2-19-9372/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Merit Helm ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9372

Kohtuasi

X hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava

tegevuse

lõpetamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 4. veebruari 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-9372

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 19. juunil 2019 Harju Maakohtule hagi AS-i Postimees Grupp (kostja)

vastu, milles palus järgmist:

-

Kohustada kostjat hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest

hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalis www.postimees.ee 25. mail

2019 ilmunud artiklist „Salapärase Vene investori sadam laguneb“, järgmised lõigud:

„Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et Q ostis sadama oma ettevõtte DM

Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja

Res Publica Liidu liige X. X oli juhatuses 1.juunist 2011 kuni sama aasta

20.detsembrini.

Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et X-le ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter

Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide

rikkuritele.

Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse

investeeringu eest Eestisse.

Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti

firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele

kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate

venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas.

Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, X lõpetas telefonikõne

sõnadega: „Ei paku huvi.“

- Kohustada kostjat hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest

hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees venekeelses veebiportaalis rus.postimees.ee

27. mail 2019 ilmunud artiklist „Принадлежащий таинственному российскому

инвестору порт на Хийумаа разваливается“ järgmised lõigud:

„Странности всей этой истории придает то обстоятельство, что Q купил

порт через свое предприятие DM Harbour Capital OÜ, единственным членом

правления которого на момент покупки являлся бывший член Союза Отечества

и Res Publica X. X входил в правление с 1 июня по 20 декабря 2011 года.

В том же году программа канала ЭТВ «Pealtnägija» раскрыла, что Xу и его

соратнику по партии принадлежала квартира в Таллинне по адресу Кооли 1/3, на

которую было зарегистрировано свыше ста предприятий, принадлежавших

бизнесменам из стран СНГ. По действовавшему тогда законодательству, за

инвестицию в эстонский бизнес в размере миллиона крон (63 900 евро) можно

было получить вид на жительство в Эстонии. Таким образом вид на

жительство получили многие, но при ближайшем рассмотрении выяснилось, что

у большинства эстонских фирм этих инвесторов отсутствовала какая-либо

экономическая деятельность. Программа «Pealtnägija», освещавшая скандал с

выдачей видов на жительство российским бинесменам, приводила тогда

2-19-9372

продажу порта Калана как единственный пример инвестиции российских денег

в Эстонию. Теперь эта инвестиция находится в упадке.

Получить комментарий причастных лиц Postimees не удалось, X прервал

телефонный звонок со словами: "Неинтересно".“

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.

2. Hagiavalduse kohaselt ilmus 25. mail 2019 ajalehe Postimees paberväljaande merenduse

rubriigis artikkel pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam laguneb“. Samal päeval ilmus

artikkel ka ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning 27. mail 2019.a. ajalehe

Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee. Artiklis on lubamatult kasutatud

hageja isikuandmeid ja rikutud hageja isiklikke õigusi, kasutades hageja nõusolekuta tema

nime. Hageja nimetamise ja tsiteerimisega Kalana sadamat puudutavas artiklis on mindud

vastuollu Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-ga 1.4. (ajakirjanik vastutab oma sõnade ja

loomingu eest, ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne,

moonutatud või eksitav informatsioon) ja p-iga 1.5. (ajakirjandus ei tohi oma tegevusega

kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda

informatsiooni saada). Samuti sisaldub hageja esiletoodud artiklilõigus hageja kohta tema

mainet kahjustav ebakohane väärtushinnang.

Artiklis käsitletuga ei ole seotud asjaolu, et hageja oli Kalana sadama omaniku juhatuse liige

aastal 2011, kuna artikkel räägib Kalana sadama olukorrast aastal 2019. See, et hageja oli

sadama ostmise ajal 8 aastat tagasi sadama ostnud äriühingu juhatuse liige, ei oma sadama

tänase olukorra ja arengu seisukohalt mingisugust tähtsust ega muuda teda „asjaosaliseks“, kes

peaks sadama teemat kommenteerima. Artikkel käsitleb Kalana sadama olukorda ja arengut,

millega hagejal ei ole mingit seost, mistõttu oli põhjendamatu hageja artiklis mainimine. Hageja

isikuandmeid on kasutatud artiklis üksnes selleks, et artiklit paremini müüa. Hagejat ei saa

pidada avaliku elu tegelaseks, sest ta pole alates 2011. aastast olnud avalikkuse tähelepanu all.

Artikli teemaga ei ole seotud ka asjaolu, et hagejale ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter,

kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Artiklis

väljendub ka ebakohane hinnang justkui oleks hageja seotud ebaseadusliku tegevusega.

Hinnangut väljendab keelekasutus „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et […]“ ja

elamislubade taotlemise temaatikaga sidumine, mille suhtes ei tuvastatud kuriteo

toimepanemist. Elamislubade temaatikat ei saa samuti pidada enam avaliku huvi objektiks, sest

selles osas on toimunud kriminaalmenetlus, milles leiti, et midagi kriminaalset ei toimunud.

Hageja kohta esitatud väited ei ole artikli sisu mõistmiseks vajalikud, sest artikkel on terviklik

ka juhul kui hageja kohta märgitud laused artiklist eemaldada.

2.1. Hageja nõuded põhinevad kahel alusel: au teotamine ebakohase väärtushinnanguga (VÕS

§ 1045 lg 1 p 4 ja p 7, § 1046, ja §1055 lg 1) ja isiklike õiguste riive (VÕS § 1045 lg 1 p 7,

1055 lg 1 ja isikuandmete kaitse seaduse § 4).

2.2. Lisaks rikkumise lõpetamise nõudele tuleb hagejale hüvitada mittevaraline kahju. Hagis

käsitletud artikkel on põhjustanud hagejale hingelist valu ning kannatusi. Hagejat on temale

soovimatult järjekordselt seostatud 2011. a elamislubade temaatikaga, mille osas on riiklikud

uurimisorganid lõplikud hinnangud andnud. Hageja ei soovi olla jätkuvalt seostatud

sündmustega, mis on ammu möödunud ja kontekstis (väärtushinnangute kaudu), nagu oleks

elamislubade temaatikas olnud midagi seadusevastast, kuigi riiklikud uurimisorganid on

tuvastanud, et midagi seadusevastast ei olnud. Selline elamislubade temaatika jätkuv avalikkuse

ette toomine, hagejaga seostamine ja hagejast sellega negatiivse kuvandi loomine kahjustab

hageja mainet nii avalikkuse kui sõprade ja tuttavate hulgas. Lisaks sunnitakse hagejat taaskord

tegelema oma õiguste kaitsega ja tegevustega, millega hageja muidu ei peaks tegelema,

arvestades, et hageja ei ole ühiskondlikult aktiivne isik ega soovi endale avalikkuse tähelepanu.

2-19-9372

Kuna artikkel on avalikult kättesaadav, on võimalik sellele viidata, seda kasutada ja

kommenteerida. Vaadates lugejate poolt artiklile lisatud kommentaare, nagu näiteks „Kus on

X, seal on sulimine. Nii ongi.“, võib väita, et hageja maine kahjustamine võib vabalt ja

piiramatult jätkuda. Hageja soovib hagiga saavutada muuhulgas seda, et lõppeks tema

seostamine negatiivses kontekstis ja tema mainet kahjustavalt minevikus toimunud tegevusega,

milleks oli äriühingute poolt täiesti legaalne elamislubade alane õigusnõustamine, ja tol ajal

aset leidnud sündmustega, millega hagejal oli puutumus, mistahes muude sündmustega, millel

puudub esimesena nimetatud sündmustega mistahes seos. Hageja ei soovi oma isikule

tähelepanu, mida tema isik ei vääri ja soovib, et tema nime ja muude andmete kasutamine mitte

üldisest huvist lähtuvalt, vaid sensatsioonijanu ja ajalehe müüginumbrite edendamise eesmärgil

lõpeks. Kahjusumma määramisel peaks arvestama ka nende asjaoludega (VÕS § 134 lg 6).

Hageja on varasemalt pidanud põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks 10 000 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Hageja isikuandmete avaldamine oli lubatud tulenevalt IKS §-ist 4 ja avalikust huvist.

Avaliku huvi olemasolu Kalana sadama seisukorra üle ei ole vaidluse all. Avalik huvi

on ka lõikude osas, mille eemaldamist hageja nõuab. Hageja on tulenevalt 2011. aasta

elamislubade skandaalist avaliku elu tegelane. Elamislubade skandaali sisuks oli, et

hageja võimaldas äriühingutel, millel puudus äritegevus, registreerida endale Eestis

tegevuskoht. Artikli sisuks oli, et samal ajal oli hageja juhatuse liige ettevõttes, mis ostis

Kalana sadama ning milles ei ole reaalset majandustegevust tänaseni käivitunud.

Seetõttu oli hageja nimetamine ja artikliga seostamine põhjendatud, sest mõlemad olid

oluliseks osaks Kalana sadama tänase olukorra kujunemises. Praeguses asjas on hagejal

selge seos Kalana sadama Vene investori poolt omandamise asjaoludega, millest

artikkel peamiselt räägibki.

