4-21-4061/33 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2022, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4061 (284021000229) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi, Kaili Bergman

Väärteoasi

S.J-i väärteoasi KarS § 264

1 lg 1 järgi Kaevatav menetleja otsus

Politseija Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi väärteomenetleja Eveliin

Alliku 11.10.2021 otsus väärteoasjas nr 284021000229

S.J-i karistamises (KarS) karistusseadustiku

§ 2641

lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot; (rikutud õigusnorm KorS § 67 lg 1 p 2) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskond (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post: louna@politsei.ee) Menetleja ametnik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas

Menetlusalune isik

Kaitsja (lepinguline)

S.J

(isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx.xxx)

Henno Nurmsalu (isikukood: 37909066014; töökoht: Nurmsalu Õigusabi OÜ, Mustamäe tee 60, 10414 Tallinn; e-post: nurmsalu@nurmsalu.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes v

-st 132 p 1, kohus otsustas: äärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

1. Politseija Jätta S.J-i kaitsja kaebus rahuldamata ja muutmata

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11. oktoobri 2021.a. us väärteoasjas nr ots 284021000229 4 S.J-i karistamises KarS § 26

1 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

2

2. Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11. oktoobri 2021 otsusega karistuseks

mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 11.10.2021.a. otsuses märgitud

arvenumbrile ja viitenumbriga.

3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest hiljemalt 25.

veebruar 2022. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi

kohtumaja kantseleis alates 10

. märts 2022. Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi

väärteomenetleja Eveliin Allik 1.10.2020.a. koostanud väär on 1 teoasjas nr 284021000229 otsuse S.J-i korrakaitseseaduse (KorS)

67 lg 1 p 2 õigusrikkumises § järgi, milline tegu on kvalifitseeritud karistusseadustiku (KarS) 4 § 26 1 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt on S.J 20.03.2021.a. kella 13.00-14.15 rikkunud Viljandi linnas avaliku koosoleku pidamise nõudeid, mis seisnes selles, et ca 100st autost koosneval autorongkäigul, mis

sai alguse ja lõppes Viljandi linnas Järve tn parklas, kulgedes mööda Viljandi linna tänavaid,

kasutas heliseadmena valjuhääldit ilma, et oleks sellest nõuetekohaselt eelnevalt teavitanud

koosoleku pidamise koha prefektuuri hiljemalt neli tööpäeva enne koosoleku pidamise päeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva. Väärteo

otsusega on S.J-ile m KorS

67 lg 1 p 2 rikkumise eest KarS 4 ääratud § § 26

1 lg 1 alusel rahatrahv 40

trahviühikut, mis on 1 eurot. Karistuse määramisel 60 karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

S.J-i kaitsja on esitanud 25.10.2021.a. kohtu kaebuse le väärteomenetluses

kohtuvälise menetleja väärteo 11.10.2021.a. otsusele. Kaebuse esitaja on kaebus põhistanud t järgnevalt:

Kaebajale on pandud süüks, et ta osales koosolekul ja kasutas heliseadmena valjuhääldit. Kaebaja selgitas ütluste andmisel, et menetlusalune isik ei olnud mitte koosoleku korraldaja, vaid tema näol on tulenevalt KorS § 66 tegemist koosolekust osavõtjaga. Lisaks selgitas kaebaja, et

ruupor, mida meeleavaldusel kasutati, ei olnud menetlusaluse isiku oma, vaid kogunemisel kasutusel olnud juba enne, kui menetlusalune isik selle oma valdusesse sai. Otsuse kohaselt on kaebajale süükspandud tegu kvalifitseeritud KarS § 2641 järgi KorS § 67 lg 1

p -s 264

2 toodud nõuete rikkumisena. KarS § 1

on sätestatud karistus avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest. KorS § 67 lg 1 p 2 on sätestatud nõue koosoleku

3 korraldajale koosolekust eelnevast teavitamisest, juhul kui koosolek on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli või valgustusseadmeid või -

see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. Kaebaja ei ole eelnimetatud nõuet rikkunud.

Kaebaja selgitas ütluste andmisel, et menetlusaluse isiku arvates oli meeleavaldus „Sõidame Eestimaa vabaks“, mis toimus Viljandi linnas, spontaanne koosolek, kus menetlusalusele isikule teadaolevalt ei olnudki korraldajat. Menetlusalune isik toob välja, et Youtube kanalil ilmus enne

koosolekut video, kus kutsuti üles inimesi osalema üritusel „Sõidame Eesti vabaks”, millest

nähtus, et tegemist oli üle Ei ole mõeldav, et kaebaja oleks sellise -Eestilise aktsiooniga. koosoleku korraldaja, millest ta saab teada Youtube kanalist ja kus ta osaleb sarnaselt teistega ja

kasutas ka talle kohapeal antud juba varem teiste isikute kasutatud ruuporit. Kaebaja leiab, et

kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt oleks koosoleku korraldaja iga isik, kellele näiteks koosoleku korraldaja või mõni koosolekul viibiv isik annaks ruupori, mikrofoni vms.

Otsuses on jõutud järeldusele, et kuna koosoleku läbiviimiseks tehti juba eelnevalt

ettevalmistusi, siis ei saa seda koosolekut nimetada spontaankoosolekus ja seega ei leia

menetlusaluse isiku väide kinnitust. Kaebaja on andnud selgitused, et ta nägi sotsiaalmeedias

Facebook lehel, et 2021. aasta märtsis on toimumas üle Eesti meeleavaldus „Sõidame Ees

ti vabaks“ ning otsustas seda jagada ja kutsus oma sõpru antud meeleavaldusele osalema. See ei ole

aga koosoleku korraldamine. Otsuse kohaselt kinnitas menetlusalune isik samuti, et jagas

toimuva meeleavalduse kohta ka lendlehti. Kaebaja selgitas ütluste andmisel, et ta mitte ei koostanud ja valmistanud ette lendlehti, vaid leidis kohapeal koosolekul olles mõned lendlehed, mida ta ka teistele andis. Kaebaja leiab, et ka see ei ole koosoleku korraldamine. Kaebaja nõustub, et osales koosolekul ja sõitis nn juhtautos ja kasutas ruuporit. Kaebaja selgitas,

et rongkäigu esimese auto kõrvalistujana sõitis ta tõepoolest, aga selline ettepanek tehti talle spontaanselt koosoleku käigus, kui juba üks ring linnas oli sõidetud. Vaid sellest asjaolust tingituna ei saa kaebajale süüks panna kogu koosoleku korraldamist. Käesoleval juhul oli kaebaja

näol tegemist koosolekust osavõtjaga, kellele kehtestatud nõuded on sätestatud KorS § 66.

Koosolekust osavõtjale kehtestatud nõudeid kaebaja süüks ei ole rikkunud ja seda ei ole talle pandud. PS § s 45 on sätestatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi - ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. PS § s 19 on sätestatud, et igaühel on -

õigus vabale eneseteostusele. PS §

47 on sätestatud, et kõigil on õigus ilma eelneva loata -s

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seega on menetlusalune isik kasutanud oma põhiseaduslikke õigusi osaledes koosolekul.

KorS § 67 kohaldamise eelduseks on isiku olemine koosoleku korraldaja, kelle kohustused on sätestatud KorS § 64 lg 3. Seega leiab kaebaja põhjendatult, et tema puhul ei saa olla tegemist koosoleku korraldajaga ning koosolekul osalejana ei ole ta talle süüks pandud rikkumist toime pannud ning tema teos puuduvad väärteo kui süüteokoosseisu Oluline on märkida, et tunnused.

KorS § 67 lg 3 kohaselt iseeneslikult kogunenud koosolekust (spontaankoosolek) ei ole vaja

eelnevalt teatada. Otsuses on viidatud, et „Kuna koosoleku läbiviimiseks tehti juba eelnevalt ettevalmistusi, siis ei saa seda koosolekut nimetada spontaankoosolekuks.” Kaebaja ei nõustu, et

osalemine koosolekul, või sellest sõprade eelnev teavitamine koosolekul kaotab koosoleku

spontaanse iseloomu. Vaidlusalusel koosolekul ja hiljem, aprillis Toompeal toimunud koosolekutel puudusid korraldajad, ning seda on väljendanud ka politsei ning seda seisukohta ei ole hiljem ka muudetud. KorS seletuskirjas toodud § 67 lõike 3 kohta antud selgituse kohaselt on

välistatud iseeneslikult tekkinud koosolekust etteteatamise kohustus. Selle normi eesmärk on

luua võimalus ka spontaansete, organiseerimata avalike koosolekute legaalseks läbiviimiseks,

isegi kui kogunemine oma liikumist takistavalt olemuselt seaduse järgi nõuaks etteteatamist.

Spontaanse avaliku koosoleku võimalus on otseselt seotud ühiskonna demokraatliku alusega.

Kuna spontaanne avalik koosolek on tekkinud iseeneslikult ja kiire vastusena aktuaalsele

ühiskondlikule probleemile, ei ole sellisel koosolekul organisatsiooni ega sellest tulenevalt ka

korraldajat, kes saaks kogunemisest ette teatada. Eeltoodust lähtuvalt ei saa infovahetus koosoleku toimumise kohta või koosolekul osalemise fakt olla seotud koosoleku korraldamisega.

4

Oluline on rõhutada, et vaidlusalusest otsusest ei tulene, kui mitu inimest tuli just kaebaja

postituse tulemusel koosolekule, kellele kuulus ruupor ja kas tegemist oli üldse heliseadmega KorS tähenduses. Samuti ei nähtu otsusest, kuidas just kaebaja oli koosoleku korraldaja ja milliseid ettevalmistusi just tema selleks koosolekuks tegi. Seega on otsuses olulised puudused. Kaebaja leiab, et kaebaja ei saanud olla toimunud koosoleku korraldaja ja ta ei saanud selleks ka oma postitust avaldades. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Kaebuse esitaja taotleb:

- ja Piirivalveameti 11.10.2021.a otsus nr

1. Tühistada Politsei 2840,21,

- 1 2. 000229 lähtudes VTMS § 29 lg 1 p st ; Jätta menetluskulud Politseija Piirivalveameti kanda.

3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses

Kohtuväli PPA Lõuna prefektuur ne menetleja, , esitas 26.11.2021 kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr Kohtuväline menetleja on 284021000229 esitatud kaebuse kohta (KoTo, 10). tl seisukohal, et isik väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise ning esitatud kaebusest ei

nähtu taolisi asjaolusid, millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes kõnealuse

väärteomenetluse lõpetamiseks. ohtuväline menetleja K on seisukohal, et menetlusaluse isiku

S.J-i kaitsja Henno Nurmsalu poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284021000229 KarS § 2641 lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku otsus tuleb jätta muutmata.

4. endused Kohtu põhj

4.1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad menetlusaluse isiku kaitsja ja

ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, S.J-i leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning kaitsja rahuldamata. kaebus jätta

S.J eemaldati kohtu poolt kohtusaalist põhjusel, et kohtuistungil 03.02.2022.a. ei allunud S.J kohtu korraldusele kanda kohtuistungil kaitsemaski või esitada kohtule

arstitõend, mis kinnitab, et kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik, millega rikkus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 nr 305 (RT III, 17.12.2021) korraldust „Covid-19 haiguse

etmed ja piirangud“ p 8 ja p 81

alapunkti 2 nõudeid, mille kohaselt avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski ning eelmärgitut ei kohaldata, kui kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja.

4.2. Kaitsja on istungil väitnud, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme sellega, et

väärteootsus on kohtuvälise menetleja ametniku poolt kaitsja kohtukõne allkirjastamata (vt. KoTo, tl 42). Kohus eelmärgituga ei nõustu, kuna väärteotoimikus olev väärteootsus (VT, 33- tl

34) ametniku poolt allkirjastatud, seega on kohtuvälise menetleja VTMS § 74 lg 2 kohaselt menetlusnorme ei ole antud väärteoasjas rikutud.

4.3. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik S.J on rikkunud KorS 67 lg 1 p 2 § sätteid, milline tegu on kvalifitseeritud § 26 KarS

41 lg 1 järgi.

4.3.1. 11.10.2021.a. koostatud otsuses on toodud rikkumise kirjeldus, mille kohaselt väärteo heidetakse menetlusalusele isikule S.J-ile ette, et ta on 20.03.2021.a. kella 13.00 -

5

14.15 rikkunud Viljandi linnas avaliku koosoleku pidamise nõudeid, mis seisnes selles, et ca 100st autost koosneval autorongkäigul, mis sai alguse ja lõppes Viljandi linnas Järve tn parklas, kulgedes mööda Viljandi linna tänavaid, kasutas heliseadmena valjuhääldit ilma, et oleks sellest

nõuetekohaselt eelnevalt teavitanud koosoleku pidamise koha prefektuuri hiljemalt neli tööpäeva

enne koosoleku pidamise päeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva.

4.3.2. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaoludes, et 20.03.2021.a. toimus Viljandi linnas meeleavaldus (avalik koosolek) „Sõidame Eesti vabaks“, mille mõte oli

näidata meelsust Corona-piirangute vastu. Menetlusalune isik S.J osales

eelmainitud avalikul koosolekul, olles eelnevalt kutsunud teisi isikuid läbi sõnumite ja

mitteavalike postituste kaudu osalema antud meeleavaldusel. Samuti jagas meeleavalduse toimumise kohta postitusi Facebooki kaudu ja lendlehti. Ta kasutas meeleavaldusel ruuporit ja sõitis meeleavaldusel läbiviidud rongkäigu (autokolonni) esimese auto kõrvalistujana.

Kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas S.J-i käitumist väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas nud meeleavaldust saab käsitada koosoleku korraldamisena ja kas toimu on

põhjendatud käsitada iseeneslikult kogunenud koosolekuna (s.o spontaankoosolekuna).

4.3.3. , tl 24- Menetlusaluse isiku S.J-i kohtueelses menetluses antud ütlustest (VT 26) nähtub, et nägi 2021.a. märtsikuus sotsiaalmeedi aasta märtsis on üle ta as Facebook, et 2021.

Eesti toimumas üritus „Sõidame Eesti vabaks“. Kuna ta soovis sellel üritusel osaleda, siis

otsustas kutsuda ka oma sõpru läbi sõnumite ja mitteavalike postituste kaudu osalema antud üritusel. Sõpradega vesteldes leppis kokku, et nad kogunevad Viljandi järve ääres olevas parklas.

Ta jagas ürituse toimumise kohta ka lendlehti. Need lendlehed leidis ta tänavalt. Palju ta neid

sõpradele edasi jagas, seda ta ei tea. Lendlehel oli kirjas ürituse toimumise kuupäev ja mingi auto pilt. Ta jagas ürituse toimumise kohta erinevaid postitusi ka Facebooki kaudu. Selle ürituse

mõte oli näidata meelsust Corona piirangute vastu. Tema saabus rongkäigule musta värvi -

bussiga ning ta istus juhi kõrvalistmel. Parklasse tuli kokku kusagil sada sõidukit. Rongkäigu

esimeseks autoks oli valget värvi auto. Rongkäik kulges mööda Viljandi linna. Kui nad parklasse

tagasi jõudsid, siis ulatas talle üks meesterahvas ruupori ning üritusele tulnud tulid ühisele mõttele, et võiks veel ühe rongkäigu läbi Viljandi linna teha. Tema buss oli selle teise rongkäigu

vedavaks autoks. Läbi ruupori hüüdis ta erinevaid lauseid, nagu „Corona on pettus“, „Eesti Valitsus on meile valetanud“, „Inimesed ärgake üles“. Ruuporit kasutas ta ainult sõidu ajal ja ta hüüdis neid lauseid läbi avatud bussiakna. T ei olnud selle ürituse korraldaja ja t ema a ei tea, kes oli ürituse korraldaja. Ta ei teadnud, et ta ei tohtinud ruuporit antud üritusel kasutada.

Tunnistajana ülekuulatud politseiametnike Hendrik Ebberi ja Raul Urbeli kohtuistungil antud

ütlustega ( Meelis Ringi, Taavi Hüva, Piret Kassi ja Meelis Lille KoTo, tl 35p-37) ning

kohtueelsel menetluses antud (VT, tl 11-12, tl 13-14, tl 15-16, tl 17-19) on riimuvate ütlustega

tõendatud, et politseiametnikud teostasid järelevalvet 20.03.2021.a. Viljandi linnas seoses

meeleavaldusega „Sõidame Eesti vabaks“. Eelmärgitud meeleavaldusel osalejad kogunesid sõidukitega sama päeva kella 12.00 ks Viljandi järve ääres asuvasse Järve tänava parklasse. -

Tunnistaja Meelis Lille, Hendrik beri ja Raul Urbeli te Eb ütlustest nähtub, et mitmeid päevi enne

eelmärgitud kuupäeva oli hakanud avalikus sotsiaalmeedias levima üleskutseid korraldada 20.03.2021.a. Eesti koroonaeitajate ning maskivastaste isikute protestiaktsioon.

Tunnistajate R. Urbeli, H. Ebberi, M. Ringi ja M. Lille a ütlustest nähtub, et 20.03.2021 kell

12.00 paiku hakkas üritusele „Sõidame Eesti vabaks“ kogunenud autode kolonn liikuma mööda

Viljandi tänavaid. Kolonni eesotsas oli valget värvi BMW X3 maastur registreerimisnumbriga XXX XXX . Autodekolonn BMW maasturi juhtimisel jõudis tagasi Järve tänava parklasse tagasi

kella 13.00 ajal. BMW katuseluugist ulatus välja ruupor. Parklas väljusid paljud sõidukitest.

Valges BMW-s kasutatud ruupor anti sterahva , tumedat värvi patsi punutud juustega nai kätte

6 kelle nimi on S.J. S.J hakkas üritust edasi juhtima. Ta hõikas läbi

ruupori erinevaid hüüdlauseid vabaduse kohta ja mingi hetk kutsus kõiki sõidukitest väljunud

isikuid kallistama. Seejärel hõikas S.J välja, et tehakse veel üks ring

autokolonniga läbi linna ning kella 13.15 paiku alustati uuesti sõidukite kolonniga liikumist. Teisel ringil oli juhtautoks XXX XX Citröen reg nr X , mille kõrvalistmel oli S.J,

kelle aknast oli ruupor sõidu ajal väljas ning S.J kasutas ruuporit erinevate

hüüdlausete ütlemiseks. Kella 14.00 paiku jõudis autokolonn tagasi Viljandi järve äärsesse

parklasse. Kella 14.10 paiku tänas S.J läbi ruupori meeleavaldusel osalejaid ja seejärel läksid inimesed kella 14.15 ajal laiali.

Tunnistaja H. Ebberi ütlustest nähtub, et S.J tegutses meeleavalduse korraldajana, kuna ta jagas 20.03.2021.a. toimunud meeleavaldusel „Sõidame Eesti vabaks“ erinevaid flaiereid

ja kleebiseid, mida võib nimetada lendlehtedeks, millele oli kirjutatud: „Sõnavabadus“,

„Tervisevabadus“ „Sõidame Eestimaa vabaks“ koos sündmuse toimumise

ja viimatinimetatu kuupäevaga. ütluste kohaselt jäi temale mulje, et S.J juhib Tunnistaja H. Ebberi seda koosolekut, kuna S.J oli jaganud postitusi Facebooki ürituste grupis ja postituste

sisuks oli üleskutse osaleda ü „Sõidame Eestimaa vabaks“. S üritusel ritusel amuti andis

ruuporiga s.o helivõimendusseadmega korraldusi ning oli enda sõidukiga, milleks oli buss Citröen Spacetourer, autode kolonni juht. S.J istus selles bussis kaasreisijana ja tema tegevuseks oli hõigata läbi ruupori erinevaid lauseid selle ürituse kohta kutsuda inimesi kaasa, ja seejuures kutsus parklas inimesi kallistama.

Seda, et S.J tegutses 20.03.2021.a. toimunud avaliku koosoleku „Sõidame Eestimaa vabaks“ ütlused, millest nähtub, et korraldajana kinnitavad ka tunnistaja Raul Urbeli

S.J tegutses ürituse „Sõidame Eestimaa vabaks“ eestvedajana, kuna tema istus

autokollonni vedava musta Citröen bussi juhi kõrvalistmel, käes ruupor ja hõikas läbi lahtise

akna erinevaid lauseid „Sõidame Eestimaa vabaks“ „Sõnavabadus“

ja , parklas kutsus

meeleavalduses osalejaid kokku kallistama. S.J upori ja juhtis rääkis enamasti läbi ru

sõidukite ka Facebooki postitustest käis tema nimi läbi. Tunnistaja on kolonni liikumist ning ütlustes kirjeldanud S.J-i käes olnud heliseadet, et tegemist elektroonilise ruuporiga s.t valju ga. hääldi

Asitõendi vaatlusprotokollist 07.04.2021 nähtuvalt on vaadeldud CD- plaadil olevat Viljandi R politseijaoskonnas , Tallinna ja olevat turvakaamera salvestist, millel jäävustatud Viljandi linnas C.R. Jakobsoni tn ristmikul toimuv liikumine. Viidatud tõendilt nähtub, et kell 13.59.06 liigub

mööda Tallinna tänavat C.R. Jakobsoni tänava suunas ja ületab Tallinna ja C.R. Jakobsoni tänava ristmiku tumedat värvi Citröen buss ning juhikõrvalistuja aknast on väljas heledat värvi

ruupor (VT, tl 8-10). kohaselt (VT, tl 20-23) on Asitõendi vaatlusprotokolli 19.04.2021

vaadeldud trooni salvestisi 20.03.2021 CD-R plaadil, millelt nähtub, kuidas sõidukid on

kogunenud 20.03.2021 Viljandi linnas Järve tänava parklas ning mõni aeg hiljem sõidukid

lahkuvad parklast. Samuti nähtub, kuidas sõidukid sõidav Viljandi linnas Vaksali tänaval ad Ugala ringristmikul, s.h valget värvi maastur, katuseluugil ruupor ning musta värvi buss Citröen

reg nr XXX XXX , millel juhikõrvalistmel läbi avatud akna on näha tumedat värvi juustega naisterahvas.

4.3.4. KarS § 2641

koosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord ning viidatud paragrahvi

objektiivse koosseisu moodustab avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramine.

KarS § 2641

on blanketne süüteokoosseis, kuna avaliku koosoleku korraldamise ja pidamise reeglid on sätestatud korrakaitseseaduses, s.h KorS §-des 61-68.

KorS § 58 lg 2 kohaselt on avalik koosolek inimeste koos olemine avalikus kohas ühise

eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust. Avalik koht on KorS § 54 kohaselt

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

7

Käesolevas väärteoasjas Raul Urbeli, Hendrik Ebberi, Meelis Ringi, Taavi Hüva, on tunnistajate Piret Kassi ja Meelis Lille ning menetlusaluse isiku S.J-i ütlustega tõendatud, et Viljandi linnas peeti avalikku koosolekut, milles osalejad olid kogunenud, seoses mitmeid päevi

enne 20.03.2021 avalikus sotsiaalmeedias levinud üleskutsetega korraldada 20.03.2021.a. Eesti

koroonaeitajate ning maskivastaste isikute protestiaktsioon . Seega „Sõidame Eesti vabaks“

koosolekule kogunenud isikuid ühendas ühine eesmärk väljendada oma meelsust seonduvalt Eestis leviva Covid-19 viiruse ning sellest tuleneva maskikandmise kohustusega.

Kaevata S.J-ile vast väärteootsusest ning väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalusele isikule

heitena ette on esitatud väärteo ette KarS § 264 1

lg 1 järgi avaliku koosoleku

pidamisele kehtestatud ta

nõuete eiramist selles, et on rikkunud KorS § 67 lg 1 p 2 nõudeid.

Nimetatud sättest tulenevalt võib koosolekul kasutada heli või valgustusseadmeid juhul, kui - koosoleku korraldaja teatab koosolekust koosoleku pidamise koha prefektuurile sellest hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva.

KorS § 64 lg 1 sätestab, et koosolekut võib korraldada:

1) täisealine ja teovõimeline füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane või 2) juriidiline isik.

Kaebuses on leitud ning kaitsja väljendas istungil seisukohta, et S.J ei olnud

koosoleku korraldaja, Ka S.J on eitanud vaid oli koosolekust osavõtja.

väärteomenetluses antud ütlustes meeleavalduse „Sõidame Eestimaa vabaks“ korraldajaks olemist.

Kohus ei nõustu eelmärgitu . Õigusalase S.J-i ja tema kaitsja d seisukohaga s kirjanduses on antud juhised koosoleku korraldaja määratlemiseks neil juhtudel, kui koosolekust

ei pea ette teatama või teatamiskohustus jäetakse täitmata (vt. Korrakaitseseadus.

K omm. 9, lk 199): ommenteeritud väljaanne. § 64 k K

valmistada

Hinnates menetlusaluse isiku S.J-i käitumist nii koosoleku toimumise eelselt kui ka koosoleku toimumise ajal on kohtu arvates alust lugeda S.J väärteoprotokollis

märgitud kohas lähtudes järgnevatest 20.03.2021.a. toimunud avaliku koosoleku korraldajaks, asjaoludest: 1) enne ta S.J-i ütlustega on tõendatud, et 20.03.2021 toimunud koosolekut nägi

sotsiaalmeedias Facebook, et 2021.

aasta märtsis on toimumas üle Eesti meeleavaldus „Sõidame Eesti vabaks“ ning jagas seda teavet koosoleku kohta Facebookis ja kutsus oma sõpru meeleavaldusel osalema sõnumite ja mitt

eavalike postituste kaudu. 2) S.J-i jagas toimuva meeleavalduse kohta lendlehti. ütlustega on tõendatud, et ta

Ka t , et S.J jagas 20.03.2021 unnistaja Hendrik Ebberi ütlustest nähtub Viljandis toimunud meeleavaldusel „Sõidame Eesti vabaks“ flaiereid, mida võib nimetada ka

lendlehtedeks sõnumitega „sõnavabadus“, „tervisevabadus“. Tunnistaja kirjelduse kohaselt

oli flaieril „Sõidame Eestimaa vabaks“ märgitud kuupäev, millal see sündmus toimub

.

Eelmärgituga on tõendatud, et S.J osales aktiivselt avaliku koosoleku

ettevalmistamises, andes oma panuse nii teel kui ka lendlehtede (flaierite) sõnumite levitamise teel koosoleku toimumisest teavitamiseks.

8

3) S.J-i ja tunnistajate R. Urbeli, H. Ebberi, M. Ringi ja M. Lille lustega on üt

tõendatud, et S.J 20.03.2021.a. toimunud koosolekul korraldas ca 100-st autost koosneva rongkäigu, mis algas Viljandi linnas Järve tänava parklas, kulgedes mööda Viljandi

linna tänavaid ning juhtis eelmärgitud rongkäigu kulgemist ibis rongkäigu esimeses . Ta vi autos ja juhtis rongkäigu kulgemist ning kasutas heliseadmena valjuhääldit, millega edastas informatsiooni koosolekul osalejatele.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 67 lg 1 p 2 kohaselt teatab koosoleku korraldaja koosoleku

pidamise koha prefektuurile hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne

koosoleku pidamise päeva koosolekust, kui see on kavas pidada väljaspool hoonet või

kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või

muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli või valgustusseadmeid või see võib - muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist. KorS § 68 lg 1 kohaselt teade koosoleku pidamise kohta esitatakse kirjalikult korraldaja või tema esindamiseks õigust omava isiku poolt allkirjastatuna. Kuna 20.03.2021 toimunud avalikul koosolekul kasutati S.J-i poolt heliseademena (ruuporit), oli koosoleku korraldajal S.J valjuhääldit kohustus p 2 kohaselt teatada koosolekust koosoleku pidamise koha KorS § 67 lg 1

prefektuurile ette hiljemalt neli tööpäeva, kuid mitte varem kui kolm kuud enne koosoleku pidamise päeva. S.J eelmärgitud kohustust ei täitnud, millega rikkus KarS § 264 1 lg 1 järgi avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõudeid.

4.3.5. 1.a. toimunud avalikust koosolekust ei Puutuvalt kaebuse esitaja väitesse, et 20.03.202

olnud vajalik eelnevalt ette teatada, kuna kaebuse esitaja arvates oli tegemist spontaankoosolekuga, selgitab kohu nevat. s järg

Tõsi, vastavalt KorS § 67 lg 3 ei ole vaja iseeneslikult kogunenud koosolekust s.o spontaankoosolekust eelnevalt teatada.

K , et 20.03.2021.a. oli tegemist iseeneslikult kogunenud ohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega

koosolekuga ehk spon nevatel taankoosolekuga järg põhjustel. Õigusalases kirjanduses on

selgitatud, kuidas eristada spontaankoosolekut planeeritud koosolekust (vt. Korrakaitseseadus.

Kommenteeritud väljaanne. § 67, komm. 6, lk 206): eristamine

tegevuses ilmnes koosoleku eelnevad

le kirjalikult,

ole spontaankoosolekuga viitab juba pikema aja jooksul enne koosolekut kirjalike e levitamine avalikus ruumis

Antud juhul tehti koosoleku läbiviimiseks ettevalmistusi. Enne koosoleku toimumist avaldati suhtlusportaalis Facebook kutse koosolekul osalemiseks. Vastavaid kutseid meeleavaldusel (s.o avalikul koosolekul) osalemiseks edastas ka S.J, kes on „Sõidame Eesti vabaks“

kinnitanud, et kutsus üritusel osalema oma sõpru läbi sõnumite ja mitteavalike postituste ning

jagas ürituse toimumise kohta erinevaid postitusi ka Facebooki kaudu Lisaks räägib .

spontaankoosoleku toimumise vastu ka asjaolu, et avaliku koosoleku

„Sõidame Eesti vabaks“

toimumisajaks oli eelnevalt valmistatud lendlehti (flaiereid ja kleebiseid), mida oli võimalik

koosoleku toimumise päeval koosolekust osavõtjatele jaotada. Kuna käesoleva väärteoasja

menetluses on 20.03.2021.a. toimunud avaliku koosoleku tõendamist leidnud asjaolud, et

läbiviimiseks tehti enne koosoleku toimumise päeva ettevalmistusi, siis ei ole seda koosolekut alust lugeda iseeneslikult kogunenud ehk spontaankoosolekuks.

4.3.6. Kohus leiab, et S.J on rikkunud KorS § 67 lg 1 p 2 sätestatud avaliku koosoleku pidamise nõudeid, millega täitis KarS § 2641 lg 1 väärteo objektiivse teokoosseisu.

9 4.3.7. lg 3 KarS KarS § 15 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Vastavalt KarS §

18 lg 1 on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Lähtudes menetlusaluse isiku ütlustest, et

ta ei teadnud, et koosolekul ruuporit (s.o heliseadet) kasutada ei tohtinud, asub kohus

seisukohale, et subjektiivsest küljest pani S.J KarS § 264 1

lõikes sätestatud 1

väärteo toime ettevaatamatult hooletusena

8 lg 3 Isik paneb teo toime KarS § 1 mõttes.

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneli u ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. k S.J

koosoleku korraldajana kasutas avalikul koosolekul heliseadmena valjuhääldit (s.o heliseadet),

jättes sellest oma teadmatuse tõttu nõuetekohaselt eelnevalt teavitamata koosoleku pidamise prefektuuri, millega rikkus avaliku koosoleku pidamise nõudeid, kuigi oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

4.3.8. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

4.4. Kohtu seisukoht karistuse osas.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et § 26 KarS 41

lg 1 kvalifitseeritava järgi väärteo on süüliselt ja õigus KarS § vastaselt toime pannud menetlusalune isik S.J. 264

1 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Menetlusalusele isikule S.J-ile määras kohtuväline menetleja LS § 264

1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 6 trahviühikut, s.o 1 0 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem jäädes karistusraami esimesse neljandikku, võttes m.h arvesse seda, et isik ei

ole varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. Kohus leiab, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul jääb

menetlusaluse isiku süü alla keskmise. süü suurust mõjutab väärteo S.J-i toimepanemise subjektiivne külg u ütlustest

- tegu on toimepandud ettevaatamatusest, kuna isik

nähtuvalt ei olnud teadlik, et ei tohtinud avalikul koosolekul ruuporit kasutada (VT, tl 25).

Kohus leiab, et kohtuv S.J-ile kohaldatud karistus, mis älise menetleja otsusega

jääb karistusraami esimesse neljandikku on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega, et

mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma.

4.5. Menetluskulud.

Vastavalt VTMS §

8 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. -le 3

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

10

süüdimõistetu. Juhul, kui menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei tuvastanud asjas menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

kohtunik