2-21-18605/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18605 Tsiviilasi

J. V. hagi R. V. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. V., isikukood XXX; Kostja: R. V., isikukood XXX. Kohtuistungi toimumise aeg

8. veebruar 2022

RESOLUTSIOON

1. Tühistada otsuse kuulutamise aeg 8. aprill 2022.

2. Rahuldada J. V. hagi R. V. vastu abielu lahutamiseks.

3. Lahutada J. V. ja R. V. abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXX (Tartu Maavalitsuse abielukanne nr XXX).

4. J. V. perekonnanimena taastada perekonnanimi U.

5. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. J. V. (hageja) esitas 26. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagi R. V. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Hageja soovib kohtu kaudu abielu lahutada, sest ta on abikaasast lahku kasvanud ning kostja ei ole lahutusega nõus.

2. Kostja vaidles nõudele vastu.

3. 8. veebruari 2022 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Abielulised suhted lõppesid suvel 2021, hagejal on uus elukaaslane. Kostja soovis leppimisaega.

4. Kohus andis pooltele leppimisaja kaks kuud ja juhul, kui leppimine ei anna tulemust, määras otsuse kuulutamise aja 8. aprill 2022.

5. R. V. teatas kohtule 17. veebruaril 2022 ja 2. märtsil 2022, et soovib abielu lahutamist esimesel võimalusel, kuna mingit leppimist ei tule ja lahutamisega oodata ei ole mõtet.

6. J. V. teatas kohtule 9. märtsil 2022, et soovib lahutust esimesel võimalusel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

8. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. Hageja on kohtule nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud, hagejal on uus elukaaslane.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

10. Kohus andis pooltele 8. veebruari 2022 kohtuistungil 2-kuulise leppimisaja. Kostja on leppimisajal kohtule korduvalt teatanud, et ei soovi leppimisaja jätkamist ning palub abielu lahutada esimesel võimalusel. Hageja nõustus kostja taotlusega lahutada abielu esimesel võimalusel.

11. Kohus on seisukohal, et abielu tuleb lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Seega eeldab abielu jätkamine poolte ühist tahet, kuid käesoleval juhul on pooled kohtule väljendanud, et ei soovi abielu jätkata. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

12. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotleb taastada enda perekonnanimena U., mis oli tema perekonnanimi enne abiellumist. Kohus rahuldab hageja taotluse.

13. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

14. Kostja on hagivastuses palunud kohtul kaaluda võimalust määrata kostjale hageja poolt ülalpidamiskohustus kuni noorima lapse XXX saamiseni või kuni kostja leiab oma XXX arvestades sobiva töökoha. PKS § 111 lg 1 2. lause järgi on lapse isa kohustatud lapse emale ülalpidamist andma, kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kohus selgitab kostjale, et juhul kui kostja soovib hagejalt elatist nõuda, siis on tal võimalik vastavasisuline hagiavaldus kohtule esitada.

15. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik