2-20-9226/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

08.03.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9226

Tsiviilasi

N. P. hagi N. F. ja A. T.i vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

171,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Irina Metsler-Verner

Kostja 1 N. F. (isikukood xxxx)

Kostja 2 A. T. (isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta N. P. hagi N. F. ja A. T.i vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud N. P. kanda.

3. Välja mõista N. P.lt solidaarselt N. F. ja A. T.i kasuks menetluskulud summas

378 eurot.

4. Välja mõista N. P.lt solidaarselt N. F. ja A. T.i kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (378 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. N. P. (hageja) esitas kohtule hagi N. F. (kostja 1) ja A. T.i (kostja 2) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Hageja väitel oli 20.02.2020 tema lapsel koolis kaasas tema mobiiltelefon

iPhone xxxx. Kostjate laps viskas hageja lapse koolikotti, mille tulemusel läks katki kotis

olnud mobiiltelefoni ekraan. Laps on seda tunnistanud. Ekraanivahetus maksab 159,00 eurot.

2(4)

Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt ekraani vahetusest tekkiva kahju 159 euro ja alates

26.06.2020 viivise väljamõistmist kuni kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud.

2. Vastusena kostja vastusele leidis hageja, et riidest koolikott ega kaitseklaas ei saanud

kaitsta telefoni tekkinud kahju eest. Hageja oli vahetanud telefoniklaasi vahetult enne kahju

tekkimist. Hageja lapse klassikaaslased nägid enne koolikoti viskamist hageja last kasutamas

telefoni ja selle ekraan oli terve.

3. Ekspert on kinnitanud, et ekraanil tekkinud vigastused võisid tekkida konkreetse löögi

tagajärjel.

KOSTJATE VASTUVÄITED

4. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel on nende laps tunnistanud koolikoti

viskamist, kuid mitte telefoni kahjustamist. Kostjate laps ei näinud 20.01.2020 hageja lapsel

mobiiltelefoni. Pole usutav, et väike laps suudab koolikotti visata nii tugevalt, et telefoni

tekiks hagile lisatud pildilt nähtav auk. Telefonil on oma kaitseklaas, mille eesmärk on kaitsta

telefoni kahjustuste eest. Selline kahju sai tekkida üksnes väga jõulise viske tulemusel või

juhul kui telefonil puudus kaitse ja telefon kukkus ääre või otsa vastu. Tõendamata on kahju

tekkimine ja kahjusuurus.

5. Kostjad leiavad, et ei ole võimalik kindlaks teha, et kahjustused on tekkinud konkreetse

löögi tagajärjel. Eksperthinnangust ei nähtu, et hageja mobiiltelefoni iPhone xxxx ekraan oli

lõhutud viskamise tulemusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus täitis 26.10.2020 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 45-46).

8. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043. Kui isik põhjustas teisele isikule kahju, peab

ta selle kahju hüvitama, kui kahju tekitati õigusvastaselt ja kahju tekitaja on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine

on õigusvastane, kui kahju tekitamisel rikuti kannatanu omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050). Süü vormid on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt

tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad (VÕS § 1053 lg 1).

9. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.

10. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostjate lapse teo, mis

tekitas kahju (koolikoti viskamine); 2) teo õigusvastasuse (hageja omandiõiguse rikkumine);

3) kahju tekkimine (telefoni kahjustumine); 4) kostjate lapse teo ja hagejale tekkinud kahju

põhjusliku seose (telefon läks katki just seetõttu, et kostjate laps seda viskas); 5) kostjate

lapse süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest); 6) kostjate vastutuse seaduse alusel

(kostjad on kahju põhjustanud lapse vanemateks). Hageja peab tõendama koolikoti

viskamist, telefoni kahjustumist ning et telefon sai kahjustada just tulenevalt koolikoti

3(4)

viskamisest (põhjuslik seos). Lapse hooletust eeldatakse. Kostjad pole vastu vaielnud

asjaolule, et telefon on hageja oma ja et nemad on koolikotti visanud lapse vanemateks.

Seetõttu ei pea neid asjaolusid hageja tõendama.