2) Artiklis mainiti ka mitmeid teisi isikuid, kes on sadamaga seotud olnud, mis näitab, et

eesmärk polnud hageja arvel artiklit reklaamida, vaid kajastada teemat igakülgselt.

3) Artikli avaldamisel järgiti eetikakoodeksit ning avaldati üksnes objektiivseid ja tõeseid

väiteid hageja kohta. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, kuidas on kostja,

nimetades ja tsiteerides artiklis hagejat, läinud vastuollu Eesti ajakirjanduseetika

koodeksi punktidega 1.4. ja 1.5. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas isiku nimetamine,

kes on otseselt seotud sadama omandamislooga, on eksimine ajakirjanduseetika

koodeksi vastu. 25. mail 2019 Postimehes avaldatud artikkel sisaldas infot, mis on juba

2011. aastal avaldatud. Asjaolu, et konkreetne elamislube käsitlev informatsioon on

vabalt leitav kõigile, kes sisestavad interneti otsingumootorisse hageja nime, näitab, et

hageja õiguste riive teabe taasavaldamisel oli minimaalne.

4) Hinnang, et lugu on kummaline tulenevalt hagejaga seotud asjaoludest, on

ajakirjanduslikult lubatav sõnakasutus. Tegemist ei ole hageja suhtes hinnangu

andmisega, vaid loogilise hinnanguga esitatud asjaoludele.

5) Kolmanda ebakohase väärtushinnanguna tõi hageja välja, et kostja on artiklis täiesti

ebavajalikult, ebaõigesti ja hageja mainet kahjustavalt minevikus toimunud

elamislubade taotlemisele viidanud nagu see oleks olnud ebaseaduslik tegevus. Hageja

ei ole välja toonud, kuidas kostja on ebaseaduslikule tegevusele viidanud ning kostja

jaoks jääb arusaamatuks, kust sellise järelduse välja lugeda saaks. Avaldatud

artiklilõikudes ei ole kordagi öeldud ega viidatud, et hageja elamislubadega seonduv

tegevus oli ebaseaduslik. Väärtushinnangut ei muuda ebakohaseks asjaolu, et hageja ei

2-19-9372

soovi olla seostatud 2011. aasta elamislubade teemaga, kuid hageja on otseselt sellega

seotud. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et Kaitsepolitseiamet ei tuvastanud ühtki kuritegu,

kuna artiklis ei süüdistata hagejat milleski kuritegelikus. Seega puudub ka alus tugineda

ebakohasele väärtushinnangule, kuna kõik, mis on artiklis avaldatud, on objektiivselt

tõele vastav.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 25. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast

praeguses asjas kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4.1. Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

ajalehe Postimees paberväljaandes ilmus merenduse erirubriigis 25. mail 2019 artikkel

Kalana sadamast pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam laguneb“;

-

Artikkel ilmus 25. mail 2019 ka ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee

ja 27. mail 2019 ajalehe Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee;

-

Artiklis on mh avaldatud järgnev lõik „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et Q

ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige

oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige X. X oli juhatuses 1. juunist

2011 kuni sama aasta 20. detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et X-le ja

tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle

saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada

elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said

elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti

firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele

kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate

venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt

ei õnnestunud värsket kommentaari saada, X lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku

huvi.“

-

Artiklit on kasutatud uudise alusena ka teised ajakirjandusväljaanded.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kostja vastu rikkumise lõpetamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus analüüsis esmalt rikkumise lõpetamise nõuet.

4.3. Vaidlust ei ole, et kostja töötles hageja isikuandmeid avaldades hageja ees- ja

perekonnanime). Seega tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemiseks oli õiguslik alus IKS § 4

tähenduses. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul

eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega (IKS1 § 4 ls 1). Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära

kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS § 4 ls 2). Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab

kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus

alus. Vaidlust ei ole, et Kalana sadama seisukorra vastu on olemas avalik huvi. Kostja avaldatud

artikli pealkiri on „Salapärasele Vene investorile kuuluv Hiiumaa sadam laguneb“. Kostja

avaldas vaidlusaluses artiklilõigus, et Q ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ

kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige

s.t hageja. Samuti on artiklis kirjas, millisel perioodil oli hageja DM Harbour Capital OÜ

juhatuses. Artiklis on ka kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu

jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel ning on olnud Kalana sadama ostutehingu

elluviija. Lõik sisaldab ka infot elamislubade saamise kohta.

2-19-9372

4.4. Maakohtu hinnangul esines kostjal alus hageja kohta andmete avaldamiseks. Kostja

avaldatud artikkel käsitleb väikesadamat ja selle olukorda. Sellise teemakäsitluse juures on

loomulik uurida, miks sadam on sellises olukorras. Maakohtu hinnangul oli loogiline, et artiklis

käsitleti ka sadama omanikku ning omanikuks saamise asjaolusid. Teemad on omavahel seotud

ning hageja on sadamaga seotud. Sadama omanik on välisinvestor. Avalik huvi esineb ka fakti

vastu, et Kalana sadama ostutehingu sõlmis hageja DM Harbour Capital OÜ nimel. Hagejal on

selge seos Vene investori poolt Kalana sadama omandamise asjaoludega. Kokkuvõttes on

Kalana sadama omandamise asjaolud sadama arengut kajastava artikli oluliseks osaks.

4.5. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on praegusel ajal avalikkusele tuntud

endine poliitik 2011. aastal kajastamist leidnud elamislubade temaatika tõttu. Avalik huvi nende

asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset leidnud nn elamislubade

temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Kostja on esile toonud, et nn elamislubade

temaatika oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu

(IRL) liikmed hageja ja W. Eesti Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti

isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“. Tegemist oli avalikkuse

tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub avalikkusele ka

praegu. Kostja on tõendanud, et Riigikogu uurimiskomisjon tuvastas, et hageja tegeles

elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega. Eelnevaid asjaolusid

arvestades saab artiklis hagejat käsitlevat osa pidada artikliga seotuks ning tegemist ei ole

ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemäära

hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus.

4.6. Järgmiseks

analüüsis

maakohus,

kas

isikuandmete

töötlemine

oli

kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Hageja heitis kostjale ette Eesti ajakirjanduseetika koodeksi

p 1.4 rikkumist. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 teise lause kohaselt kannab

ajakirjandusorganisatsioon hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav teave.

Hageja hinnangul ei ole tõene väide, et korter asukohaga Kooli 1/3, Tallinn kuulus hagejale.

Kostja selgitas, et vaidlusaluses artiklis avaldatud väide, et hagejale ja tema erakonnakaaslastele

kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3 on lubatavates piirides üldistus faktilisest olukorrast.

Riigikogu uurimiskomisjoni raporti kohaselt kuulusid meedias tähelepanu alla võetud Tallinnas

Kooli tn 1/3 1 ja 14 (edaspidi Kooli 1/3) asuvad korterid komisjoni poolt vaatluse alla võetaval

perioodil OÜ Centennial Investments omandisse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks oli W.

Osaühingul oli kolm võrdsete osalustega äriühingust osanikku: OÜ Alistar Consult, OÜ Integer

Invest ja Advisory Partners OÜ. Osanikest äriühingute ainuosanikeks ja juhatuse liikmeteks

olid vastavalt OÜ-s Alistar Consult Ä, OÜ-s Integer Invest W ning Advisory Partners OÜ-s X.

Seega on tõendatud, et hagejale kuulus koos erakonnakaaslastega Kooli 1/3, Tallinn korter

osaühingute kaudu. Maakohus nõustus kostjaga, et asjaolu, et hageja ja tema erakonnakaaslased

omasid korterit valdusfirmade kaudu, ei muuda kostja väidet sisuliselt ebaõigeks, kui väidet

tõlgendada keskmise mõistliku isiku seisukohalt. Seega ei saa ajalehes hageja kohta ilmunud

teavet pidada ebatäpseks, moonutatuks või eksitavaks.

4.7. Hageja tugines ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.5 rikkumisele. Eesti

ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega tekitada

kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda

informatsiooni teada. Kohtupraktikas on selgitatud, et väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse

kui võrdsete põhiõiguste vahel tasakaalu leidmiseks tuleb mh hinnata andmete panust üldist

huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud

isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu,

vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse

eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile.

Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes

2-19-9372

andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse,

ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Maakohus nõustus

kostjaga, et artiklis esitatud käsitlus on neutraalne ja avaldatud väited sobivad artikli konteksti.

Artikkel ei käsitle hageja eraelu detaile. Elamislubade probleemistikku ja hageja rolli selles on

ajakirjanduses ka varem käsitletud. Artikkel käsitleb Kalana sadamaga seotud probleeme,

sadama lagunemist ning omaniku soovi sadam müüa. Hageja oli sadama ostnud äriühingu liige.

Kostja ajakirjanik juhtis artiklis avalikkuse tähelepanu asjaolule, et 2011. aastal omandas DM

Harbour Capital OÜ, keda esindas hageja, Kalana sadama. Kalana sadamas ei toimu tänaseni

reaalset majandustegevust ning sinna ei ole investeeringuid tehtud.

4.8. Elamislubade teema käsitlemist ei saa pidada Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.5

rikkumiseks. Elamislubade teema oli avalikkusele teada juba varem, mistõttu ei saa selle

käsitlemine põhjustada hagejale põhjendamatuid kannatusi. Artiklis räägitakse Kalana sadama

praegusest omanikust, samuti on selles käsitletud ka teisi endisi Kalana sadama omanikke.

Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis riivab vähesel määral hageja privaatsusõigust

ning asjaolude tervikut arvestades ei ole hagejale vaidlusaluste artiklite avaldamisega

ülemääraseid kannatusi põhjustatud.

4.9. Hageja isikuandmete kasutamisega artiklis ei ole hagejast ebaõiget kuvandit loodud.

Hageja on endine poliitik, kes on avalikkusele tuntud kunagise elamislubade skandaali tõttu.

Aastatetagune elamislubade skandaal käib hagejaga paratamatult kaasas ka praegu. Seega võib

eeldada lugejate tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu.

Ajakirjanduseetika koodeksi p-i 3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga

suhtlemisel kogenematuid inimesi. Hagejat ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks

inimeseks. Hagejal on endise poliitikuna varasemad kogemused meediaga suhtlemisest. Kostja

on tõendanud, et hageja isikut on käsitletud ka teistes meediaväljaannetes. Seega oli hagejal

võimalus teatada, et ta ei soovi kõnealuses artiklis oma nime avaldamist. Hageja artiklit

ülevaatamiseks ei küsinud, vaid teatas kohe, et teema ei paku talle huvi.

4.10. Kuna maakohus ei tuvastanud IKS-i nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja rikkus

hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 mõttes. Samuti hindas maakohus, kas kostja

rikkus hageja isiklikke õigusi ebakohaste väärtushinnangutega. Isiku au teotamine, muu hulgas

ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on

õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang

(väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada,

mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ebakohased on väärtushinnangud

(väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilmne.

4.11. Maakohus leidis eespool hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel analüüsides, et hageja

nime kasutamine on õigustatud. Seetõttu ei saa hageja rikkumise lõpetamise nõuet rahuldada

ka VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu konteksti ja

tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Hageja leidis, et

kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on justkui seotud ebaseadusliku tegevusega.

Nimetatud hinnang on hagejat halvustav, mistõttu tuli kostjal tõendada, et väärtushinnang on

põhjendatud. Kostja leidis, et ei ole sellist väärtushinnangut avaldanud. Maakohus leidis, et

kostja ei ole käsitlenud 2011. aasta elamislubade temaatikat ebaõigesti ja hageja mainet

kahjustavalt ning selliselt nagu see oleks olnud ebaseaduslik tegevus. Seega ei ole tegemist

ebakohase väärtushinnanguga. Samuti leidis hageja, et kostja kajastas olukorda kummalisena,

kuna hageja, kes oli 8 aastat tagasi Kalana sadamat omava äriühingu juhatuse liige, oleks justkui

2-19-9372

seotud sadama praeguse seisundiga ja sadama omaniku plaanidega. Maakohus leidis, et selline

hinnang ei ole hagejat halvustav. Vaidlust ei ole, et hageja oli DM Harbour Capital OÜ juhatuse

liige artiklis märgitud ajal. Artiklist ei saa ka välja lugeda, et hageja juhatuse liikmeks olemine

oli kummaline. Nimetatud hinnangust ei saa mõistlik inimene välja lugeda hageja seotust

Kalana sadama tänase seisukorraga. Kokkuvõttes ei ole kostja asjaolusid arvestades oma

hinnangut ilmselgelt meelevaldselt kujundanud, jättes seejuures arvestamata faktilised asjaolud

või nende puutumuse. Seega ei ole hageja isiklike õigusi hageja poolt välja toodud hinnangute

avaldamisega rikutud.

4.12. Kuna hageja andmete avaldamine ei olnud õigusvastane ja maakohus rikkumisi ei

tuvastanud, ei analüüsinud maakohus ka kahju hüvitamise eeldusi.

4.13. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (TsMS § 162

lg 1), kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5.1. Hageja palus võtta asja materjalide juurde uue tõendina 13. veebruaril 2021 ajalehe

Postimees veebiväljaandes ilmunud artikkel „Kalana sadama uus omanik väärtustab ainulaadset

surfiranda“.

5.2. Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised:

1) Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, jättes analüüsimata, mis oli

kostja avaldatud artikli eesmärk, millest omakorda sõltub avaliku huvi määratlemine

ning see, kas hageja oli tegelikult seotud artikli teemaga, mille vastu on avalik huvi.

Seega on küsimus, kas hageja artiklis mainimine andis avaliku huvi seisukohalt midagi

juurde. Kas hageja isikuandmete avaldamine täitis ajakirjanduslikku eesmärki või oli

selle eesmärgiks üksnes lugejate eeldatava uudishimu rahuldamine? Juhul, kui avalik

huvi ja ajakirjanduslik eesmärk hageja artiklis kajastamiseks oli olemas, tuleb hinnata

kas isikuandmete töötlemine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Kui vastus

eelmisele küsimusele on jaatav, siis tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemisega

kaasnes ülemäärane andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine.

2) Artikkel käsitleb Kalana sadama olukorda ning artikli lõigud, mille hageja palus

eemaldada ning kus hagejat on mainitud, käsitlevad hoopis nn elamislubade temaatikat.

Kalana sadamal ei ole elamislubade teemaga mingit seost. Artikkel ei käsitle hageja

seost sadama omandamisega või sellega, kuidas ta nõustas oma firma kaudu jõukaid

Vene kodanikke Eesti elamisloa taotlemisel. Artikkel isegi ei maini seda, kas hageja

üldse osales Kalana sadama ostmise protsessis. Avaliku arutelu seisukohast on oluline,

kas hageja mainimine seoses elamislubade teemaga, öeldes seejuures, et see ei ole artikli

teemaga kuidagi seotud, oli avalikust huvist lähtuvalt vajalik ja põhjendatud ning aitas

kaasa ühiskondlikule arutelule Kalana sadama olukorra teemal. Hageja hinnangul ei

lisanud hageja ning temaga seotud elamislubade teema käsitlemine Kalana sadama

olukorda käsitlevale artiklile midagi juurde ega edendanud sellekohast avalikku arutelu.

Seega puudus avalik huvi hageja tegevuse artiklis käsitlemiseks. Kui artiklist eemaldada

lõigud, mida hageja taotles, ei muutuks artikkel põhiosas üldse.

3) Pärast praeguses asjas toimunud maakohtu istungit ilmus 13. veebruaril 2021 ajalehe

Postimees veebiväljaandes uus artikkel Kalana sadamast „Kalana sadama uus omanik

väärtustab ainulaadset surfiranda“, mida võib pidada jätkulooks 25. mail 2019 ilmunud

praeguses asjas vaidluse all olevale artiklile. Viidatud artikkel näitab ilmekalt, milline

2-19-9372

on asjakohane ja neutraalne käsitlus Kalana sadama teemal. Artiklis mainitakse ka

sadama eelmist omanikku ja seda, mida eelmine omanik tegi või tegemata jättis.

Maakohtus ei olnud hagejal võimalik nimetatud artiklit esitada, sest see ilmus pärast

maakohtu menetlust. Viidatud artikkel on oluline, kuna see tõendab, kuidas on võimalik

teemat objektiivselt käsitleda.

4) Maakohus mõistis hageja väidet Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.4. rikkumise

osas valesti. Oluline ei ole see, kas elamislubadega seotud lõigus käsitleti faktilisi

asjaolusid täpselt, vaid see, kas Kalana sadama olukorrast kirjutades oli põhjendatud ka

elamislubade teema käsitlemine ning kas see ei moonutanud Kalana sadamat puudutavat

käsitlust. Lisaks on elamislubade teemat käsitletud artiklis selliselt, et lugejale jääb

ekslik mulje nagu oleks elamislubadega seotu olnud mingil kujul seadusevastane ning

hageja oli selle tegevusega seotud. Tegelikkuses tegid erinevad komisjonid ja

uurimisorganid kindlaks, et sellist seadusvastast tegevust ei olnud.

5) Maakohus on ka ekslikult leidnud, et artikli käsitlus oli neutraalne ning elamislubadega

seotud väited sobisid artikli konteksti, kuna seda teemat on ka varem avalikkuses

käsitletud ning seega ei saa selline käsitlus hagejale põhjendamatuid kannatusi tekitada.

Maakohus jättis seejuures tähelepanuta, et avalikkusel ei olnud mingit vajadust lugeda

Kalana sadama olukorda käsitlevast artiklist elamislubade teema kohta. Kostjale pidi

olema teda, et hageja ei soovi põhjendamatult enda sidumist elamislubade teemaga,

kuna hageja on ka varem sama teemaga seoses kostjale nõudeid esitanud. Seega pidi

kostja mõistma, et selle teema kajastamisega põhjustab ta ilmselt hagejale kannatusi.

Seega pidi kostja kaaluma, mida annab elamislubade teema toomine artiklisse,

arvestades seda, et sellel puudub seos sadamaga, ning milliseid kannatusi ta sellega

isikule, kellest ta seoses selle teemaga kirjutab, põhjustab.

6) Maakohus on otsuse p-s 16 leidnud, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksit ei ole rikutud,

kuna elamislubade teema käib hagejaga praeguseni paratamatult kaasas. Seega on

lugejate tavapärasest suurem huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu mõistetav. Selline

maakohtu seisukoht on Riigikohtu praktikaga vastuolus (vt RK lahend 2-15-16007, p

16). Riigikohus leidis, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu

asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid

tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk

erahuvi ega sensatsioonijanu.

7) Samuti on arusaamatu maakohtu otsuse p-s 16 tehtud järeldus, et hagejal oli võimalus

avaldada, et ta ei soovi oma nime avaldamist vaidlusaluses artiklis, kuid hageja teatas,

et teema ei paku talle huvi. Hageja ei ole öelnud, et ei soovi artikliga tutvuda, vaid

väljendas, et ei soovi ajakirjanikuga suhelda.

8) Maakohus ei ole põhjendanud otsuses, kas artiklis hageja andmete avaldamisega

kahjustati ülemäära hageja õigusi, vaid üksnes nentis, et sellega ei kaasnenud hageja

õiguste ülemäärast kahjustamist. Seega on maakohtu otsus selles küsimuses

põhjendamata.

9) Maakohus analüüsis otsuses, kas artiklis avaldatud väidetes võib sisalduda ebakohane

väärtushinnang ning leidis, et kostja ei ole käsitlenud elamislubade temaatikat vääralt

ning hageja mainet kahjustavalt. Hageja selle maakohtu järeldusega ei nõustu.

Elamislubade teema käsitlus artiklis on poolik ning eksitav. 2011. a ei olnud veel

erinevate uurimiskomisjonide järeldusi sel teemal, mistõttu 2011. a leitigi, et tegemist

oli seadusevastase tegevusega, mis on praeguseks ümber lükatud. Elamislubade teema

artiklisse toomisega püüti kunstlikult luua konflikti või lugejat eelduslikult huvitavat

momenti, mida artiklis muidu ei olnud, kuid mis pidi aitama artiklit eelkõige internetis

2-19-9372

müüa. Sensatsiooni ja artikli üldsusele huvitavamaks muutmise nimel tõsteti hageja

elamislubade teema kaudu negatiivsesse konteksti esiteks läbi tema seostamise (pooliku

käsitluse vormis) mingi seadusvastasuse kahtlusega tegevusega ja „kummalisuse“

väitega seotult muudeti hageja justkui vastutavaks selle eest, et Kalana sadama omanik

ei ole sadamasse investeerinud ja laseb sellel laguneda. Eelnevast järeldub, et artikkel

sisaldab hageja kohta ebakohast väärtushinnangut.

10) Kahju hüvitamise eelduste osas jäi hageja oma maakohtu menetluses väljendatud

seisukohtade juurde, kuna maakohtu otsuses ei ole neid küsimusi ja eeldusi analüüsitud.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja palus jätta hageja uue tõendi vastuvõtmise taotluse rahuldamata, kuna

tõend ei oma asjas tähtsust ega tõenda vaidluse all olevat asjaolu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate

faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse

kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase

eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse

kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid,

mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata.

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, jättes

analüüsimata, mis oli kostja avaldatud artikli eesmärk. Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu.

10.1. Hageja ei ole selgitanud, miks on tema arvates oluline selgeks teha ajakirjandusartikli

eesmärk ja kas seda on üldse võimalik määratleda. Hageja etteheidet võib mõista kui väidet, et

maakohus jättis analüüsimata IKS § 4 eeldused avaliku huvi osas. Seejuures on hageja

seisukohal, et vaidlusalune artikkel räägib ja saab rääkida ainult Kalana sadamast ja sadama

olukorrast. Kolleegiumi hinnangul määratleb hageja avalikku huvi liiga kitsalt. Kalana sadama

füüsilise amortiseerumise kirjeldamine artiklis ei välista teiste seotud asjaolude käsitlemist.

Artiklis toodud viited välismaistele investoritele ja 2011. aasta elamislubade skandaalile

annavad aimu, et artikkel käsitleb välisinvesteeringute kaasamise problemaatikat. Täpsemalt

võimalust, et välisinvestor võib omandada Eestis vara mitte ellu rakendatava äriplaani jaoks,

vaid spekulatiivsetel eesmärkidel, muuhulgas selleks, et omandada Eestis elamisluba. Sellest

aspektist on Kalana sadam osa laiemast probleemist, millega hageja on ka Kalana sadamast

eraldiseisvalt olnud seotud elamislubade skandaali kaudu. Kuivõrd hageja on seotud nii Kalana

sadama

kui

ka

elamislubade

skandaali

olustikuga,

on

tema

isikule

viitamine

välisinvesteeringute kaasamist käsitlevas artiklis asjakohane ja annab avalikkusele vajalikku

taustateavet Kalana sadamas toimunu suhtes.

10.2. Selle etteheitega seoses on hageja väitnud, et maakohtu põhjendused on vastuolus

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16007 p-s 16

toodud seisukohtadega (VK vs AS Ekspress Meedia). Eriliselt tugines hageja juhisele „Nimelt

2-19-9372

ei seostu hageja isikuandmete avaldamine ilmselt artikli sisu ja eesmärgiga, milleks on

persoonilugu AK-st ja tema seotusest AS-is Tallinna Sadam toimuvaga. Kuivõrd hagejat

artiklis kajastatu ei puuduta, ei ole ka oluline, kas hageja on avalikkusele tuntud või mitte /---

/.“ Kolleegium märgib, et maakohus on otsuse p-s 15 selgitanud, et artikli eesmärk ja sellega

seonduv avalikkuse huvi ei ole mitte üksnes sadama füüsiline olukord, vaid ka see, kuidas

sadam on sellisesse olukorda sattunud ning sellega seonduvalt välisinvestorite temaatika.

Maakohus on ka põhjendanud, et nii sadama ajaloo kui välisinvestorite temaatikaga seoses on

hageja mainimine põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu põhjendused vastuolus

Riigikohtu juhistega, sest maakohus leidis, et hageja isikuandmete avaldamine seostub artikli

sisu ja eesmärgiga ning põhjendas oma järeldust arusaadavalt.

11. Apellatsioonkaebuses heidab hageja kohtule ette seda, et maakohus ei mõistnud õigesti

hageja väiteid ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.4. rikkumise kohta. Kolleegium hageja

etteheitega ei nõustu. Maakohus tuvastas üheselt, et kostja ei rikkunud ajakirjanduseetika

koodeksist tulenevaid nõudeid. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et hageja väitel oleks

kostja pidanud elamislubade temaatikat puudutades kindlasti ka mainima, et uurimisorganid

lõpetasid süüteo tunnustel asja uurimise ilma süütegu tuvastamata. Kolleegiumi hinnangul

kostjal sellist kohustust ei olnud. Artiklis ei heideta hagejale ette seadusevastast tegevust.

Elamislubade temaatika tervikuna kätkeb endas mitmeid kahtlusi ja küsitava moraalse

väärtusega tegevust, kuid mitte etteheidet seadusevastases tegevuses. Kostja ei olnud hagejast

kirjutades kohustatud hageja mainet „puhtaks pesema“.

12. Seoses hageja etteheitega, et maakohus eksis, leides, et artikkel ei sisalda ebakohaseid

väärtushinnanguid, märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et väljend „Loo

muudab veel kummalisemaks asjaolu, et /---/.“ on lubatud ajakirjanduslik sõnakasutus, mitte

halvustav väärtushinnang. Hageja argumentatsioon väljendi halvustava tähenduse kohta on

väga üldine ja oletuslik. Kolleegiumi hinnangul viitab kasutatud väljend üksnes sellele, et artikli

autori arvates on Kalana sadama halb olukord tähelepanuväärne, sest see on üks näide

välisinvestorite temaatikas. Artikkel püstitab hüpoteesi, et Kalana sadam sattus halba

seisukorda seetõttu, et selle ostis välisinvestor mitte äriplaani teostamiseks, vaid soovist saada

Eestis elamisluba.

13. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis analüüsimata, kas

andmesubjekti õiguste riive oli proportsionaalne. Nimetatud hinnang on maakohtu

diskretsiooniotsus ning diskretsiooni kujunemine on jälgitav maakohtu otsuse p-s 16.

Maakohus leidis lõppjärelduses, et hageja õiguste riive on väike ja selle kaalub üles

ajakirjandusvabadus ja avalik huvi puudutatud teema vastu. Muuhulgas ei ole hageja ei

maakohtu menetluses ega apellatsioonikohtu istungil täpsemalt esile toonud, mis asjaolusid

oleks maakohus pidanud täiendavalt riive hindamisel tuvastama ja analüüsima. Et hageja leiab,

et artikkel oli halvustav ja eksitav, on tema arvates õiguste riive suur. Maakohus hageja

väidetega ei nõustunud ja hindas hagejast erinevalt ka õiguste riive määra. See, et apellant kohtu

järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus ei ole enda järeldusi põhjendanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174

lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Merit Helm, Neve Uudelt