1-17-8602/77 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-17-8602

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht , Narva kohtumaja . märts 2022 Kohtuasja number 1-17-8602 (17922700041) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid tingimisi enne B.M-i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.M ik ; XXX viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu B.M (videokonverentsi teel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Jätta B.M isi enne tähtaega vangistusest

tingim vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati

274 lg 1

B.M süüdi KarS § järgi ja kohaldades KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 sätteid mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust ning . Viru Maakohtu rahaline karistus 30 päevamäära ehk 300 eurot 26.06.2020 kohtumäärusega vabastati B.M tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 30.04.2022 -6, lg 2 p 5 kohustusele allutades katseaja kestel KarS § 75 lg 1 p 1 läbida katseaja tingimusena alkoholi ja narkosõltlaste võõrutamise, rehabiliteerimise ja - tavaühiskonda abistamise programmi Lootuse Külas, alludes kõigile programmi nõudmistele, kuna ta on ise selleks nõusolekut avaldanud. Harju Maakohtu 21.12.2020 määrusega KarS §

76 lg 7 alusel pöörati täitmisele B.M-ile Viru Maakohtu 21.09.2017 kohtuotsusega

1-17-8602

mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud

16 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 13.12.2020.

2. 22.02.2022 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid tingimisi

B.M-i enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. karistusaeg algas B.M-i 13.12.2020, 29.09.2022.

2 p 2 23.02.2022. see lõppeb KarS § 76 lg kohane tähtaeg saabus B.M-i tema ennetähtaegset vabanemist. isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta

. B.M-i ennetähtaegset vabanemist

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

4. Kohtuistungil avaldas , et toetab enda ting

B.M imisi ennetähtaegset vabanemist. avaldab, et vabanemi ht on hiselamus x. B.M sjärgne eluko ü Vabanemise korral läheb tööle. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid töökohti on Rakveres või mujal.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.

6. Riigikohus on e nr 1-14-10087 p- 35 selgitanud: KarRS 20 lg 1

07.02.2018 määrus s § p- 8 tulenevalt st vanglateenistusel on õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seisukoha kujundamisel ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel B.M on kriminaalkorras karistatud kolm korda.

7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et B.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

8. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Viru Maakohtu 21.09.2017 otsusega tunnistati

B.M süüdi ja talle mõisteti karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusega.

B.M mõisteti Harju Maakohtu 05.05.2017 kohtuotsusega süüdi esimese astme kuriteo toimepanemise eest. kannab karistust mh tahtliku esimese asme kuriteo B.M toimepanemise eest. Kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg s 2 sätestatust. -

B.M pani 05.05.2017 kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo toime alaealisena. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et B.M on esimese astme tahtlikult toimepandud

1-17-8602

kuriteo eest karistust kandvaks isikuks ja vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel tuleb kohaldada KarS § 761 lg 1 ps 2 sätestatut. Sätestatu kohaldamiseks ei ole määrav süüdlase iga tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse ajal, mil ta võib olla ka vanem kui 18-aastane.

Kohus möönab, et B.M on ära kandnud

enam kui poole talle Viru Maakohtu 21.09 puhul on viidatud .2017 otsusega mõistetud vangistusest. St, et B.M-i otsusest tulenevalt täidetud karistusaja pikkusest tulenevad formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

9. Kohtuistungil on B.M avaldanud soovi elada ühiselamus. Seega tuleb nentida B.M-i puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt B.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist ja seejärel tema allutamist käitumiskontrolli nõete ja kohustustele. Seega on B.M-il vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik.

10. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on B.M-i täidetud, ei ole kohtul veendumust, et B.M puhul on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

11.

on kantava karistuse vangistuse os nii

Saab nõustuda, et B.M-i käitumises as mõndagi B.M õppinud. Omandatud postiivset. on vangistuses viibimise perioodil on . Kahtlusteta aitab riigikeele omandamine isikul vabaduse teadmisi riigikeelt õppides tingimustes kergemini hakkama saada ja toime tulla igapäevases asjaajamises riigiasutustega. Töötamine vangistuse tingimustes näitab noorele kinnipeetavale, et sissetulekut on võimalik saada ka läbi oma seaduskuuleka panuse ning seeläbi hüvitada olemasolevaid nõudeid

. B.M-iga on vangistuse tingimustes

läbi viidud vestlusi, kus käsitletakse hoiakuid, käitumist ja kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Isegi kui motivatsioon eluviisi muutmiseks on madal, siis omandatu avaldab kahtlusteta mõju ning annab panuse isiku mõttemaailma muutumiseks rinevad ravid, nõustamised, vestlused . E ja programmid aitavad suunata noort õigusrikkujat õiguskuulekale teele, aitavad muuta tema mõttemaailma, kuna noore õigusrikkujana on isiksus alles arenev B.M-il on lähedase . isikuna olemas perekond. kogumis on tegemist kaaluka asjaoludega, mis annavad olulise Kohus märgib, et te panuse

B.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks.

12. B.M-i käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, m kui ta il talle mõistetud karistus oli antud võimalus kanda vabaduse tingimustes oli vabastatud karistuse kandmisele ennetähtaegselt tingimisi, kui ka hilisem, täitmisele pööratud karistusaeg. Viimatist, ehk karistus kantavana vangistuse tingimustes hindab kohus läbituks negatiivselt ja B.M-i vabastamist mittetoetavaks. Põhjuse sellise seisukoha kujundamiseks annab o B.M-i käitumine vangistuse ajal distsiplinaarsüüte toimepanemises. suhtes on olemas kehtiv distsipli B.M-i üks naarsüüteo otsus. Kehtiva distsiplinaarkaristusena . on määratud noomitus Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et B.M on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamise aja seisuga omas B.M mitut kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva distsiplinaarkaristuse võttis kohus arvesse seisukoha kujundamisel, andes sellele kaalu, mis ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Seega oli B.M-ile teada, et kehtiv distsiplinaarkaristus on selline asjaolu, mis omab kaalu

1-17-8602

ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamisel ning mis ei toeta ennetähtaegset vabanemist. Vaatamata teadmise olemasolule jätkas B.M käitumismustriga, mis väljendus distsiplinaarsüüte . Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et o toimepanemises B.M

karistatud isikuks, siis kohus ei näe on varasemalt korduvalt kriminaalkorras kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. B.M , vaatamata küllaldaselt pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis pruugivad olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõig B.M võib vabaduses uslik kvaliteet, on oht, et jätkata ohtlike käitumisaktidega. Seda enam, et nii viimatise süüdimõistva otuse aluseks olev tegu kui ka distsiplinaarsüüteo toimepanemine oli seotud ametiisikute suhtes. Seega seda enam olukorras, kus iseloomulik on ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ning enesekesksus. on hinnang karistusajale Järelikult B.M-i negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.

13. Kohus on varasemalt andnud B.M-ile võimaluse vabaneda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Varasema ennetähtaegse vabastamise materjalidest selguvana B.M-i optimistlik seisukoht seaduskuulekaks eluks ei realiseerunud. Olukorras, kus kinnipeetav mida ta on demonstreerinud enda ei suuda jälgida kriminaalhoolduse nõudeid, obektiivselt avaldunud käitumisaktidega, on edulootus seaduskuuleksks eluks vähesed. Seda enam olukorras, kus B.M ei elan d kindlaskmääratud elukohas ning u

kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande. B.M ei ilmunud ka kohtuistungile ega andnud oma mitteilmumise põhjusest teada, mistõttu Harju Maakohus oli sunnitud ta tagaotsivaks kuulutama. peeti kinni 28.10.2020 määrusega B.M 13.12.2020. Seega rikkumisi toime pannnud ajal, mil ta oli vabastatud B.M on karisutse kandmiselt ennethtaegselt tingimisi ja karistuse kandmise ajal. Kohus loeb mõlemad karistuse kandmise aja osad läbituks negatiivselt.

14. B.M

kannab karistust eriliigiliste, vägivallaga toime pandud kuritegude eest. Seonduvalt B.M-i karistusandmetega märgib kohus, et olles kriminaalkorras kolmandat korda karistatud isikuks, kannab B.M vanglakaristust esmakordselt. Samas on põhjendatud välja tuua, et sama süüdimõistva kohtuotsuse alusel on kohus andnud B.M-ile võimaluse kanda karistus tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna. B.M talle antud võimalust ei väärtustanud mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramine on olnud põhjuslikus seoses B.M-i käitumisega.

Lisaks on kohus seisukohal, et vaatamata B.M-i varasemale kriminaalkorras karistatusele, sh tema suhtes põhiõigusi enam riivava karistusliigi mõistm jätkanud isele, on ta käitumisaktidega, mis on tinginud talle kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal uue kuriteosüüdistuse esitamise. on B.M sellele eelnevalt peale tingimisi Peale selle karistuse mõistmist käitunud viisil, kus esines alus uue süüdistuse esitamiseks. B.M-i kuritegelik aktiivsus taandumise märke ei näidanud. Sellise järelduse põhjendatust süvendab täiendavalt fakt, et B.M on tugeva kontrolli all vangistuses viibimise perioodil taas käitunud kehtivaid norme eiravalt ning mis on päädinud distsiplinaarkorras karistuse määramisega. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib B.M naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute tervist ja vara ohustava tegevuse juurde. Asjassepuutuvana osutab kohus sellelegi, et iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on impulsiivne ja tagajärgedele mõtlematu käitumine, maajandusliku kasu saamise eesmärk, enesekontrolli kaotamine ja alkoholi tarbimine soodustegurina.

1-17-8602

15. Seonduvalt B.M-i varasemalt toimepandud kuritegudega rõhutab kohus, et toimepandud teod on oma olemuselt vägivaldsed. B.M on oma käitumisega väljendanud hoolimatust isikuõiguste suhtes ning on käitunud oma üleolekut demonstreerivalt. Oma suhtumist vanglaametnikesse on B.M demonstreerinud käitumisaktiga, mis oli aluseks distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramisel. Arvestades karistuse kandmise aluseks olevate kurteoepisoodide rohkust ning nende iseloomu ja B.M-i suhtumist toimepandud kuritegudesse nende toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt B.M-i käitumist vangistuse kandmise ajal, on kohus seisukohal et kinnipeetav on alles suundumas teele, kuidas käituda õiguskuulekalt. Kohtuistungil tajutu pinnalt on B.M-i mõttemaailmas toimumas muutused. Kuid muutused ei ole sellised, mille pinnalt kohtul tekib usaldusprognoos edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.

16. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise iseloomustuse kohaselt elukoht B.M-il

Registriandmete järgi B.M-il registrijärgne puudub. puudub elukoht. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on soov elada xxx. tu linna ei ühiselamus Kuigi süüdimõiste avaldanud. Mõistab kohus, et võimaliku elukoha aadressina käsitles B.M Kohtle- Järvel asuvat ühiselamut. Ühiselamu Kohtla Järvel aadressil x - x asub majas nr x. Aadressi andmega eksimine võis olla juhuslik, seda en B.M-i am, et puuduvad andmed

varasema Kohtlae puudumine Kohtla- Järvel elamise kohta, s.o võimalik on teadmis Järve linna kinnisvarast ning sotsiaalelupinna aukohast. Seega kinnipeetaval on küll võimalus asuda elama ühiselamusse, kuid usele tuginedes saab anda hinnangu, et elu ühiselamus kohtu kogem ei toeta edaspdist seaduskuulekat elu. Arvestades, et ühiselamus elamise sooviavaldus tekkis kohtumenetluse käigus ning iseloomustuses toodud elukohaga seotud isikuandmeid ja varasemat B.M-i

käitumismustrit kindlaksmääratud elukohas elamisega

seonduvalt, ei omista kohus kindlale elukohale sellist garantiid, mis toetab ennetähtaegset vabastamist.

17. Kohus peab vajalikuks peatuda sellelgi, et isikuandmete kohaselt on

B.M-il olemas kodu n valmis teda toetama. ne lähedaste ring, kes o Aga samuti on B.M-il viimati vabaduses olemise perioodil tekkinud suhtlus tüdruksõbraga. Samas peab arvestama, et lisaks lähedastele toimub lävimine ka oma tutvusringkonnaga. Siinjuures peab märkim a, et B.M-i iseloomustusest näh varasemalt kuulusid tema sõpruskonda tu lt va kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et vaatamata headele peresisestele suhetele, on

B.M-i ümbritsevad isikud avaldanud kinnipeetavale , kinnipeetav on kuritegusid toime pannu mõju d kaaslaste poolt mõjutatuna. Siiski peab möönma, et iseloomustuse järgi B.M kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle. Kui aga arvestada, et on valmis rikkumi toime B.M si panema ka üksi ning on seda vangistuse tingimustes ka demonstreerinud, siis ei leia kohus tuge sellestki, kui isik avaldab motivatsiooni loobuda kriminaalse taustaga/varasemast suhtlusringkonnast. Kuritegusid on võimalik toime panna ka ilma kriminaalse suhtlusringkonnata. Kuna

B.M on oma senise käitumisega nii vangistuse eelselt kui ka vangistuse ajal üles näidanud soovi demonstreerida oma allumatust kehtivale korrale, siis on ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus osundab, et

18. varasemat

Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et B.M-i käitumist on mõjutanud nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamine. õltuvusainete S vaba elu on kinnipeetav elanud viimasel ajal vaid vangistuses viibimise perioodil. Viimatine alkoholi tarvitamine leidis aset vahetult enne kinnipidamist. Varasem vaba elu sõltuvusainete vangistuse tingimustes ei ole avaldanud sellist püsivat mõju, mille pinnalt saab nentida ohuprognoosi minimeerimist uute kuritegude toimepanemisel. Tuleb hinnata positiivseks, et B.M jõudnud arusaamisele, et sõltuvusained on vangistuses viibimise perioodil tekitavad probleeme. K kogemus kas vabaduse uid läbi praktilise elu puudub B.M-il tingimustes ta ka suudab hoiduda sõltuvus sõltuvusainete aine tarbimisest. Kui tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel, siis on olemas selline risk, mis erinevate

1-17-8602

asjaolude ebasoodsal oht uute kuritegude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on toimepanemisele. Teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. puudub veendumus, et vabadusse Käesoleva aja seisuga kohtul siirdudes B.M suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei alkoholi/narkootikumi tarbimisele. Senine B.M-i käitumine ei ole tekitanud kohtus usaldust, et kuritegude toimepanemie riski suurendavatest asjaoludest tulenev risk on piisavalt maandatud.

19. Vangistuses viibimise perioodil on B.M

omandanud erialad ning täidab töökohustusi. Vabanemise korraks B.M-il garanteeritud töökoha garantii puudub. Töö tegemise konkreetne nägemus B.M-il puudub. Sõnades on olemas valmisolek asuda täitma töökohustusi. Samas valmisolek on piisavalt abstraktne ja konkreetselt läbi mõtlemata. Arvestades kinnipeetava noort iga, ei saa nõuda pikaajalist töö tegemise kogemust vabaduse tingimustes. B.M-i kohta aga puuduvad töötamise registris igasugused andmed töö tegemise kohta. Iseloomustuse järgi on eelistanud töö tegemist mitteametlikult

. Arusaadav on seegi, et töökoha püsivusega esineb probleeme. Arvestades võlanõuete olemasolu ca 3000 euro suuruses summas, töökoha garantii puudumist ning varasemelt toime pandud varavastaseis kuritegusid, ei saa anda majanduslikule toimetulekule ülemäära suurt kaalu karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsutamisel.

20.

Kohus võtab arvesse ka seda, et B.M on küll sõnades valmis asuma õiguskuulekale teele, kuid objektiivselt avaldunud käitumises ei B.M ole praeguse seisuga kohus veendunud, et on ka tegelikult valmis seaduskuulekaks eluks. Kohtul puudub ta veendumus, et B.M-i mõttemaailm on muutunud piisavalt viisil, et tulle edukalt toime vabaduse tingimustes.

21. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele B.M-i vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis B.M-i ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja B.M-i valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Arvestades B.M iseloomuomadusi, ei ole vangistuses viibitud aeg avaldanud sellist mõju, mis veenaks kohut, et B.M on suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov kohtunik