4-22-315/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

11. 03.2022. a.

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse

19.01.2022.a. ot

sus väärteoasjas 2302,21,018032

H.V

karistamises LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusalune isik H.V, isikukood XXX,

(kaebuse esitaja) Elukoht: xxxx

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri KKB

liiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.V kaebus.

2.

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

19.01.2022 2302,21,018032 H.V-le .a otsus väärteoasjas mõistetud karistuse pikkuse osas, kergendades karistus t.

3. Mõista H.V-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. H.V LS § 127 kohaselt on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindus

büroole.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole

Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud.

Kaevatav otsus

H.V karistati liiklusseaduse ( )

LS § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 Vääna tänaval kuuks selle eest, et tema 22.12.2021.a. kella 15.21 ajal Tallinnas,

(Pidu tn ja Tähetorni tn vahel) juhtis mootorsõidukit , asulasisesel teel kiirusega 65 +/-3 km/h, Väärteoasi nr.4-22-315

2

suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 40 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Sellise tegevusega rikkus LS § sätet ja pani toime LS § 227 lg 2

50 lg 5 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses palub H.V kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega kergendatakse karistust juhtimisõiguse äravõtmise osas 1 kuu võrra. Alternatiivselt taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ning uue otsuse tegemist, millega määratakse rahatrahv pikema makseperioodiga.

Kohtu kirjalik seisukoht välise menetleja Kohtuväline menetlej , et alus kohtuvälise menetleja a leaib kohtule saadetud kirjalikus seisukohas

otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks . Kohtuväline menetleja on otsuses puudub

arvestanud väärteotoimikule lisatud tõendeid. Kohtuväline menetleja on arvestanud nii süü

suurusega, kui sellega, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt kaks

kehtivat väärteokaristust lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mis on küll tähtaegselt tasutud, kuid ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Menetlusalune isik pidi olema 22.12.2021 teadlik, et juhtimisõigus on vajalik tööks ning muude kohustuste täitmiseks ning see

ei saa olla iseseisvalt karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti ei ole isikliku sõiduki remonti viimine karistust välistavaks asjaoluks.

Arvestades tegude korduvust, asjaolu, et väärtegu pandi toime veoautoga, tegu ei olnud juhusüüteoga, vaid teadliku kiirustamisega, siis puhtsüdamlik ust arvesse võttes, on süü ku kahets

keskmine. Kohtuvälise menetleja poolt otsusega määratud juhtimisõiguse äravõtmine moodustab aga sanktsioonimäärast 1/3 ehk ¼ sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü

suurust kui ü ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et ld-

karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. H.V-le määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s sätestatud karistuse mõistmise üldaluste - ga ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu seisukoht

Tutvunud H.V poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Otsustamaks H.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlu

saluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.

Menetlusalune isik on ülekuulamisel tunnistanud kiiruse ületamist ja selgitanud, et tööpäeva lõppedes kiirustas koju, kuna pidi jõudma oma sõidukiga kella 17.00-ks remonti.

Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille t nähtub

s , et H.V poolt juhitud xxxx registreerimisnumbriga xxxx kiiruseks 22.12.2021 kell sõiduki

15.21 Tallinnas Vääna tänaval (Pidu tn ja Tähetorni tn vahel) mõõdeti

65 km/h. Lubatud

sõidukiirus antud teelõigul on 40 km/h. Kiirust mõõdeti seadmega Laser Cam4 nr LE0047.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus, mis tuleneb mõõtemetoodikast, on 3. Kuivõrd antud

- +/

teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 40 km/h, siis H.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Lisaks tõendab kiiruse ületamist videosalvestus koos videosalvestuse andmete logi ja tõestuspildiga, millelt nähtuvalt on 22.12.2021 kell 15.21 maksimaalseks kiiruseks 65 km/h.

3

Mõõtevahendi taatl 21/00196 (taatlus teostatud 05.10.2021) tõendab, et ustunnistus TTRS-

mõõteseade o taadeldud. Seadet o testitud 22.12.2021 kell 06.30 ja seade oli li li töökorras. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja oma A. P. b õigust kasutada eelnimetatud kiirusmõõteseadet. Seega oli sõiduki

xxxx registreerimisnumbriga xxxx

kiiruse näit õige ning H.V ületas sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Seega on tõendamist leidnud S § 50 lg 5 p 3 rikkumine, mis sätestab, et H.V poolt L

juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Nimetatud sätte

rikkumisega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o

mootorsõidukijuhi poolt luba suurima sõidukiiruse ületamise tud 21-40 kilomeetrit tunnis.

Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult, kuna isik on ülekuulamisel kirjutanud, et kiirustas koju.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

Karistus LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

KarS 56 lg 1 § kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja määras karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut alla sanktsiooni keskmist määra.

LS § 227 lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamis – . Kaebuse esitaja ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. e eest 21 40 kilomeetrit tunnis Seega võib öelda, et isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alammäära lähedal. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja on

määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra.

Kaebuse esitanud isiku kahel karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut karistatud korral tud. samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on tasu Kohus nõustub, et

määratud rahatrahvid ei ole suutnud mõjutada H.V seaduskuulekalt käituma

. H.V on käesoleva juhtumi puhul veoautoga ületanud kiirust teadlikult, kuna kiirustas koju. Kui

isik, osaledes liikluses juhina, teadlikult eirab liiklusnõuded, siis on tegemist isikuga, kes ei tohiks liikluses juhina osaleda, kuivõrd ta kujutab endast ohtu nii temale endale kui ka kõigile

teistele liiklejatele, kes temaga üheaegselt samal teelõigul liiguvad. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, seda et varasemad karistused ei sundinud

isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmine huvisid, siis kohus on sunnitud tõdema, et senise karistusliigina kohaldatud rahatrahvid ei ole mõju avaldanud. Seega

tuleb kaebuse esitaja suhtes kohaldada teisi seaduses ette nähtud mõjutusvahendeid, s.o

teistsugust karistusliiki, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Eeltoodust

tulenevalt suhtes rangem on õigustatud kohaldada H.V at põhikaristust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Kaebuses toodud selgitused, et teenib elatist autojuhina ja kaotus tooks kaasa juhtimisõiguse negatiivsed tagajärjed tema perele, olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata ei saa jätmiseks. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei välista ka menetlusaluse isiku põhjendused temal

4

juhtimisõiguse vajalikkuse kohta temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS §-s 50 lõikes 2 nimetatud isik. Arvestades, et H.V on pärast rahatrahvide korduvat määramist siiski jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist, on ta ise asetanud ennast olukorda, kus

sama karistusliigi kohaldamine ei ole otstarbekas ega ka võimalik, sest ei hoiaks ära uute liiklusrikkumiste toimepanemist.

Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse

ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid

mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka liikluskorda.

Mis puutub aga karistuse määra, siis leiab kohus, et arvestades kaebuse esitaja poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamist LS § 227 lõikes 2 sätestatud miinimumilähedases määras,

kaebuses on karistust kergendavaks asjaoluks ning et märgitud puhtsüdamlikku kahetsust, mis varem ei ole isikut juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, võib esmakordselt sellist karistusliiki kohaldades piirduda kõige lühemaga ajaga.

Tulenevalt eeltoodust kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse pikkuse osas ja mõistab H.V-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/