2-20-9366/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

08. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number 2-20-9366

Tsiviilasi T N´i hagi aktsiaseltsi Äripäev ja I M vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks, õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming taotluste lahendamine ja hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised hageja T N (isikukood xxx, aadress xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post xxx); kostja 1 aktsiaselts Äripäev (registrikood 10145981, aadress Vana-Lõuna 39/1, Tallinn); kostja 2 I M (isikukood xxx); kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Maarja Pild (e-post xxx, xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja T N´i 14.12.2021 taotlus osamaksete määramiseks või alternatiivselt tähtaja pikendamiseks.

2. Jätta läbi vaatamata T N´i hagi aktsiaseltsi Äripäev ja I M vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks, õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-20-9366

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on T N´i hagi aktsiaseltsi Äripäev ja I M vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks, õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu.

Kostjad esitasid kohtule taotluse pikendada hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaega ning ühes sellega taotluse hageja kohustamiseks kostja menetluskulude katteks tagatise maksmiseks. Kostjad palusid kohustada hagejat maksma tagatist kostjate menetluskulude katteks summas 4 500 eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal kinnisvara ega registreeritud vallasvara. Hageja isikut on hinnatud infoportaalides kui „riskantset“ ja tema ärialane maine on infoportaalide kohaselt lausa suures miinuses ning kasutatakse hageja iseloomustamiseks ka märki „ettevaatust!“. Kostjad esitasid selle tõendamiseks inforegistri väljavõtte ja krediidiraportid. Hageja on ainus juhatuse liige arvukates ühingutes, mis on jätnud esitamata majandusaasta aruanded ning millel on maksuvõlg. Kostjad esitasid selle tõendamiseks ka portaali teatmik.ee väljavõtted. Hagejalt tagatise nõudmist õigustab ka hageja varasem käitumine. Nimelt hageja on varasemalt süstemaatiliselt jätnud tasumata oma kohtukulusid või ka üldiselt täitmata kohtuotsuseid. Kostjatele teadaolevalt on hageja osas algatatud mitmed täitemenetlused, mille tõendamiseks esitasid kostjad hageja suhtes väljastatud rahalise nõude arestimise akti. Lisaks on hagejal füüsilise isikuna ka maksuvõlgnevus, mida kostja tõendab Maksuja Tolliameti võlapäringuga. Hageja kohtotsuste täitmisest kõrvale hoidmised on viinud ka selleni, et siseneti hageja elukohta ning arestiti vallasvara, mille tõendamiseks esitasid kostjad Delfi 20.02.2020 artikli. Täiendavalt on kostjatele teada, et ka hageja juhitud ühingud keelduvad kohtuotsuseid täitmast. Näiteks ei ole hageja juhitud ettevõtte Ü OÜ tasunud Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2020 otsusega välja mõistetud menetluskulusid kohtumenetluses nr xxx. Lisaks on asjaolu, et hageja juhitud ühinguid ei tasu menetluskulusid, kajastatud ka meedia vahendusel (Delfi xxx artiklis). Tagatise nõudmine ei ole TsMS § 196 lg 2 järgi välistatud. Nagu märgitud kostjatele teadaolevalt ei ole hagejal Eestis vara, mille arvelt saaks hageja katta kostjate menetluskulusid ning igal juhul on hageja oma käitumisega näidanud, et menetluskulude tasumisega kaasnevad suuremat sorti raskused, samuti ei esine sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teisi asjaolusid, mille alusel võiks tagatise nõudmata jätta. Samuti puuduvad TsMS § 196 lg-s 21 nimetatud asjaolud, mille esinemisel võiks kohus jätta tagatise nõudmata.

Harju Maakohus rahuldas 14.10.2021 määrusega kostjate taotluse ja kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 4500 eurot. Maakohus määras tagatise andmise tingimused ja tähtaja ning rahuldas taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks.

03.11.2021 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 14.10.2021 määrusele.

13.12.2021 kohtumäärusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus osas, millega maakohus kohustas hagejat tasuma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 3450 eurot ületavas osas, tühistatud osas jättis kostjate taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määrus muutmata. Viidatud määrusega kohustati hagejat, T N, andma kostjate AS Äripäev ja I M võimalike

2-20-9366

menetluskulude katteks tagatis summas 3450 eurot, mis tuli kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest ning esitada kohtule samaks tähtajaks makse laekumist kontrollida võimaldavad andmed.

14.12.2021 esitas hageja taotluse paludes esimese alternatiivina määrata kohtulahendi täitmise kord sellisena, et hagejal on võimalik tasuda tagatis osamaksetena ning määrata, et esimese osamakse tasumise tähtaeg on 10.01.2022, osamaksed on suuruses 1000 eurot / kuu ja viimane osamakse 500 eurot ning osamaksed tasutakse iga kuu kümnendaks kuupäevaks kuni kogu tagatise tasumiseni. Teise alternatiivina pikendada hagejale antud menetlustähtaega kuni 31.01.2022. Taotluse põhjenduste kohaselt kohus määras hagejale kohustuse tasuda 4500 eurot 14 p jooksul. Tegemist on summaga, mis ületab ligi kolmekordselt Eesti keskmist töötasu, kuid hageja peab tasuma tagatise 14 päeva jooksul. Sama tasu teenimiseks kulub keskmisel inimesel Eestis ligi kolm kuud ning ka sellisel juhul tuleks kogu sissetulek tagatiseks maksta. Hagejal ei ole ühekorraga võimalik nii suurt summat tasuda. Hageja viitas, et soovib tagatise tasuda, kuid hageja võimalused (sh jõuluaeg) ei võimalda kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist tasuda. Kuivõrd tagatis antakse ette kindla toiminguga seotud (nt vastus hagile) kulu hüvitamise kohustuse tagamiseks, siis on kohtul võimalik määrata tagatise tasumise kord nii, et hageja tasub tagatise osamaksetena. See tagab, et hageja tasub kulud ette ning kostjate õigused on tagatud. Hageja hinnangul kuna kohus pole muid tähtaegu andnud ega toiminguid planeerinud, ei mõjuta see asja menetlemist.

18.01.2022 esitasid kostjad taotluse jätta menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise tõttu hageja hagiavaldus tsiviilasjas nr xxx läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel. Kostjate hinnangul hageja 14.12.2021 taotluse on kohtud juba varasemalt lahendanud otsusega, mis on Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2021 kohtumäärusega jõustunud. Antud juhul on 13.12.2021 Tallinna Ringkonnakohus teinud lõppelahendi menetluskulude tagatise küsimuses ning kohustanud hagejat tasuma kostjate võimalike menetluskulude katteks tagatis 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest s.o hiljemalt 28.12.2021 (hageja lepingulise esindajale toimetati määrus kätte 14.1.2021).

Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 13.12.2021 kohtumääruses juba lahendanud ka hageja taotluse määrata tagatise tasumine osade kaupa ning jätnud selle taotluse määruse p-s 13 rahuldamata: „Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata tagatise tasumist osade kaupa. Hageja on sellise taotluse esmakordselt esitanud alles määruskaebemenetluses, toomata esile, millise ajavahemiku jooksul oleks hagejal võimalik tagatis tasuda. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et hageja ei saanud kohtusse pöördudes eeldada, et kohtumenetlus kulgeb kuludeta.

Maakohtu määruse tegemisest kuni käesoleva määruse kättetoimetamiseni möödub piisav aeg, mille jooksul hageja sai teha ettevalmistusi tagatise maksmiseks.“ Seega eelnevast tulenevalt ei ole kostjate hinnangul hagejal võimalik esitada juba kohtu poolt lahendatud taotlust uuesti. Lisaks jõustunud lahendit on võimalik vaidlustada vaid teistmise menetluses, milleks alust pole. Hagejal ei ole jõustunud kohtumääruses sätestatud peale kaebeõigust. Ka Tallinna Ringkonnakohus selgitab 13.12.2021 kohtumääruses: „Kuna käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata, siis hakkab tähtaeg kulgema määruse hagejale kättetoimetamisest.“ Igal juhul puuduvad hagejal ka mis tahes mõjuvad põhjused tähtaegade pikendamiseks.

Nagu põhjendas ka Tallinna Ringkonnakohus, siis ei saanud hageja kohtusse pöördudes eeldada, et kohtumenetlus kulgeb kuludeta. Hagejal on juba alates 14.10.2021 maakohtu määrusest aega olnud planeerida ja arvestada võimalusega, et tasuda tuleb ka menetluskulude tagatis. Kostjate seisukohal juba varasemalt esitatud ja lahendatud taotluste esitamine ja seda seejuures menetlusseadustikust tuleneva aluseta, ei peata 13.12.2021 kohtumääruse jõustumist ega sisu. Antud juhul ei ole kostjate hinnangul hageja austanud kohtute otsust ja on jätnud menetluskulude tagatise kohtu määratud tähtajaks s.o hiljemalt 28.12.2021 tasumata.

Seega kuivõrd hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul tasunud tagatist kostjate eeldatavate

2-20-9366

menetluskulude katteks, siis tuleb hageja hagi läbi vaatamata jätta. Vastupidine oleks kostjate hinnangul vastuolus nii menetlusökonoomia kui üldise hagi läbivaatamata jätmise regulatsiooniga.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Harju Maakohtu menetluses on T N´i hagi aktsiaseltsi Äripäev ja I M vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks, õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Maakohus rahuldas 14.10.2021 määrusega kostjate taotluse ja kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 4500 eurot. Maakohus määras tagatise andmise tingimused ja tähtaja ning rahuldas taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. 03.11.2021 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 14.10.2021 määrusele. 13.12.2021 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus osas, millega maakohus kohustas hagejat tasuma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 3450 eurot ületavas osas, tühistatud osas jättis kostjate taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määrus muutmata. Viidatud määrusega kohustati hagejat, T N, andma kostjate AS Äripäev ja I M võimalike menetluskulude katteks tagatis summas 3450 eurot, mis tuli kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest ning esitada kohtule samaks tähtajaks makse laekumist kontrollida võimaldavad andmed.

14.12.2021 esitas hageja taotluse paludes esimese alternatiivina määrata kohtulahendi täitmise kord sellisena, et hagejal on võimalik tasuda tagatis osamaksetena ning määrata, et esimese osamakse tasumise tähtaeg on 10.01.2022, osamaksed on suuruses 1000 eurot / kuu ja viimane osamakse 500 eurot ning osamaksed tasutakse iga kuu kümnendaks kuupäevaks kuni kogu tagatise tasumiseni. Teise alternatiivina pikendada hagejale antud menetlustähtaega kuni 31.01.2022. Taotluse põhjenduste kohaselt kohus määras hagejale kohustuse tasuda 4500 eurot 14 p jooksul. Tegemist on summaga, mis ületab ligi kolmekordselt Eesti keskmist töötasu, kuid hageja peab tasuma tagatise 14 päeva jooksul. Sama tasu teenimiseks kulub keskmisel inimesel Eestis ligi kolm kuud ning ka sellisel juhul tuleks kogu sissetulek tagatiseks maksta. Hagejal ei ole ühekorraga võimalik nii suurt summat tasuda. Hageja viitas, et soovib tagatise tasuda, kuid hageja võimalused (sh jõuluaeg) ei võimalda kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist tasuda. Kuivõrd tagatis antakse ette kindla toiminguga seotud (nt vastus hagile) kulu hüvitamise kohustuse tagamiseks, siis on kohtul võimalik määrata tagatise tasumise kord nii, et hageja tasub tagatise osamaksetena. See tagab, et hageja tasub kulud ette ning kostjate õigused on tagatud. Hageja hinnangul kuna kohus pole muid tähtaegu andnud ega toiminguid planeerinud, ei mõjuta see asja menetlemist.

2-20-9366

18.01.2022 esitasid kostjad taotluse jätta menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise tõttu hageja hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-20-9366 läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel. Kostjate hinnangul hageja 14.12.2021 taotluse on kohtud juba varasemalt lahendanud otsusega, mis on Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2021 kohtumäärusega jõustunud. Antud juhul on 13.12.2021 Tallinna Ringkonnakohus teinud lõppelahendi menetluskulude tagatise küsimuses ning kohustanud hagejat tasuma kostjate võimalike menetluskulude katteks tagatis

14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest s.o hiljemalt 28.12.2021 (hageja lepingulise esindajale toimetati määrus kätte 14.1.2021). Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 13.12.2021 kohtumääruses juba lahendanud ka hageja taotluse määrata tagatise tasumine osade kaupa ning jätnud selle taotluse määruse p-s 13 rahuldamata: „Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata tagatise tasumist osade kaupa. Hageja on sellise taotluse esmakordselt esitanud alles määruskaebemenetluses, toomata esile, millise ajavahemiku jooksul oleks hagejal võimalik tagatis tasuda. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et hageja ei saanud kohtusse pöördudes eeldada, et kohtumenetlus kulgeb kuludeta. Maakohtu määruse tegemisest kuni käesoleva määruse kättetoimetamiseni möödub piisav aeg, mille jooksul hageja sai teha ettevalmistusi tagatise maksmiseks.“

Seega eelnevast tulenevalt ei ole kostjate hinnangul hagejal võimalik esitada juba kohtu poolt lahendatud taotlust uuesti. Lisaks jõustunud lahendit on võimalik vaidlustada vaid teistmise menetluses, milleks alust pole. Hagejal ei ole jõustunud kohtumääruses sätestatud peale kaebeõigust. Ka Tallinna Ringkonnakohus selgitab 13.12.2021 kohtumääruses: „Kuna käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata, siis hakkab tähtaeg kulgema määruse hagejale kättetoimetamisest.“ Igal juhul puuduvad hagejal ka mis tahes mõjuvad põhjused tähtaegade pikendamiseks. Nagu põhjendas ka Tallinna Ringkonnakohus, siis ei saanud hageja kohtusse pöördudes eeldada, et kohtumenetlus kulgeb kuludeta. Hagejal on juba alates 14.10.2021 maakohtu määrusest aega olnud planeerida ja arvestada võimalusega, et tasuda tuleb ka menetluskulude tagatis. Kostjate seisukohal juba varasemalt esitatud ja lahendatud taotluste esitamine ja seda seejuures menetlusseadustikust tuleneva aluseta, ei peata 13.12.2021 kohtumääruse jõustumist ega sisu. Antud juhul ei ole kostjate hinnangul hageja austanud kohtute otsust ja on jätnud menetluskulude tagatise kohtu määratud tähtajaks s.o hiljemalt 28.12.2021 tasumata. Seega kuivõrd hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul tasunud tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks, siis tuleb hageja hagi läbi vaatamata jätta. Vastupidine oleks kostjate hinnangul vastuolus nii menetlusökonoomia kui üldise hagi läbivaatamata jätmise regulatsiooniga.

Kohus leiab, et hageja taotlused osamaksete määramiseks või alternatiivselt tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 456 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik.

Kohus selgitab, et üldteada asjaoluks on Harju Maakohtu suur töökoormus, millest tulenevalt on ka viibinud hageja 14.12.2021 taotluste lahendamine. Samuti puudus asja menetleva kohtuniku menetlusgrupis kohtujurist alates 11.10.2021 ning kiireloomuliste ülesannete (hagi tagamiste/esialgsete õiguskaitsete taotluste) ja uute tsiviilasjade hulk on olnud antud perioodil ebatavaliselt suur, millest tulenevalt on kohtu poolsete toimingute tegemine viibinud.

Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2021 otsus on jõustunud. Viidatud kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale AET kaudu kätte toimetatud 14.12.2021. Samal päeval esitatud taotlustes on hageja esimene alternatiivne taotlus käsitletud juba Tallina Ringkonnakohtu 13.12.2021 määruse p-s 13 selgitades, et: „Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata tagatise tasumist osade kaupa. Hageja on sellise taotluse esmakordselt esitanud alles

2-20-9366

määruskaebemenetluses, toomata esile, millise ajavahemiku jooksul oleks hagejal võimalik tagatis tasuda. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et hageja ei saanud kohtusse pöördudes eeldada, et kohtumenetlus kulgeb kuludeta. Maakohtu määruse tegemisest kuni käesoleva määruse kättetoimetamiseni möödub piisav aeg, mille jooksul hageja sai teha ettevalmistusi tagatise maksmiseks.“ Hageja on teise alternatiivina palunud pikendada hagejale antud menetlustähtaega kuni 31.01.2022. Kohus leiab, et hagejal on tulenevalt taotluste lahendamise viibimisest olnud tema taotletud tähtajast pikem aeg tagatise tasumiseks, kuid hageja ei ole ei kohtu poolt määratud tähtajast kuni käesoleva hetkeni tasunud tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks, mille kohta kohtule ei ole esitatud vastupidiseid tõendeid.

18.01.2022 esitasid kostjad ka taotluse jätta menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise tõttu hageja hagiavaldus tsiviilasjas nr xxx läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul tuleb T N´i hagi aktsiaseltsi Äripäev ja I M vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamiseks, õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et kuna kohus on jätnud hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg

2 alusel jätta hageja kanda.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

2-20-9366

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik