2-21-20263/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-20263 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. märts 2022 Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi A.A. hagi B.B. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast B.B. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus B.B.le. 2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2(3)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu menetluses oli A.A. (hageja) hagi B.B. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et 8. detsembril 2021 andsid pooled sisse abielulahutuse taotluse perekonnaseisuametisse. 16. detsembril 2021 pidi toimuma abielulahutus, kuid kostja ei ilmunud kohale. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama hagi kohtusse. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei soovi leppimisaega. Peale lahutust jätab hageja endale praeguse perekonnanime. Abielulised suhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi abielu jätkata. Abielu taastamine ei ole enam võimalik.

MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2022. a otsusega hagi ning lahutas poolte vahel 17. juunil 2015 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus kuulas pooled ära kohtuistungil. Hageja soovis abielu lahutada, kostja oli abielu lahutamisega nõus. Maakohus selgitas, et abielu on poolte vahatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub abielu mitte lahutada ja anda võimalus omavahel lahendada tekkinud olukord ja leida sellele õige lahendus. Kostja selgitas, et hageja soovib võimalikult kiiresti lahutust, et osta korterit. Korteri ostmiseks said hageja ja kostja perelaenu Credex pangast kui abivajav perekond. Hageja soovib kostjast lahutada ja jätta kostja tänavale. Kostja ei soovi hagejast lahutada. Kostja ja hageja on seitse ja pool aastat abielus olnud, mitteametlikult on nad juba üheksa aastat koos.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et Viru Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See

3(3) tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ei soovi hagejast lahutada ja soovib võimalust hagejaga omavahel olukorda lahendada, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks. Maakohtu istungil on kostja nõustunud abielu lahutamisega. Hageja on hagis kinnitanud, et ta ei soovi leppimisaega ja istungil loobus edasikaebamise õigusest. Hageja hagist ja maakohtu istungil väljendatust saab üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata. Maakohus on õigesti märkinud, et kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud ka väite, et hageja soovib lahutada ja jätta kostja tänavale. Kostja ei ole sellist väidet maakohtu menetluses esitanud. Isegi kui see väide vastaks tõele, ei omaks see praeguses menetluses tähendust. 5. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ega suuruse muutmiseks. 6. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 7. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks. 8. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. 9. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke