2-20-17228/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17228

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgniku X

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

täiteasjades nr 022/2019/6576 ja 022/2019/6577

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, seaduslik

esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap

Puudutatud

isik I

(võlgnik):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud II–III (sissenõudjad): C (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Q (isikukood XXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja W

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus Z tunnistajana ülekuulamiseks, asja arutamiseks

kohtuistungil ja täiendava tõendi vastuvõtmiseks ning jätta määruskaebusele

lisatud täiendav tõend vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-17228

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 23.11.2021 Harju Maakohtule avalduse

X (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjades nr 022/2019/6576

ja 022/2019/6577. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 27.09.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-9154 ja sissenõudjate C ning Q avaldused. Tartu Maakohtu 27.09.2019

kohtuotsusega mõisteti võlgnikult sissenõudjate kasuks välja igakuine elatis miinimummääras

kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. Sissenõudjate seaduslikult esindajalt saadud

informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. Perioodil

16.06.2019–30.11.2020 on tekkinud võlgnikul elatise võlgnevus summas 8334 eurot.

Täitemenetluste raames ei ole kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekumisi toimunud.

3. 02.10.2019 esitas sissenõudjate seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis

nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177² lg-s 1 loetletud õiguste

ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Täitemenetluse raames on

kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B-kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni

24.02.2020. Teisi TMS § 177² lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube ei ole kohtutäitur tuvastanud.

Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 177¹ lg 1 alusel ja hoiatus toimetati võlgnikule isiklikult

kätte 23.10.2019.

4. Täitemenetluse raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised

vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul alates

28.10.2016 kehtiv tööleping X OÜ-ga, kuid väljamaksete suuruse osas info puudub.

Liiklusregistri andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Volkswagen Golf (1992, XXXXXX),

Subaru Impreza (2005, CCCCCC) ja Volkswagen Golf (1995, VVVVVV), millele on

kohtutäitur seadnud käsutamise keelumärked, kuid võttes arvesse, et sõidukitel puudub

tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, jätkuks arestimisel üksnes täitekulude katteks. Kohtutäitur

on arestinud võlgnikule kuuluva äriühingu X OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ning määranud

osa hinnaks 250 eurot. Kohtutäiturile teadaolevalt on X OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot

arestinud ka kohtutäitur Katrin Vellet. Muu vara, mille arvelt elatise nõudeid õnnestuks

rahuldada kohtutäituri andmetel puudub. 07.08.2020 edastas kohtutäitur võlgnikule e-posti teel

teabenõude ning kohustas võlgnikku teavitama, mis põhjusel täitedokumendist tulenevat

kohustust ei täideta, kuid võlgnik teabenõudele ei vastanud.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata TMS § 177¹ lg 1 p 3 ja § 177⁴ lg 2 p 3 alusel.

2-20-17228

5.1. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine muudaks sissenõudjatele elatise tasumise veelgi

keerulisemaks. Elatise tasumiseks puuduvad hetkel rahalised vahendid. Lisaks sissenõudjatele

on võlgnikul veel kaks alaealist last ning juunis 2021 sündimas veel üks laps. Juhtimisõigus on

vajalik laste sõidutamiseks arstidele, lasteaeda, poodi, raseda elukaaslase sõidutamiseks jms.

Kuna peres on juhtimisõigus ainult võlgnikul, siis on selle omamine väga vajalik. Mobiilse töö

tõttu ei saa võlgnik alternatiivina kasutada ühistransporti. Juhtimisõiguseta ei saaks võlgnik

ettevõtlusega enam jätkata.

6. Sissenõudjad toetasid avaldust. Juhtimisõigus on vajalik juhuks, kui on vaja tööl käia, et

saaks elatist maksta. Kuna võlgnik ei käi ametlikult tööl, siis ei ole tal juhilube ka ilmtingimata

vaja.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas 29.04.2021 määrusega avalduse, peatas võlgniku B-kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult alates määruse jõustumisest ja keelas

võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku

kanda. Ühtlasi selgitas kohus võlgnikule tema õiguse seoses keelu lõpetamisega ja kohustust

loovutada juhiluba viie tööpäeva jooksul Maanteeametile.

8. Sissenõudjad on kohtutäiturile andnud nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse

kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud ja

hoiatus on võlgnikule 23.10.2019 kätte toimetatud. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse

kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 177¹ lg-s 1 nimetatud tingimust.

Täitemenetlustes ei ole võlgniku poolt ühtegi laekumist toimunud. Kohtu hinnangul ei esine

TMS § 177⁴ lg-s 2 sätestatud aluseid avalduse rahuldamata jätmiseks.

9. Võlgniku väited äriettevõtte toimimise osas on vastuolulised – kord väidab võlgnik, et

tellimusi pole, jättes samas kohtuistungile ilmumata põhjusel, et täita töökohutusi. Kui

äriettevõte pole alates selle loomisest 4 aasta jooksul jõudnud tulu teenida, mis on äritegevuse

põhiliseks eesmärgiks, siis tuleb võlgnikul leida muu sissetuleku teenimise viis. Kui võlgnikul

on oma ettevõttega tööleping, tuleb seadusest tulenevalt maksta töötasu või töösuhe lõpetada.

Kuna ettevõte jätkab tegutsemist, võib järeldada, et töötasu ei vormistata nõuetekohaselt, vaid

makstakse nn mustalt.

10. Võlgnik kasutab igapäevaselt sõidukit VW Touareg, mis kuulub tema elukaaslasele.

Põhjendatud pole võlgniku väiteid, et maasturit on vaja raseda elukaaslase ja laste transpordiks

ja töökohustuste täitmiseks. Raseda naise ja laste transpordi saab tagada Tallinnas hästi toimiva

ühistranspordi abil, erakorralistel juhtudel kiirabi ja perearsti teenuse kaudu. Kõigil Tallinna

elanikel pole isiklikku sõiduvahendit ja nende elukvaliteet pole seetõttu halvem. Isikliku auto

omamine pole möödapääsmatu ei raseda ega laste transportimiseks. Sõiduauto ei ole võlgnikule

hädavajalik ka töökohustuste täitmisel, sest võlgnik paneb mööblit kokku, mitte ei transpordi

ega tooda seda. Ettevõtet saab pidada ka ilma isikliku sõiduautot ja juhtimisõigust omamata.

Auto hooldus ja kasutamine on seotud kuludega, sh kohustusliku liikluskindlustuse maksed,

kütuse ostmine ja sõiduki remondikulud. Sõiduauto müük võimaldaks vabanevate vahendite

arvel panustada enam laste kasvatamisse.

11. Võlgnik on tööealine ja töövõimeline, omades aastaid kogemusi mööbli paigaldamisega,

mis on tööturul nõutav oskus. Seega on võlgnikul võimalik asuda töölepinguga tööle, kus on

kindel sissetulek. Kui isik saab ametlikult töötasu, siis alaealiste laste olemasolu korral jääb

võlgnikule miinimumraha, mida arestida ei saa. Võlgnik võiks kaaluda ettevõtluse lõpetamist,

2-20-17228

kui äritegevus ei ole õnnestunud 4 aasta jooksul ja leida endale töölepingu alusel tööd, samuti

tuleks suhelda võlanõustajaga ja kaaluda eraisiku pankrotti. Kui võlgnik varjab oma

sissetulekuid ja ei tee midagi olukorra parandamiseks, ignoreerib täielikult jõustunud

kohtuotsust ega pea oma lapsi üleval isegi osaliselt, siis ei jää kohtul üle muud kui avaldus

rahuldada, et innustada võlgnikku lastele elatise maksmise kohustust täitma.

12. Avaldusega kohtusse pöördumine oli igati põhjendatud, mistõttu menetluskulude jätmine

kohtutäituri või alaealiste laste kanda, kelle huvides kohtumenetlus toimub, oleks ebaõiglane.

Võlgnik on andnud oma käitumisega kohtutäiturile aluse enda vastu laste huvide kaitseks

kohtusse pöörduda. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Määruskaebus

13. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta avaldus

rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda.

13.1. Võlgnik kordas kaebuses suures osas maakohtu menetluses juba esitatud väiteid:

− võlgnik on kohustatud korraga elatist andma viiele lapsele, milleks puuduvad rahalised

võimalused;

− juhtimisõiguse peatamisel ei saa võlgnik ettevõtlusega jätkata ja võib jääda ilma

sissetulekuta;

− võlgniku töö mööblipaigaldajana on väga mobiilne ja eeldab suure hulga tööriistade

kaasas kandmist, mis omakorda eeldab sõiduki kasutamist;

− võlgnik vajab sõiduauto kasutamise võimalust suure pere transportimiseks;

− sissenõudjate ema ei täida kohtu määratud suhtluskorda;

− on alust arvata, et välja mõistetud elatisraha ei kasutata sihtotstarbeliselt.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus andis teistele menetlusosalistele tähtaja kaebusele vastamiseks.

14.1. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud,

kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätete ning kohtupraktikaga. Võlgnik ei ole tõendanud, et

tema sissetulekud ei võimalda elatist tasuda. Avalikel andmetel ei ole võlgnikule kuuluv

ettevõte riiklikke makse tasunud ning puudub info maksustava käibe kohta. Vanemal on

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on kõigi laste ülalpidamiseks liiga väike.

Käesoleva ajani ei ole võlgnik teostanud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ühtegi

makset. Juhtimisõiguse puudumine võib muuta võlgniku elukorralduse keerulisemaks, aga

mitte võimatuks. Samas motiveerib see eelduslikult võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust.

14.2. Sissenõudjad vaidlesid samuti kaebusele vastu. Kingituste jmt ostmine on vabatahtlik ega

kuulu elatise kohustuse täitmise hulka. Kui võlgnik vajaks autot tööl käimiseks, peaks laekuma

ka töötasu, millele kohtutäitur saaks pöörata sissenõude. Ühtegi laekumist elatise katteks aga

tehtud ei ole.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2-20-17228

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

17. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja taotluste osas.

17.1. Võlgnik soovis kaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et

määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna võlgnik on saanud

oma seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate

materjalide põhjal. Lisaks on maakohtu menetluses toimunud istung, kus menetlusosalised said

oma seisukohad esitada vahetult.

17.2. Võlgnik on lisanud kaebusele täiendava tõendina kuvatõmmised sissenõudjate seadusliku

esindajaga (laste emaga) peetud tekstivestlusest. Tõend jääb TsMS § 238 lg 1 alusel vastu

võtmata, kuna see ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Määruskaebuse lahendamine

ei sõltu kaebusele lisatud tõendile antavast hinnangust, s.o kas võlgnik on soovinud lastega

kohtuda ja kas laste ema on lubanud võlgnikul lastega kohtuda või mitte (vt ka järgnevas p 23).

17.3. Lisaks on võlgnik palunud tunnistajana üle kuulata laste vanaisa Z. Ka see taotlus tuleb

jätta rahuldamata, kuna võlgnik ei ole toonud esile, milliseid asjas tähtsust omavaid ja vaidluse

all olevaid asjaolusid saaks tunnistaja oma ütlustega kinnitada või ümber lükata. Maakohus on

asja läbivaatamiseks korraldanud kohtuistungi ning menetlusosalised on saanud esitada kõik

asja lahendamiseks vajalikud seisukohad ja tõendid. Määruskaebusest ei nähtu, et mõni asja

õigeks lahendamiseks vajalik asjaolu oleks jäänud välja selgitamata ja selle tuvastamiseks oleks

vajalik üle kuulata võlgniku isa. TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste

tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust.

18. Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja

seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. TMS § 177⁴ lg 2 p 3 näeb võlgnikule ette õiguse põhjendada, miks õiguse piiramine oleks

tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul võimalus põhjendada, et tal oli elatise tasumata

jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava

toimetulekut (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17, 20.12.2017

määrust tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 17). Arvestades võlgniku esitatud põhistusi ja tõendeid,

leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et antud juhul ei esine TMS § 177⁴ lg 2 p-s 3

sätestatud eeldusi võlgniku õiguste piiramata jätmiseks. Võlgnik ei ole kolleegiumi hinnangul

toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste piiramine on

võlgniku suhtes ebaõiglane.

20. Asjaolu, et võlgnikul on veel alaealisi lapsi, ei vabasta teda vaidlusaluse kohustuse täitmisest.

Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on kõigi laste ülalpidamiseks liiga

väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek

ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et

2-20-17228

leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille

tasu võimaldaks kohustuste täitmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2020 määrust tsiviilasjas

nr 2-19-20745, p 11, 16.12.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-20-19202, p 31). Võlgnik ei ole asunud

elatisnõuet (kasvõi osaliselt) täitma, väites, et tal puuduvad selleks piisavad rahalised võimalused.

20.1. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et võlgnikul on võimalik otsida endale teine töö

ja seekaudu teenida sissetulekut, mille arvelt võlg tasuda. Mõjuva põhjusena saab käsitada

üksnes sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske

haigus). Kui Y OÜ-st (endine ärinimi X OÜ) saadav sissetulek pole ülalpidamiskohustuse

täitmiseks piisav, peab võlgnik pingutama, et leida mõni stabiilse sissetulekuga töökoht.

Võlgnik pole väitnud, et ta oleks üritanud tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest

pingutustest õnnestunud. Asjaolu, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega ja töötab enda ettevõttes

mööbli paigaldajana, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema.

20.2. Lisaks nähtub äriregistri teabesüsteemist kättesaadavast viimati (s.o 22.11.2021) esitatud

majandusaasta aruandest, mille võlgnik on ise allkirjastanud, et ettevõttel on jaotamata kasum

20 112 eurot. Järelikult on Y OÜ olnud kasumlikult tegutsev ettevõte. Sellest tulenevalt ei pea

ringkonnakohus veenvaks võlgniku väidet, mille kohaselt puuduvad ettevõttel rahalised

vahendid, et võlgnikule korralikku töötasu maksta. Võlgnik pole esitanud tõendeid selle kohta,

et tema ettevõtte käive ja majandustulemused oleksid märkimisväärselt vähenenud. Võlgnikul

on ettevõtte ainuosaniku ja juhatuse liikmena võimalik maksta endale nii töötasu kui ka

dividende. Tasu saamine sõltub üksnes võlgniku otsusest. Nii on võlgnik ka maakohtus

18.03.2021 istungil avaldanud, et endale ta ettevõttest palka ei maksa, kuid paari kuu pärast

hakkab seda tegema.

21. Ainuüksi tõik, et juhtimisõiguse piiramise tõttu võib võlgnikul senise töö tegemine muutuda

keerulisemaks, ei ole piisav, et jätta juhtimisõigus piiramata. Üldjuhul on alati olemas töö, mille

tegemisel on juhtimisõigus vajalik või tuleb kasuks. Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku

teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul tekkinud elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud

valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Kui võlgnikul ei ole

kavatsust maksta endale ettevõttest tasu või leida mõni muu püsiva sissetulekuga töökoht, siis

ei saa üksnes abstraktse töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu jätta juhtimisõigust

piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Võlgnikul on põhiseaduse

§ 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda

ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 16).

Elatisvõlgnevuse tekkimisel ning selle suurenemisel peab võlgnik olema valmis töötama ka talle

vähem meelepärasel töökohal, sh sellisel, mis (vähemalt esialgu) ei eelda mootorsõiduki

juhtimisõigust. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei

mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust, kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik

tahab jätkata ettevõtlusega, on võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle

tegevus ei sõltuks üksnes võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust.

22. On tõenäoline, et mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse

keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. Juhtimisõiguse piiramine ei too kaasa seda, et võlgnikul

või tema pereliikmetel ei oleks võimalik enam liigelda. Mootorsõiduki asemel saab kasutada

ka ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta.

23. Kohtutäituri avalduse lahendamisel ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, kas laste

ema rikub kohtu määratud suhtluskorda ja kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges

suuruses (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Kui võlgnik on

seisukohal, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud alused kohtuotsusega väljamõistetud

2-20-17228

elatise suuruse muutmiseks, mh tulenevalt ülalpeetavate arvust, tuleb esitada kohtusse vastav

hagiavaldus. Niisamuti on võlgnikul võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra täitmise või

muutmise küsimusega.

24. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et võlgnik ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et tal on

elatise maksmata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja

tema ülalpeetavate toimetulekut. Kolleegium ei ole veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik

oleneva, et ülalpidamiskohutust täita. Võlgniku poolt menetluses esitatud väited annavad alust

järeldada, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Võlgnik märkis 18.03.2021 istungil,

et rahaliselt ta sissenõudjaid aidata ei taha, kuid võib neile soetada vajalikke asju (nt riideid).

Ka määruskaebusest nähtub, et võlgnik ei täida kohtulahendit, kuna tema hinnangul ei

kasutataks raha laste ema poolt sihtotstarbeliselt. Tavapärased täitemenetluse meetmed ei vii

seega ilmselt elatisnõude tasumiseni. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on ringkonnakohtu

hinnangul võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine praeguses asjas kohane ja

eesmärgipärane abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Võlgnikul on

võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 177⁵ alusel, kui ta on asunud elatist tasuma.

25. Maakohus

jättis

menetluskulud

võlgniku

kanda.

Kuna

ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus

kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.

26. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 177⁴ lg 6,

TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm