud isikuga II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil

31.01.2015-31.01.2020;

3) 17.12.2020 päringus nimetamata puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II ning temaga TuMS

§ 8 tähenduses seotud isikute vahel toiminud tehingute alusdokumendid (arved, lepingud,

tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist kinnitavad dokumendid jne);

4) TuMS § 50 nimetatud dokumendid, mille alusel puudutatud isik I veendus, et tehingud

vastavad turutingimustele;

5) juhatuse kirjalik selgitus selle kohta, miks laenu võtmine Swedbankist ja selle arvel laenu

tagastamine OÜ-le Bürgermeister oli otstarbekas;

6) loetelu summadest, mis puudutatud isik I on tasunud OÜ-le Bürgermeister.

13.3. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

14. ÄS § 191 lg 4 järgi peavad juhatuse ja nõukogu liikmed võimaldama erikontrolli läbiviijal

tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on

erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes.

Erikontrolli läbiviija peab hoidma osaühingu ärisaladust. Dokumentidega tutvumise

võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe

nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse

esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu

liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

15. Menetlusosalised vaidlevad, kas avaldus on esitatud tähtaegselt. Nähtuvalt kohtule esitatud

teabenõudest (dtl 10-12) pöördus erikontrolli läbiviija puudutatud isiku I poole teabe saamiseks

ja dokumentidega tutvumiseks esmakordselt 09.06.2020. Puudutatud isik I vastas

keeldumisega, põhjendades seda asjaoluga, et erikontrolli määramise kohtulahend ei ole veel

jõustunud (dtl 14-15). Avaldaja edastas teabenõude uuesti 23.09.2020 (dtl 16), puudutatud isik

2-20-19003

I vastas 09.11.2020 (dtl 72) ja 13.11.2020 (dtl 20-22). 20.11.2020 e-kirjaga (dtl 23) on avaldaja

puudutatud isikule I ette heitnud nõutud arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu

elektroonilisel kujul esitamata jätmist ning nõudnud nende esitamist hiljemalt 23.11.2020.

Puudutatud isik I keeldus 23.11.2020 arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu

esitamisest (dtl 24-25). Avaldaja vastas 14.12.2020, et need on erikontrolli läbiviimiseks

vajalikud materjalid ning tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul (dtl 26).

16. Kohus ei nõustu puudutatud isikutega, et avaldaja oli 17.12.2020 minetanud õiguse nõuda

arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatuga tutvumist, kuna puudutatud isik I oli teabe

andmisest juba 23.11.2020 keeldunud ning avaldaja ei pöördunud keeldumise saamisest kahe

nädala jooksul kohtusse. Kohus leiab, et seadus ei keela dokumentidega tutvumise või teabe

esitamise nõudmist korduvalt. Tähtaegade osas analoogse sisuga regulatsiooni puutuvalt on

Riigikohus leidnud, et kui osanik laseb mööda ÄS § 166 lg 3 sätestatud tähtaja, saab osanik

esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning seejärel on tal võimalik

pöörduda avaldusega uuesti kohtu poole (RKTKm nr 3-2-1-77-12, p 19). Ka

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg-s 4 sätestatud tähtajad kohalduvad

igakordsele nõudele. Nähtuvalt avaldaja 17.12.2020 avalduse sisust on tegemist uue nõudega

teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Kuna avaldus kohtule esitati 23.12.2020, ei ole

avaldus esitatud hilinenult.

17. Menetlusosalised vaidlevad, kas avaldaja poolt nõutu on vajalik erikontrolli läbiviimiseks.

Avaldaja väljatoodu kohaselt on perioodi 31.01.2015-31.01.2020 kohta tervikliku pearaamatu

ning kõigi pangakontode väljavõtete esitamine vajalik kõigile erikontrolli läbiviijale ülesandeks

pandud küsimustele vastamiseks, et erikontrolli läbiviija saaks veenduda juhatuse poolt antud

selgituste õigsuses, nt väited konkreetsete seotud isikutega tehingute puudumise kohta.

Avaldaja on nimetatud dokumentidega tutvumise vajadust veenvalt põhistanud. Taotletud

periood 31.01.2015-31.01.2020 langeb kokku erikontrolli määramise määruses märgitud

perioodiga „viimased 5 aastat“ (kohtumäärus tehti 31.01.2020). Raamatupidamine on tervik

ning üksnes üksikute kannetega tutvumine pearaamatus või konto väljavõttel ei ole piisav, et

kontrollida kajastatu vastavust juhatuse selgituste ning teiste erikontrolli läbiviijale esitatud

dokumentidega. Asjaolu, et pearaamat ja konto väljavõte sisaldavad teavet ka selliste tehingute

kohta, mida erikontrolli läbiviija uurima ei pea, nimetatut ei muuda.

18. Dokumendid seoses OÜ-ga Bürgermeister sõlmitud laenutehinguga ning kõik OÜ-le

Bürgermeister toimunud tasumiste aluseks olevad lepingud vm dokumendid on kohtu

hinnangul asjassepuutuvad vastamaks erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustele 2 ja 3.

Dokumendid seoses Heinla Ehituse AS-i ja Mave Varahalduse OÜ-ga on asjassepuutuvad

seoses küsimusega 1. Puudutatud isik I on 13.01.2021 avaldajale vastanud, et nende

dokumentidega saab avaldaja tutvuda puudutatud isiku I büroos eelneval kokkuleppel juhatuse

liikmega.

19. Puudutatud isikud on esitanud 13.01.2021 vastuse 17.12.2020 nõudele (dtl 73-82), millest

nähtuvalt vastas puudutatud isik I, et juhatus on juba edastanud kõik osanike otsused,

nõusolekud vms, millega määrati tingimused tehingute tegemiseks puudutatud isikuga II ja

temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil 31.01.2015-31.01.2020, juhatuse

hinnangul on kõikide tehtud tehingute osas tegemist puudutatud isiku I poolt igapäevase

majandustegevuse raames sõlmitud turuhinnaga tehingutega, st kohaldub ÄS § 181 lg 3 teine

lause. Kohtule esitatud kirjavahetusest (dtl 10-34) ei nähtu, et puudutatud isik I oleks avaldajale

esitanud ühtegi osanike otsust seoses tehingute tegemisega puudutatud isikuga II või temaga

seotud isikutega. Kohus saab 13.01.2021 vastusest aru, et selliseid osanike otsuseid vastu

võetud ei ole. Samuti on puudutatud isik I 13.01.2021 vastanud, et juhatuse poolt ei ole

2-20-19003

koostatud TuMS § 50 nimetatud dokumente, mille alusel puudutatud isik I veendus, et tehingud

puudutatud isikuga II ja temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikutega perioodil 31.01.2015-

31.01.2020 vastasid turutingimustele. Kui dokumente ei ole, ei saa kohus kohustada ka nendega

tutvumise võimaldamiseks, ning avaldus tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.

20. Nähtuvalt avaldaja 17.12.2020 kirjast, ei ole avaldaja 17.12.2020 nõudnud kõigi puudutatud

isiku I ja puudutatud isiku II ning temaga TuMS § 8 tähenduses seotud isikute vahel toimunud

tehingute alusdokumentide (arved, lepingud, tasaarvestust puudutavad dokumendid, täitmist

kinnitavad dokumendid jne) esitamist. Nimetatut on nõutud küll 09.06.2020, kuid 17.12.2020

nõuet vastavas osas korratud ei ole, mistõttu ei saa ka avaldust selle osas rahuldada. ÄS § 191

lg 4 eeldab nõude esitamist esmalt ühingule. 17.12.2020 on nõutud seotud ühingutest (nimekiri

dtl 20) dokumente üksnes puutuvalt OÜ-sse Bürgermeister, Veerenni Arendus OÜ-sse, Heinla

Ehituse AS-i ja Mave Varahalduse OÜsse. Seoses Veerenni Arendus OÜ-ga on nõutud üksnes

andmeid ja ühinemisel koostatud lõppbilansi esitamist. Seoses puudutatud isikuga II on nõutud

digitaalselt allkirjastatud osanike otsuseid tasu maksmise kohta, kui sellised on olemas.

Puudutatud isik I on 13.01.2021 vastanud, et digitaalselt allkirjastatud otsused tasu kohta

puuduvad.

21. Kohus tuvastab, et puudutatud isiku 13.01.2021 vastus sisaldab vastust küsimusele, miks

juhatuse arvates laenu võtmine AS-st Swedbank ja selle arvel laenu tagastamine OÜ-le

Bürgermeister oli puudutatud isiku I seisukohalt otstarbekas. Avaldus jääb rahuldamata teabe

saamiseks nimetatud küsimuse osas. Kohus tuvastab ka, et 17.12.2020 ei ole korratud nõuet

esitada loetelu summadest, mis puudutatud isik I on tasunud OÜ-le Bürgermeister, mistõttu

avaldus jääb vastavas osas rahuldamata.

22. Avaldus jääb seoses põhikirja redaktsioonide esitamiseks kohustamise nõudega

rahuldamata. Äriregistri päring on kohtu hinnangul põhikirjade kõigi redaktsioonide saamiseks

kiire ja usaldusväärne viis, mis ei ole koormavam kui vastavate dokumentide nõudmine ühingu

juhatuselt. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaksid sellise päringu tegemist, mh

ei ole takistavaks asjaoluks kohtu hinnangul päringu tasulisus. Tulenevalt TsMS § 605 lg 1 on

erikontrolli läbiviijal õigus nõuda ühingult mh erikontrolli läbiviimise käigus tekkinud

kulutuste hüvitamist. Juhul kui puudutatud isikud eelistavad, et avaldaja teeb päringu

äriregistrisse ise, tekib avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult I seonduva kulu hüvitamist.

23. Menetlusosalised vaidlevad, kas erikontrolli läbiviija saab nõuda dokumentide esitamist

elektrooniliselt endale sobivas formaadis ja enda valdusesse, või piisab, kui ühing võimaldab

dokumentidega tutvumist enda asukohas. Nimetatud küsimusele vastamiseks ei saa kohaldada

analoogiat osaniku teabeõigusega ning puudutatud isikute viited vastavale kohtupraktikale ei

ole asjassepuutuvad, sest erinevalt osanikust, kes tutvub dokumentidega üksnes teabe

saamiseks, peab erikontrolli läbiviija saadud teavet ka analüüsima ning koostama erikontrolli

tulemuste kohta aruande (ÄS § 191 lg 5). ÄS § 191 lg 4 eesmärgiks on teha erikontrolli

läbiviimine võimalikuks, milleks võimaldada erikontrolli läbiviijale juurdepääs dokumentidele,

mis on vajalikud erikontrolli aruande koostamiseks. Kuivõrd aruande koostamine hõlmab

tulenevalt AudS §-test 60 lg 1 ja 2 mh dokumentide ja andmete kogumist, ei ole ÄS § 191 lg 4

sisustatav selliselt, et erikontrolli läbiviijal ei ole õigust saada dokumentidest (elektroonilisi)

koopiaid. Erikontrolli järeldused peavad olema kontrollitavad, sh peab hiljem olema võimalik

kontrollida aruande aluseks olevaid andmeid, mis ei ole võimalik, kui puuduvad aruande

koostamise aluseks olnud dokumendid sellisel kujul, nagu need erikontrolli läbiviijale esitati.

24. Puudutatud isikud ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust pidada dokumentide

elektroonilist edastamist objektiivselt takistatuks või puudutatud isiku I suhtes ebamõistlikult

2-20-19003

koormavaks. Vastupidi, kui erikontrolli läbiviija peaks tulema puudutatud isiku I asukohta ise

dokumente kopeerima ning ei saaks andmeid töödelda elektrooniliselt, suurendaks see

erikontrolli

läbiviimiseks

vajalikku

ajakulu

kordades.

Nähtuvalt

menetlusosaliste

kirjavahetusest, on puudutatud isik I juba dokumente osaliselt elektrooniliselt edastanud, sh

väljavõtted pearaamatust (dtl 95). Kontode väljavõtted on ka puudutatud isikule I endale

kättesaadavad primaarselt elektrooniliselt. Puudutatud isikutel on hea usu põhimõttest tulenev

kohustus erikontrolli läbiviimist mitte takistada, sh edastada dokumente elektrooniliselt, kui see

on vastavalt asjaoludele mõistlik.

25. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda. Avalduse esitamine oli põhjendatud osaliselt. Erikontrolli läbiviijal puudub isiklik huvi

avalduse menetlemise suhtes, erikontrolli viiakse läbi puudutatud isiku I huvides. Riigikohus

on lahendis nr 3-2-1-18-11 (p 19) märkinud, et hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi

õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul

ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Võttes

arvesse, et tegemist oli avaldusega seoses erikontrolli läbiviimisega, ei saanud puudutatud

isikutel olla õigustatud ootust, et nende menetluskulud peaksid jääma avaldaja kanda.

Määruskaebus

26. Puudutatud isikud esitasid 14.07.2021 määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

määruse osas, milles avaldus rahuldati ja menetluskulude jaotuse osas ning uue määrusega jätta

avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

27. Seaduse kohaselt on erikontrolli eesmärgiks vastata konkreetsetele kohtu poolt erikontrolli

läbiviijale esitatud küsimustele. Erikontrolli läbiviijal on õigus tutvuda üksnes erikontrolliks

vajalike dokumentidega. Maakohus on kohustanud ebaõigesti puudutatud isiku I juhatust

võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda tervikliku (kõiki raamatupidamiskontosid, sh suletud

kontod, sisaldava) puudutatud isiku I raamatupidamise pearaamatu väljavõttega perioodi

31.01.2015-31.01.2020 kohta ning kõikide pangakontode (sh suletud pangakontod)

väljavõtetega perioodi 31.01.2015- 31.01.2020 kohta. Nimetatu annab erikontrolli läbiviijale

täieliku ja kõikehõlmava ülevaate puudutatud isiku I majandustegevusest ja kõikidest

majandustehingutest kõikide tehingupartneritega. Jääb ebaselgeks, milliste konkreetsete

erikontrolli läbiviijale esitatud küsimustega seoses taotletakse eelnimetatu esitamist.

28. Avaldaja ei ole seostanud iga taotletavat dokumenti või küsimust vastava küsimusega

erikontrolli määramise kohtumääruses ning põhistanud, miks on nõutav vajalik küsimusele

vastamiseks. Kui küsimustele on vastatud või dokumentidega tutvumist võimaldatud osaliselt

või avaldaja arvates ebakohaselt, tuleb avaldajal välja tuua, miks esitatuga ei saa lugeda nõuet

täidetuks.

29. Tervikliku pearaamatu ja kõikide pangakontode väljavõtete esitamise osas oli avaldus

maakohtule esitatud hilinemisega. Puudutatud isiku I juhatus oli väljendanud oma selget

keeldumist teabenõudes märgitud arvelduskonto väljavõtete ja tervikliku pearaamatu

elektrooniliselt esitamise nõudele 09.11.2020 ja 23.11.2020 vastuskirjades avaldaja eelnevatele

samasisulistele kirjalikele teabenõuetele. Kaebajad ei nõustu, et kui erikontrolli läbiviija laseb

mööda ÄS § 191 lg-s 4 sätestatud tähtaja, saab ta esitada sama sisuga teabenõude kohtuväliselt

uuesti ning seejärel on tal võimalik pöörduda uue avaldusega kohtu poole.

30. Põhjendamatu on erikontrolli läbiviija nõue dokumentide saamiseks elektroonilises

formaadis. Maakohus kohustas ebaõigesti puudutatud isiku I juhatust esitama vaidlusalused

dokumendid erikontrolli läbiviijale .pdf formaadis. Erikontrolli läbiviija saab teostada oma

2-20-19003

õigust dokumentidega tutvumiseks üksnes osaühingu asukohas (VÕS § 1016). Käesoleval juhul

tuleb analoogia korras kohaldada Riigikohtu juhiseid ja selgitusi osaniku teabenõudele

vastamise puhuks, mis ütlevad, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega seda, et

kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga. Ühing võib seda teha, kui ta

leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega osaühingu

ruumides, aga kohus ei saa vähemalt üldjuhul osaühingut selleks kohustada. Ühing ei pea

dokumente tegema kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks neid kopeerida või alla laadida.

Täitmisviisi ei ole põhjust kindlaks määrata selliselt, et tutvumine oleks tingimata

elektrooniline (RKTKm nr 2-16-3492, p 14.4; nr 2-18-13213, p 28; nr 2-19-9918, p 41).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

31. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

32. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

34. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult kohustanud puudutatud isiku I juhatust

võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda tervikliku raamatupidamise pearaamatu väljavõttega

ning kõikide pangakontode väljavõtetega perioodi 31.01.2015- 31.01.2020 kohta. ÄS § 191 lg-

st 4 tulenevalt on erikontrolli läbiviijal õigus tutvuda erikontrolliks vajalike dokumentidega.

Tsiviilasjas nr 2-18-16010 tehtud Harju Maakohtu 31.01.2020 määruse kohaselt on erikontrolli

eesmärgiks välja selgitada, kas osanikel või puudutatud isikul I võib olla tekkinud kahju

hüvitamise nõue puudutatud isiku I juhatuse vastu. 31.01.2020 määrusega kohustati erikontrolli

aruandes vastama mh küsimustele: millistel tingimustel on ühing teinud juhataja ja TuMS § 8

tähenduses seotud isikutega tehinguid viimase viie aasta jooksul? Kas tehtud tehingud olid

tehtud kooskõlas turutingimustega ja majanduslikult põhjendatud. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et selleks, et eeltoodud küsimustele vastata, on erikontrolli läbiviijal vajalik

tutvuda tervikliku pearaamatu ja kõikide pangakontode väljavõtetega, et saada ülevaade, kas

tehtud on tehinguid seotud isikutega ning anda hinnang tehingute põhjendatusele. Erikontrolli

läbiviija ei saa oma kohustusi aruande koostamisel täita (sh tagada aruande usaldusväärsust)

lähtuvalt üksnes puudutatud isikute väidetest. Erikontrolli läbiviijal tuleb veenduda, et

puudutatud isik I ei ole teinud seotud isikutega rohkem tehinguid, kui neid, mille tegemist on

puudutatud isikud kinnitanud. Eeltoodu eeldab ka erikontrolli läbiviijale esitatud teabe ja

dokumentide usaldusväärsuse kontrollimist.

35. Kolleegium ei nõustu, et erikontrolli läbiviija avaldus on esitatud hilinenult. Arvestades ÄS

§ 166 lg 3 ja § 191 lg 4 sõnastust ning erikontrolli ja osaniku teabeõiguse instituutide olemust,

nõustub kolleegium, et käesoleval juhul saab analoogia korras kohaldada osaniku teabeõiguse

regulatsiooni puudutavat kohtupraktikat (RKTKm nr 3-2-1-77-12, p 19). Erikontrolli läbiviijal

on võimalik esitada korduvalt osaühingule sama sisuga nõue dokumentide ja teabe saamiseks

kohtuväliselt ning nõude mittetäitmisel pöörduda avaldusega kohtu poole. Avaldaja on esitanud

2-20-19003

nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks 17.12.2020 ning avalduse kohtule

23.12.2020, mistõttu on avaldus ÄS § 191 lg-st 4 tulenevalt esitatud tähtaegselt.

36. Kolleegium ei nõustu kaebajatega, et maakohus kohustas ebaõigesti esitama vaidlusalused

dokumendid erikontrolli läbiviijale elektroonselt. Kaebajad ei ole välja toonud, et vastava

kohustuse täitmine oleks objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kuivõrd erikontrolli läbiviija peab koostama erikontrolli tulemuste

kohta aruande (ÄS § 191 lg 5), mis hõlmab ka tulenevalt AudS §-test 60 lg 1 ja 2 dokumentide

ja andmete kogumist, ning erikontrolli järeldused peavad olema kontrollitavad, siis erikontrolli

läbiviijal on õigus saada dokumentidest (elektroonilisi) koopiaid. Lisaks on maakohus välja

toonud, et asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud edastanud juba avaldajale

elektrooniliselt osalisi pearaamatu väljavõtteid. Ebamõistlikult koormav ei saa olla ka äriühingu

arvelduskontode väljavõtete tegemine, mis on puudutatud isikutele kättesaadavad eelduslikult

digitaalsel kujul, ja nende elektroonilist edastamist avaldajale. Ka osaniku teabeõiguse

teostamise viisi sisustades on Riigikohus leidnud, et arvestades elektroonilise dokumendikäibe

üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda

eelistatult digitaalsel kujul. Otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei

pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema

osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma

ning jäädvustamise eesmärgil ekraani pildistama või sellest kuvatõmmiseid tegema. Seega

võiks eelistatult teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega

osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine,

veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud

alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule

osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid

sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi (RKTKm nr 2-20-9006, p 14).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja

ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta.

38. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse

esitajate kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)