11. Tõendamist on leidnud, et hageja lapse A. P. mobiiltelefoni iPhone xxxx ekraan on

kahjustatud. Nimetatu on tõendatud fotoga ja ekspertiisikatiga nr 20103008 (tl 4 ja 76-77).

Ekspertiisiakti kohaselt on telefon saanud füüsilise vigastuse mille tagajärjel on esipaneel

purunenud, korpusel on tugevad kriimud ja täkked. Esipaneeli näpujälje lugeja kõrvalt on

eemaldunud klaasitükid. Klaasi kinni hoidev liim on tolmuga kaetud ning seadmel puudub

üks raamkruvi. Seadmele on teostatud mitteautoriseeritud modifikatsioonid, seadme

ekraanimoodul ei ole originaalosa. Seadme sisemuses on tolm, ekraani kinnituskõrv on

purunenud. Näpujälje lugeja elektroonikat kinni hoidev plaadi kruvi on eemaldunud plaadist

ja vedeles vabalt seadme sisemuses (tl 76). Seega on hagejale tekkinud telefoni

kahjustamisega kahju.

12. Kohus tuvastab, kas telefon sai kahjustada just tulenevalt koolikoti viskamisest. Kohtule

esitatud ekspertiisiaktist nr 20103008 nähtuvalt võisid seadme ekraanil tekkinud kahjustused

tekkida kotis, kui seadme ja kõva pinna vahele on jäänud tugevamaid või väiksemaid

esemeid, mis põhjustavad löögi tagajärjel ekraani klaasi purunemise ning kildude eraldumise.

Ekspertiisiakti kohaselt ei ole võimalik täielikult välistada, et purunemine võib olla tekkinud

varasemalt, kuna seadme sisemuses ning purunemise kohast on märgata mustust mis on

kinnitunud klaasi hoidvale liimile. Nurgas olnud kriimud võisid tekkida eelnevalt, mis võib

ka viidata vajadusele vahetada ekraanimoodul mitteoriginaalse vastu. Helirežiimi muutmise

nupp seadme vasakul küljel on kas ummistunud või mehaaniliselt kahjustada saanud,

mistõttu püsib nupp ainult ühes režiimis, ehk helirežiimis. Mehaanilised kahjustused võisid

tekkida nii seljakoti sees kui ka väljas. Mehaanilised kahjustused seadme ekraani klaasil

võisid tekkida konkreetse löögi tagajärjel kui seadme ja kõva pinnase vahele on jäänud

kolmas väike objekt, kuid tagantjärele ei ole võimalik kindlaks teha, et antud kahjustused on

tekkinud konkreetse löögi tagajärjel (tl 76-77). Seega ei olnud eksperdil võimalik kindlaks

teha, et hageja telefon sai kahjustada tulenevalt koolikoti viskamisest. Eeltoodust tulenevalt

ei ole tõendamist leidnud, et hageja lapse telefon sai kahjustada koolikoti viskamisest.

Vastavalt puudub teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

13. Seega ei ole täidetud objektiivne teo koosseis ja edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju

hüvitamise nõude eeldusi.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

15. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jätab hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda.

16. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

17. Kostjate menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 378 eurot. Kostjatele osutati

õigusabi tunnihinnaga 45 eurot tund (km-ta) ning kokku 8t ja 40min. Kostjate õigusabikulud

hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid - 17.08.2020 kliendi nõustamine 1t; 26.08.2020

vastus hagiavaldusele 3t; 11.11.2020 ekspertiisi taotlus (ekspert + küsimused). Klientide

nõustamine; 12.02.2021 vastus kohtunõudele 1t; 06.12.2021 klientide nõustamine 0,1t;

16.12.2021 vastus kohtunõudele 1t; 31.12.2021 klientide nõustamine 0,1 ning 07.02.2022

4(4)

kostjate lõplik seisukoht, menetluskulude nimekirja koostamine 1,2t. Kokku kulus kostjate

esindajatel 8t 40min. Kostjate esindaja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust

vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid asjakohased. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et kostjate õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja

kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.

18. Kostjatele osutatud õigusabi tunnitasu määr 45 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu

ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on kostjate

menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 378 eurot (45 eurot x 8t 40min ).

Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud

summas 378 eurot.

19. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostjate esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks

määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik