2-21-133901/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-133901

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi A. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6493,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, rg-kood 10746479;

lepinguline esindaja A. Ž;

Kostja A. P, ik XXX, elukoht XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Osaühing

Aktiva

Finants

hagi

A.

P. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. P. Osaühingu Aktiva Finants kasuks XXX ja kostja vahel

XX.XX.XXXX sõlmitud krediidilepingu nr XXX alusel põhivõlg 3814,03 eurot,

intress 383,01 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja perioodil 11.10.2020 kuni

18.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 1941,68 eurot.

3. Mõista A. P. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 3814,03 eurot alates

19.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 1872,35 eurot.

4. Jätta rahuldamata hagi sissenõudmiskulude 15 eurot osas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 870

eurot (s.o riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).

5.3. Välja mõista A. P. Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks

870 eurot.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Asja materjalid toimetati kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 alusel 16.02.2022. Kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kirjeldav ja põhjendav osa

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus vaid järgmist.

Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega on vastuolus nõuda tarbijalt viivist suuremas

ulatuses kui põhivõlg.

Hageja taotleb ka sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul

on hagiavalduses põhjendatud sissenõudmiskulude 35 euro ulatuses. 15 euro ulatuses on

nõue ebatäpne – hageja on esitanud nimekirja erinevatest toimingutest, kuid pole välja

toonud nende hinda. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit kulude tekkimise kohta.

Enamjaolt on tegemist tavapäraste toimingutega, mida võlausaldaja peab tegema lepingu

rikkumise puhul. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis tekib hagejal kulusid, mida saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega eelnimetatud nõue ei ole osaliselt

põhjendatud ja tuleb jätta osaliselt rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1, 4 ja §

174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja

kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulu 480 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikulu kahe tunni ulatuses ehk summas 240 eurot (käibemaksuta).

Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 870 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik