2-20-16895/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-16895

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi A. K. hagi Saue Production osaühingu vastu

kutsehaigusest tingitud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitise ning viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

22 638,24 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: A. K. (isikukood XXX), lepinguline

esindajad

esindaja M. N.

Kostja: Saue Production osaühing (registrikood 11328235),

lepingulised esindajad A. K.ja E. V.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses nõudest osalise loobumisega otsust tegemata A.

K. nõudes Saue Production osaühingu vastu igakuise saamata jäänud tulu hüvitise

293,03 euro väljamõistmiseks alates 23.11.2020 ning selle summa iga-aastaseks

indekseerimiseks alates 2021.a.

3. Jätta rahuldamata A. K. nõue Saue Production osaühingu vastu varalise kahju

hüvitise väljamõistmiseks perioodi eest 17.11.2017 kuni 22.11.2020.

4. Rahuldada A. K. hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista Saue Productions

osaühingult A. K. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot.

5. Jätta A. K. menetluskulud 1/3 ulatuses Saue Production osaühingu kanda ja Saue

Production osaühingu menetluskulud 2/3 ulatuses A. K. kanda. Ülejäänud osas jäävad

poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS

§ 177 lõikele 2.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A. K. esitas 16.11.2020 Harju Maakohtule hagi Saue Production osaühingu vastu, milles

palub mõista kostjalt välja

-

saamata jäänud tulu hüvitise 13 809,80 eurot perioodi eest 17.11.2017 kuni 31.10.2020;

-

igakuine hüvitis 239,03 eurot alates 01.11.2020, mis muutub järgmise valemi alusel:

indekseeritud kuutöötasust (16.11.2020 seisuga 1513,03 eurot) lahutatakse juurde teenitud

töötasu, töövõimetoetus ja muud tasud, mis kompenseerivad tervisekahjustuse tõttu

kaotatud sissetulekut (välja arvatud vanaduspension);

-

kohustada

kostjat

indekseerima

igakuist

hüvitist

alates

2021.a

iga-aastaselt

toiduainetööstuse tegevusala keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes

eelmise perioodiga, mis avaldatakse Statistikaameti andmebaasis;

-

16.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2072,39 eurot;

-

viivis põhinõudelt 13 809,80 eurot alates 17.11.2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni; - mittevaraline kahju kohtu

määratud summas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja 01.12.2011 tööd kostja ettevõttes. Esialgu töötas ta

protsessioperaatorina komplekteerimise osakonnas ja hiljem laos. Protsessioperaatorina oli

hageja ülesanne panna erinevatest maitseainetest ehk toorainetest kokku ettenähtud

maitseainete segud. Laos töötades tõi hageja maitseaineid komplekteerijatele kaalude

juurde, kus kühvliga kaaluti pulbrilise tooraine täpsed kogused. Mõlemal ametikohal oli töö

väga tolmune. Laos töötades olid õhus lisaks masinate heitgaasid.

3. Tervishoiuarst tegi 09.11.2017 otsuse, mille kohaselt ei sobinud hageja jätkama tööd senisel

ametikohal. Arst leidis, et kokkupuude maitseainete tolmuga tuleb välistada. Hagejale ei

sobi töötamine keskkonnas, kus esinevad hingamisteid, nahka või limaskesti ärritavad või

organismi sensibiliseerivad ained ning kus on nõutud hingamisteede kaitsevahendite

kasutamine.

4. Hagejal diagnoositi 12.11.2019 kutsehaigus ja tuvastati, et kutsehaiguse põhjustas

kokkupuude hingamisteid ärritavate ainetega. Arstid leidsid, et kutsehaigus kujunes välja

perioodil 2011 kuni 2017, s.o ajal, mil hageja töötas kostja ettevõttes.

5. Hagejal tekkinud tervisekahjustuse, s.o segatüüpi astma, põhjustas kostja poolt

töötervishoiualaste

kohustuste

rikkumine.

Tööinspektsioon

tuvastas

oma

uurimiskokkuvõttes puudused kostja töökeskkonna riskianalüüsis ja nii esmase kui

perioodilise tervisekontrolli tegemise kohustuse rikkumise. Hageja ei olnud töö ohtlikkusest

teadlik. Riskianalüüsi ei tutvustatud. Hageja juhendamised olid üldised ega andnud

töötajale piisavalt juhiseid töökeskkonna riskidest ega nende vältimise kohta. Töötervishoiu

ja -ohutusalaseid protsesse hakati arendama alles 2013.a. Samuti tuvastati, et

komplekteerimises on tolmu kontsentratsioon 5x üle piirnormi ja ka laos on tolmu ja

heitgaaside sisaldus niivõrd suur, et mõjutas hageja tervist ja kutsehaiguse väljakujunemist.

Kostja tegevus on olnud õigusvastane ja süüline.

6. Kostja

ütles

hagejaga

sõlmitud

töölepingu

16.11.2017

teatega

erakorraliselt

töötervishoiuarsti tervisekontrolli 09.11.2017 otsuse alusel üles tervislikel põhjustel alates

18.11.2017. Pärast seda on hageja igakuine sissetulek vähenenud.

7. Töölepingu ülesütlemisele eelnenud 6 kuu alusel arvutatud hageja keskmine ühe kuu

sissetulek oli 1243,56 eurot. Kuna palgad ajas muutuvad, tuleb hageja keskmist sissetulekut

hüvitise arvutamisel indekseerida vastavalt Statistikaameti avaldatavale toiduainetööstuse

töötasude muutumise andmetele. Hüvitisest tuleb lahutada ka saadud töövõimetoetus,

töötuskindlustushüvitis ja töötasud. Saamatajäänud tulu perioodil 18.11.2017 kuni oktoober

2020 on kokku 13 809,80 eurot, millele lisandub 16.11.2020 seisuga arvutatud viivis

2072,39 eurot. Alates 01.11.2020 on igakuine hüvitis 239,03 eurot.

8. Lisaks varalisele kahjule on hagejal tekkinud ka mittevaraline kahju. Hagejal on tuvastatud

tõsine ja püsiv tervisekahjustus, mis mõjutab oluliselt tema igapäevast elu, sh töötamist ja

üldist elutegevust. Hingamisteede haigus (astma) piirab hageja füüsilist võimekust, mis

mõjutab elukvaliteeti ja võimalusi edasises (töö)elus hakkamasaamist. On üldteada, et

astma sümptomitega elu ei ole täisväärtuslik, võrreldes sellega, kui tervisekahjustust ei

oleks. Hageja on ka suhteliselt noor (40-aastane).

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Õige ei ole kostja väide, et ettevõtte töökeskkond ei vasta nõuetele. Hageja teeb

tööinspektsiooni

uurimiskokkuvõttest

ebaõigeid

järeldusi.

Kokkuvõtte

mitmed

tähelepanekud on ekslikud, samuti on neist mitmed kontekstist välja rebitud. Kostja on

piisavalt täitnud töötajate tervise kaitse kohustusi.

10.1. Sellest, et 2009.a riskianalüüsi kokkuvõtte tabelis on üksnes 2009.a jäänud

komplekteerijate real märkimata tolm kui risk, ei järeldu, et see risk oleks ettevõttes

teadvustamata ja asjakohaselt maandamata. Sisereeglid juhtisid töötajate

tähelepanu nendele riskidele ja panid kohustuse kanda kaitsemaske.

10.2. Tõele ei vasta väide, et riskianalüüsides ei ole arvestatud laotöötajate tervist

kahjustavate tolmu ja ärritavate ainetega. Riskide hindamine on märgitud 2007,

2013 ja 2015 riskianalüüsides. Riski teadvustati ja maandati isikukaitsevahendite

kasutamise kohustusega.

10.3. Hagejale tervisekontrolli teostamine 2011.a tööle asumisel ei oleks andnud

täiendavaid andmeid, millest teadasaamine oleks välistanud hageja haigestumise.

Hageja hilisemad tervisekontrollid näitasid, et hageja tervis on korras. Seega oli

see ilmselt korras ka tööle asumise päeval.

10.4. Kuna detsembris 2015 läbi viidud tervisekontroll ei tuvastanud terviseprobleeme

ega vastunäidustusi hageja ametikohal töötamiseks, ei ole tähtsust sellel, et hageja

korduv tervisekontroll viidi läbi mai 2014 asemel detsembris 2015. 2015

kontrollist järeldub, et tervis oli korras ka 2014. Kuna mitu tervisekontrolli ei

tuvastanud hageja tervise probleeme, ei oleks tervisekontrollide varasem või

tihedam läbiviimine tuvastanud töö mittesobivust.

10.5. Tolmu kontsentratsioon 5x üle piirnormi riskianalüüsis tähendab seda, et see ületas

viiekordselt tavaolukorra normi. Sellest järeldub, et töötajad peavad tervise

kaitseks kandma kaitsemaske. Uurimiskokkuvõttes on märgitud ka seda, et

meetmena on olemas üld- ja kohtventilatsioon ja töötajatel võimalus kasutada

poolmaski (tolmu- ja kemikaalifiltritega).

10.6. Uurimiskokkuvõttes esitatud väide, nagu ei oleks hageja olnud teadlik töö

ohtlikkusest teatud töö etappidel, ei vasta tõele. Uurimiskokkuvõttes on märgitud

ka seda, et hageja teadis, et osades töölõikudes peab kandma tolmumaski. Hageja

oli teadlik töö ohtlikkusest. Hageja allkirjastas töötaja töötervishoiu- ja

tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi, kus kinnitas, et 12.12.2011 on talle

mh tutvustatud sissejuhatavat tööohutusjuhendit, mis paneb töötajatele

isikukaitsevahendite kasutamise kohustuse ja käsitleb vastavaid töötajate õigusi.

Hageja on kinnitanud, et töötajatele tutvustati riskianalüüse pidevalt.

10.7. Etteheide, et erinevate aastate juhendamised olid sisu poolest samasugused ja väga

üldised, on asjakohatu. Kuna kostja tegevusala ega kaasnevad riskid ei ole

muutunud, ei saagi ohutusalane juhendamine olla erinev. Uurimiskokkuvõttes on

tuvastatud, et kuigi kostja on ohutusega seotud kohustusi pidevalt meelde

tuletanud, eiravad töötajad korraldusi.

10.8. Kostja ettevõttes on töökeskkonna nõudeid täidetud ka enne 2013. Alates 2013

hakati sellele pöörama rohkem tähelepanu, kui õigusaktid ette näevad.

10.9. Tööinspektori järeldus, et kuna töötaja tervis halvenes, oli järelikult ka töö laos

tolmune, on kaudne. Hageja tervis võis muutuda muude asjaolude tõttu. Laos

tehtud mõõtmised tolmu ei näita.

10.10. Tõendamata on hageja sissetuleku vähenemine. Tegelikult on hageja sissetulek

hoopis suurenenud. Hageja väide, et tema tervisekahjustus on püsivat laadi ja

väljaravimatu ning sellega kaasnevad valud ning piirangud eneseteostamisel, on

paljasõnaline.

11. Hageja loetletud väidetavate töökeskkonnaalaste rikkumiste ja kutsehaiguse vahel puudub

põhjuslik seos. Riskianalüüsi läbi viimata jätmine ei põhjusta iseenesest tervisekahjustust.

Hageja väidab, et ettevõttes puudus nõuetekohane riskianalüüs ja riskide seire ning

ennetamise süsteem, kuigi talle on teada, et riskianalüüsid viidi läbi vähemalt 2007, 2009,

2013 ja 2015. Väide, et hageja ei teadnud, et töö tolmuses keskkonnas võib tervist

kahjustada ja et tervise kaitsemiseks tuleb kasutada kaitsemaske, ei ole õige. Tolm, kui

kahjulik mõju tervisele oli tuvastatud ja kasutusse olid võetud meetmed:

11.1. Töötajatel oli juba enne hageja tööle asumist kohustus kasutada töö tegemisel

kaitsemaski;

11.2. Tööle asuvaid töötajaid teavitati kaitsemaskide kasutamise kohustusest ja

kaasnevatest terviseriskidest, mida töötajaid kinnitasid oma allkirjaga;

11.3. Kaitsemaskid olid reaalselt olemas ja töötajatele välja jagatud; 11.4. Töötajate

tervist kontrolliti regulaarselt;

11.5. Töötajad läbisid pidevalt koolitusi.

12. Õige ei ole väide, et kostja ei rakendanud töökeskkonnas nõuetekohaselt ohutusabinõusid

hingamisteid ärritavate ainetega kokkupuutest tulenevate terviseriskide vältimiseks. Hageja

kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määrusest nr 105 tulenevaid nõudeid on kostja alati

järginud. Sellest, et tolmu kontsentratsioon ületab piirnormi ei järeldu, et tööohutusabinõud

on rakendamata. Uurimiskokkuvõtte kohaselt on olemas üld- ja kohtventilatsioon ning

töötajatel võimalus kasutada poolmaski (tolmu- ja kemikaalifiltritega). Kaitsemaskid olid

kättesaadavad ja kohustuslikud.

13. Õige ei ole väide, et kostja ei juhendanud hagejat ega teavitanud teda töökeskkonna

ohuteguritest. Kõikidele maitseainetega kokkupuutuvatele töötajatele jagati kätte

kaitsemaskid ja juhendati nende kasutamise osas. Iga kasutatava aine anuma juures on

infokaart vastava ainega töötamisel vajamineva olulise informatsiooniga, sh teabega

kaitsemaski kasutamise vajaduse kohta. Uurimiskokkuvõte kinnitab, et hageja teadis, et

osades töölõikudes peab kandma tolmumaski. 12.12.2011 toimunud sissejuhatava

tööohutusjuhendi alusel (p 4.1.1. ja p 17.6) toimunud juhendamise käigus selgitati maski

kandmise vajalikkust.

Uurimiskokkuvõttes ei ole järeldatud, et töötaja juhendamised olid üldsõnalised ega käsitlenud

sisuliselt

abinõusid

ja

töötervishoiu

meetmeid.

Uurimiskokkuvõtte

kohaselt

on

isikukaitsevahendi kasutamise juhendis kirjas, et isikukaitsevahendite kasutamise nõue on

nõutud vastava kohustusmärgiga. Ohtlike kemikaalide kasutamise juhendis on kirjas

üldnõuded, kemikaalide ohtlikkuse kategooriad ja meetmed riskide maandamiseks. Samuti on

märgitud, et kõigis ohutusjuhendites on välja toodud, et töötaja on kohustatud kandma

ettenähtud isikukaitsevahendeid.

14. Hageja heidab ette esmase tervisekontrolli tegemise kohustuse täitmata jätmist ja väidab, et

tegemata olid ka perioodilised kontrollid, kuid jätab tähelepanuta, et töötervishoiuarstide

otsused hagejale töö sobivuse kohta sisaldasid järgnevatel aastatel järgmisi järeldusi: hageja

võib töötada protsessioperaatorina (04.12.2013), hageja sobib töötama ametikohal

(04.12.2015). Hagejal ei olnud seega terviseprobleeme, mis võiksid takistada tal töötamist

antud ametikohal. Selle kohta, et 2011 või 2012 tervisekontrolli järeldused oleksid olnud

vastupidised, ei ole tõendeid. Väide, et töötervishoiuarstidel puuduss objektiivne ülevaade

hageja töökeskkonnast ja nad ei suutnud adekvaatselt hinnata hageja tervislikku seisundit,

on tõendamata ja ebaloogiline, samuti ebaõige. Hagejal võis olla tuvastatud kalduvus

hingamisteede haigustele ja astmaatilisusele juba enne töötervishoiu arsti poolt

tervisekahjustuse tuvastamist, s.t hageja võis oma terviseseisundit kostja eest varjata.

15. Õige ei ole väide, et kostja ei taganud ohutut töökeskkonda ja -korraldust. See, et töökohas

oli tolmu kontsentratsioon 5x üle piirnormi viitab vajadusele kasutada kaitsemaski, mis olid

kättesaadavad ja kohustuslikud. Arusaamatu on etteheide puuduliku ventilatsiooni kohta.

Uurimiskokkuvõtte kohaselt oli iga töölaua kohal olemas töötaja poolt reguleeritav

kohtventilatsioon, mis töötas.

16. Kostja ei ole süüdi hageja tervisekahjustuse tekkimises, kuna täitis kõiki töötervishoiu

nõudeid ja tagas töötajatele kõik võimalused tervise kaitsmiseks võimalike ohtude eest.

Hageja jättis teadlikult kaitsevahendid kasutamata, teades, milliseid tagajärgi see võib kaasa

tuua. Hageja jättis sellega käibes vajaliku hoole järgimata. Kui kostja peaks hagejale kahju

tekkimise eest vastutama, tuleb kahjuhüvitist maksimaalselt vähendada.

17. Tööinspektsioon ei leidnud peale töötaja rikkumise olulisi rikkumisi. Tööinspektsioon

teostas riikliku ja haldusjärelevalve ning otsustas väärteomenetlust mitte alustada.

18. Hageja järeldused põhjusliku seose kohta kostja rikkumiste ja hageja tervisekahjustuste

vahel ei ole loogilised. Ka uurimiskokkuvõte ei tuvastanud seost kostja tegevuse ja hageja

tervisekahju vahel. Uurimiskokkuvõttes tuvastati 2009.a riskianalüüsis keemiliste ja

hingamisteid ärritavate ainete mõju hindamata jätmine, kuid sisemised regulatsioonid ja

kaitsemaskid selle riski maandamiseks olid olemas. Inspektori oletus, et laos levib tolm, on

tehtud üksnes põhjusel, et hageja, kes seal töötas, ei paranenud. Õhu-uuringute 01.11.2016

protokolli kohaselt laos tolmu ei ole. Samas tuvastati, et hageja ei kandnud

isikukaitsevahendeid alati nõuetekohaselt.

19. Hageja ei põhjendanud miks ja kuidas takistab tema kutsehaigus töötamist ja sissetuleku

teenimist, sh töökohtades, kus puudub kokkupuude tolmu, kemikaalide ja hingamisteid

ärritavate ainetega. Ei ole tõenäoline, et just selliste ainetega kokkupuutuv töö oleks hageja

erialaks või erilise huvi objektiks. Kutsehaigus ei takista hagejal leida samaväärset või

paremat tööd. Hageja jättis nõude esitamisel arvestamata, et kutsehaigusest tingitud

töövõime kaotus tuvastati vaid 20% ja üksnes perioodiks 22.11.2018 kuni 21.11.2020.

Tõendamata on töövõime kaotus alates 21.11.2020. Isegi kui hageja nõue on põhjendatud,

tuleb rahalisi nõudeid vähendada 80% võrra. Kostja ei pea hüvitama hageja saamata jäänud

töötasu perioodil 17.11.2017 – 31.10.2020. Kostja pidi töölepingu 18.11.2017 üles ütlema,

kuna tehtav töö oli hagejale vastunäidustatud. Arvestada tuleb ka seda, kui palju on hageja

ise kahju tekkimises süüdi ja kahjuhüvitisest tuleks maha arvestada hageja poolt kostja

kasuks mittetöötamise rahaline väärtus sellel perioodil. Hageja ei tee palgatööd põhjusel, et

ta tegutseb enda ainuosalusega äriühingus OÜ P. Ühingu müügitulu kasvas 2018.a (esimene

täisaasta, mil hageja ei töötanud kostja juures) rohkem kui kahekordseks ja puhaskasum

suurenes 9267 euro võrra. Hageja maksab endale töötasu 1000 eurot. OÜ P keskmine kasum

on 11 751,70 eurot kuus. Seega on hageja kasum suurem kui kostja juures töötades.

20. Hageja ei ole oma tervisekahjustuse raskust tõendanud ja tema mittevaralise kahju suurus

ei ole seega määratletav.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et menetlus tuleb osaliselt

lõpetada nõudest osalise loobumise tõttu. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue jääb

rahuldamata, mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse. Menetluskulud jaotatakse

vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, arvestades ka nõudest osalist loobumist.

I

22. Hageja esitas 16.11.2020 Harju Maakohtule hagi, milles palub mõista kostjalt välja:

-

saamata jäänud tulu hüvitise 13 809,80 eurot perioodi eest 17.11.2017 kuni 31.10.2020;

-

igakuise hüvitise 239,03 eurot alates 01.11.2020, mis muutub järgmiselt: indekseeritud

kuutöötasust lahutatakse maha juurde teenitud töötasu, töövõimetoetus ja muud tasud, mis

kompenseerivad tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut (v.a vanaduspension);

-

16.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2072,39 eurot;

-

viivise põhinõudelt 13 809,80 eurot alates 17.11.2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni; - mittevaralise kahju kohtu

määratud summas.

23. Hageja muutis oma 04.02.2022 menetlusdokumendis varem esitatud nõudeid. Hageja lõplik

nõue on järgmine:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu hüvitis perioodi eest 17.11.2017

kuni 22.11.2020 summas 13 912,02 eurot,

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja 04.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

3428,95 eurot,

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 05.02.2022 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, -

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu määratud summas.

24. Hageja märkis samas menetlusdokumendis, et loobub perioodilise hüvitise nõudest. Hageja

fikseeris seega oma saamata jäänud tulu hüvitise nõude kindla perioodiga, s.o perioodiga

alates töölepingu ülesütlemise teate saamisele järgnevast päevast kuni temal tuvastatud

töövõime kaotuse perioodi lõpuni.

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kostja ei esitanud hagist loobumisele vastuväiteid.

26. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse otsust tegemata osas,

milles hageja nõudis kostjalt igakuise saamata jäänud tulu hüvitise 293,03 euro

väljamõistmist alates 23.11.2020 ja selle summa iga-aastast indekseerimist alates 2021.a.

27. Kohtu menetluses on seega hageja nõue mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu hüvitis

perioodi eest 17.11.2017 kuni 22.11.2020 ja sellelt arvestatud viivis ning mittevaralise

kahju hüvitis.

II

28. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite

alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

29. Esitatud menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja vahel oli töösuhe, mille raames hageja puutus kokku ainetega, mis võivad

kaitsevahendite mittekasutamisel põhjustada tervisekahjustusi;

-

hageja töötas perioodil 2011 – 2015 komplekteerimisosakonnas protsessioperaatorina ja

perioodil 2015 – 2017 laotöölisena;

-

hagejal diagnoositi 07.11.2017 kutsehaigusena segatüüpi astma kokkupuute tõttu

hingamisteid ärritavate ainetega, mille kohta vormistati 12.11.2017 teatis nr 7.3-2/748-1 (tl

12);

-

töötervishoiuarsti 09.11.2017 otsuse kohaselt ei tohi hageja jätkata tööd senisel ametikohal

ja täielikult tuleb välistada kokkupuuted maitseainete tolmuga (kd I tl 10);

-

kostja lõpetas hagejaga töösuhe töölepingu ülesütlemisega töölepinguseaduse (TLS) § 88

lg 1 p 1 alusel 18.11.2017 tema terviseseisundi tõttu (kd I tl 11).

30. Hageja leiab, et kostja rikkus seadusest ja seaduse alusel kehtestatud määrustest

tulenevaid töötervishoiualaseid kohustusi, millega tekitas hagejale kahju. Hageja nõuab kostjalt

kutsehaigusest tingitud sissetuleku vähenemise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

31. Hageja esile toodud asjaoludel võiks hagi kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva deliktilise vastutuse

kohaldamiseks pidi hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku

seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja sai vastutusest vabanemiseks

tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1045 lg

2 ja VÕS § 1050). Kohus selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist oma

25.01.2022 kirjas ning andis pooltele võimaluse esitada sellest lähtuvad seisukohad ja tõendid.

32. Kohus märgib, et tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja võib esitada

kahju hüvitamise nõude lisaks õigusvastasele teole tuginedes VÕS § 1044 lg 3 järgi ka lepingu

rikkumisele tuginedes (st nõude alusena VÕS § 115 lg-le 1). Kohus pööras sellele hageja

tähelepanu ka oma 03.12.2020 määruses. Hageja ei toonud aga esile lepingu rikkumisele

viitavaid asjaolusid. Kohus hindab hageja nõuet seega kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva nõudena VÕS § 1043 alusel.

Kostja õigusvastane tegu

33. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus haigus, mille

on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Vastavalt TTOS § 23 lg 5 diagnoosib

kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid

töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kohus tuvastas ülal, et hagejal

diagnoositi 07.11.2017 kutsehaigusena segatüüpi astma. Sotsiaalministri 09.05.2005 määruse

nr 66 § 2 p 12 kohaselt on tegemist kutsehaigusega.

34. Selle üle, et hagejal diagnoositi kostja juures töötamise ajal kutsehaigus, täpsemalt

segatüüpi astma kokkupuute tõttu hingamisteid ärritavate ainetega (kd I tl 12), pooled ei vaidle.

Kostja on menetluses ise kinnitanud, et ettevõtte töökeskkonnas esines hingamiskahjustusi

põhjustada võivaid aineid ja tolmu (kd II tl 33 pöördel). Pooled ei vaidle seega ka selle üle, et

kutsehaigus kujunes välja põhjusel, et töökeskkonnas esinesid hingamisteid ärritavad ained.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kutsehaigus kujunes välja kostja õigusvastase teo tõttu.

35. Kostja tegevus saab olla deliktilise vastutuse aluseks juhul, kui kostja rikkus kohustust

tegutseda mingil konkreetsel õigusaktist või üldisest käibekohustusest tuleneval viisil. Hageja

leiab, et kostja on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadust ja selle alusel välja antud

määrusi. Hageja leiab, et kostja tekitas sellega hagejale kahju, mis on õigusvastane VÕS § 1045

lg 1 p 2 ja 7 tähenduses, s.t et hagejale tekitati kahju tervisekahjustuse tekitamisega ja seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja leiab, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud.

Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele võtmiseks peab

kohus seega tuvastama, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või

millega kostja eiras tööohutuse nõudeid.

36. Hageja tugineb tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttele ja heidab kostjale ette järgmiste

töötervishoiualaste kohustuste rikkumist:

-

puudus nõuetekohane riskianalüüs ja riskide seire ning ennetamise süsteem; kostja rikkus

riskide seiramise kohustust; puudus süstemaatiline sisekontroll;

-

töökeskkonnas ei rakendatud nõuetekohaselt ohutusabinõusid hingamisteid ärritavate

ainetega kokkupuutest tulenevate terviseriskide vältimiseks;

-

hagejale ei teostatud nõuetekohast juhendamist;

-

kostja rikkus esmase ja perioodilise tervisekontrolli tegemise kohustust; -

kostja

ei

taganud ohutut töökeskkonda ja -korraldust.

37. TTOS § 13 lg 1 p 3 ja 4 (kuni 28.02.2021, s.o vaidlusalusel ajal kehtinud sõnastuses)

kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus

selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid

ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi.

Riskianalüüsi alusel peab tööandja koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette

ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate

terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks

vajalikud vahendid.

38. Hageja väidab, et kui ta kostja juurde 2011.a tööle asus, ei olnud kostjal nõuetele

vastavat riskianalüüsi. Hageja tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte alusel, et 2009.a

töökeskkonna riskianalüüsis ei hinnatud komplekteerijate töös kasutatavaid keemilisi ja

hingamisteid ärritavate ainete mõju töötaja tervisele. Hinnatud ei olnud hingamisteid ärritavate

ainetega seotud terviseriske hageja töökeskkonnas.

39. Kohus ei nõustu hageja väitega, et üksnes sellest, kui kostja rikkus õigusaktides

sätestatud kohustusi, tuleneb kohustus vastutada töötaja tervise kahjustamise tagajärgede eest.

Kohus selgitab, et kohustus, mida rikuti, peab samal ajal olema ka põhjuslikus seoses hagejale

tekkinud tervisekahjustusega. Põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse

vahel on tegemist siis, kui tööandja tegevus (või tegevusetus), millel tema vastutus põhineb, on

kutsehaiguse tekkimisega sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks

(Riigikohtu 20.04.2016 otsus nr 3-2-1-15-16 p 22). Kohus leiab, et riskianalüüsi läbiviimise

kohustuse, samuti riskide seiramise kohustuse, sisekontrolli kohustuse rikkumine ja

tervisekontrolli tegemise kohustuse rikkumine, kui neid kohustusi on rikutud, iseenesest ei saa

põhjustada tervisekahjustust, s.t puudub põhjuslik seos etteheidetava teo ja hageja kutsehaiguse

vahel. Järelevalvet TTOS nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon (TTOS § 25 lg 1), kes

teeb rikkumise tuvastamisel ettekirjutuse või algatab väärteomenetluse. Kohus ei hinda seetõttu

poolte väiteid selle kohta ja ei tee kindlaks, kas kostja koostatud riskianalüüsid ja riskide seired

ning ennetamise süsteem on iseenesest nõuetekohased ja kas kostjal oli süstemaatiline

sisekontroll. Küll aga omavad nimetatud tõendid ja väited tähtsust selle hindamisel, kas kostja

täitis tööohutuse nõudeid või oli tööprotsess vastuolus õigusaktides kehtestatud nõuetega ning

kas see võis tekitada hagejale kahju.

40. Vastupidist seisukohta ei kinnita ka hageja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-09.

Selles otsuses märkis Riigikohus, et seos riskianalüüsi tegemata jätmise ja töötaja tervise

kahjustamise vahel võib ilmneda näiteks selles, et töötaja ei teadnud riskianalüüsi tegemata

jätmise tõttu ohuteguritest ega osanud oma tervist hoida tervist kahjustavates tingimustest

töötamise ajal. Seega tuleb kohtul tuvastada mitte see, kas kostja tellitud riskianalüüs vastas

nõuetele, vaid see, kas riskid olid tegelikult teadvustatud ja töötaja teadis ohuteguritest ning

talle oli tagatud teadmine ja võimalus rakendada riske maandavaid meetmeid.

41. Kostja õigusvastane tegu hagejale kutsehaiguse tekkimisel võib seisneda selles, et kostja

ettevõttes esinesid ohutegurid, mille ennetamiseks ja millest tuleneva kahju ärahoidmiseks ei

rakendatud vajalikke meetmeid. Nimelt heidab hageja kostjale ette, et töökeskkonnas ei

rakendatud nõuetekohaselt ohutusabinõusid hingamisteid ärritavate ainetega kokkupuutest

tulenevate terviseriskide vältimiseks ja töökeskkond ja töökorraldus ei olnud ohutud.

42. Kostja kinnitas oma vastuses hagiavaldusele, et hageja puutus kostja juures töötades

kokku ainetega, mis võivad kaitsevahendite mittekasutamisel põhjustada tervisekahjustusi ja

hagejal tuvastati 2017 sügisel töötervishoiuarsti otsusega hingamisteid ärritavate ainetega

kokkupuute tõttu tervisekahjustus, mille alusel lõpetati töösuhe. Kohus selgitas 25.01.2022

kirjas, et kui hagejal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja

tegevuse või tegevusetuse ja talle kutsehaigusega tekitatud kahju vahel, peab tööandja

vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kohus leiab, et

kostja ettevõtte töökeskkonnas esinenud tegurid on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud

kutsehaigusega. 09.11.2017 töötaja tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hageja jätkama tööd

senisel ametikohal ja täielikult peab välistama kokkupuute maitseainete tolmuga, sh ainetega,

mis ärritavad või sensibiliseerivad hingamisteid, nahka või limaskesti (kd I tl 10).

Töötervishoiuarsti kutsehaiguse diagnoosimise teatise kohaselt diagnoositi hagejal segatüüpi

astma. Kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurina on märgitud kokkupuude hingamisteid

ärritavate ainetega (kd I tl 12). Seega, kuna vaidlust ei ole selles, et hageja puutus kostja juures

kokku tervisekahjustusi põhjustavate ainetega ja kostja on ka ise esile toonud, et tema

kutsetegevuse iseloomu tõttu esines hageja töökohal tolm ning hagejal diagnoositi hingamisteid

ärritava tolmuga kokkupuute tõttu kutsehaigus, s.o astma, on hageja tõendanud nii kutsehaiguse

tekkimise, kui ka selle seose tema töökohal esinenud ohuteguriga. Kostjal tuli seega vastutusest

vabanemiseks tõendada, et ta on tööohutuse nõudeid täitnud. Kohus leiab, et kostja ei ole seda

tõendanud.

43. Hageja heidab kostjale ette, et enne tema tööle asumist koostatud 2009.a riskianalüüsis

ei ole hinnatud komplekteerijate töös kasutatavaid keemilisi ja hingamisteid ärritavate ainete

mõju töötaja tervisele. Hageja tugineb seejuures Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttele (kd I tl

13 – 17). Hageja järeldab sellest, et tööandjal puudus täpne info töökeskkonnas esinevate

ohutegurite ning nendest tuleneva terviseriski määrade kohta ja ta ei saanud seega tegeleda

ohuteguritest tulenevate riskide välistamisega ja tervisekahjude ärahoidmisega. Hageja heidab

ette, et kostjal puudus riskide haldamiseks ka nõuetekohane tegevuskava ja kostja rikkus riskide

seiramise kohustust, kuna puudus süstemaatiline sisekontroll. Hageja väidab, et eeltoodu tõttu

puudus ka temal tööle asumisel selge arusaam, millised terviseriskid töökeskkonnas valitsevad

ja milliseid meetmeid tuleb rakendada. Kohus leiab, et need hageja etteheited ei anna alust hagi

rahuldada.

44. Hageja asus kostja ettevõttes tööle 01.12.2011. Kostja ettevõttes viidi läbi riskianalüüsid

2007, 2009, 2013 ja 2015a. Iseenesest on õige hageja väide, et 2009.a riskianalüüs ei sisalda

komplekteerijate töös kasutatavate keemilisi ja hingamisteid ärritavate ainete mõju hinnangut

töötaja tervisele (kd III tl 1 – 28). Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Kostja on aga

tõendanud, et tolm kui risk oli hoolimata sellest kostja ettevõttes teadvustatud. Nii oli tolm

komplekteerija ametikohal tuvastatud keskmise taseme riskina juba 2007.a riskianalüüsis (kd I

tl 52 – 82, tõend lk 1 pöördel). Riskianalüüsi kohaselt moodustati 2007.a riskianalüüsi

koostamisel ohutegurite kaardistamiseks ja hindamiseks töögrupp ja hinnangute andmisesse

kaasati ka töötajad, kes hindasid nende töös esinevaid ohutegureid, sh keemilisi ohutegureid,

nagu tolm ja keemilised ained (kd I tl 72 – 82). Seega ei saa ainuüksi sellest, et 2009.a

riskianalüüs võis olla puudulik, järeldada, nagu oleksid riskid olnud teadvustamata.

45. 2013.a riskianalüüsi (kd I tl 83 – 141) on komplekteerijate ametikohal hinnatud

keemilise ohutegurina tooraine tolmu, mis ärritab (kd I tl 92 – 94). Analüüsi kohaselt on

komplekteerimises tolmu kontsentratsioon 5x üle piirnormi. Rakendatud ohutusmeetmetena on

märgitud olemasolev üldventilatsioon, kohtventilatsioon ja võimalus kasutada poolmaski

tolmu- ja kemikaalifiltriga. Tervisemõjuna on hinnatud hingamisraskused, hingamisteede

ärritus, maitse- ja haistmismeele häired, köha. Ennetusmeetmetena ja tegevustena on märgitud

– hinnata ventilatsioonide efektiivsust. Hingamisteede kaitse kasutamine on kohustuslik.

46. 2015.a riskianalüüsis (kd I tl 134 – 189) on komplekteerijate ametikohal hinnatud nii

füüsikalis-mehaanilise ohutegurina kui ka keemilise ohutegurina tooraine tolmu, mis ärritab

(kd I tl 150 – 151). Analüüsi kohaselt on komplekteerimises tolmu kontsentratsioon 5x üle

piirnormi. Rakendatud ohutusmeetmena on märgitud, et olemas on üldventilatsioon ja

kohtventilatsioon ning töötajatel võimalus kasutada poolmaski (tolmu- ja kemikaalifiltriga).

Tervisemõjuna on märgitud hingamisraskused, hingamisteede ärritus, maitse- ja haistmismeele

häired, köha. Ennetusmeetmena ja tegevusena on märgitud, et hinnata tule ventilatsioonide

efektiivust. Samuti on rõhutatud, et hingamisteede kaitsevahendi kasutamine on kohustuslik.

47. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga, et asjaolust, et 2009.a riskianalüüsis ei

ole komplekteerija ametikohal märgitud ohutegurina tolmu ja sellega seotud riske, saaks

järeldada, et need riskid olid hageja tööle asumise ajal teadvustamata. Tolm kui ohutegur oli

kostja ettevõttes teadvustatud juba vähemalt alates 2007.a riskianalüüsist ja sellega on tegeletud

läbivalt kuni vähemalt 2015. aastani. Küll aga möönab kohus seda, et 2007.a riskianalüüs ei

sisalda teavet selle kohta, milliseid ohutusabinõusid kostja konkreetselt tolmu kui ohuteguri

maandamiseks oli rakendanud. See nähtub esmakordselt alles 2013.a riskianalüüsist. Samas on

kostja ettevaatusabinõude rakendamist tõendanud muude tõenditega. Samuti on kostja

tõendanud, et ta on töötajaid nendest riskidest ja ohutusabinõudest ning töötaja õigustest ja

kohustustest teavitanud.

48.

04.01.2010 sissejuhatava tööohutusjuhendi kohaselt on töötajal isikukaitsevahendite

kasutamise kohustus (kd I tl 191). Juhendi p 1.4 näeb ette, et töötaja on kohustatud töötama

ainult erirõivastuses ja kasutama isikukaitsevahendeid tervisekahjustuste vältimiseks; p 3.3.1

järgi peab töötaja täitma kehtestatut tööohutuse nõudeid ja p 3.3.11 järgi kasutama ettenähtud

isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; 3.4.1 järgi on töötajal õigus nõuda tööandjalt

töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid

ning p 3.4.2 järgi õigus saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi

tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli

tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale; p 3.4.4. järgi on töötajal õigus keelduda

tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda

täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja

töökeskkonnavolinikule; p 3.4.8 järgi on töötajal õigus keelduda tööst, mis ohustab tema enda

või teiste isikute elu ja tervist, kuid peab sellest koheselt teatama tööandjale. Juhendi p 4.1

kirjeldab ettevõtte tegevuse spetsiifikast lähtuvalt põhilisi võimalikke tervistkahjustavaid ja

ohtlikke töökeskkonna ohutegureid, milleks võivad olla suhteliselt suur töö pingelisus,

tähelepanu kontsentreeritus, kiire töötempo jms; töötamine sundasendis, luu-, lihaskonna,

perifeerse närvisüsteemide ülepinged ja sellest põhjustatud tervisekahjustused; raskuste käsitsi

teisaldamine; müra; tolm; sisetransport; liikumisteede eritasapinnalisus (p 4.1.1). P 4.2 järgi

peab töökeskkonnas olema normidele vastav: temperatuur; suhteline õhuniiskus; tõmbetuuleta

ja piisav õhuvahetus. Reeglina peavad tööruumid olema varustatud piisava võimsusega,

vajadusel

eeljahutuse

või

eelsoojendusega

sissetõmbeventilatsiooni

ja

üldise

väljatõmbeventilatsiooniga ning valgustus. Töökohtadel, kus ei ole võimalik tagada

töökeskkonna ohutegurite vastavust normide nõuetele, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid.

Juhendi p 4.5. järgi tagab tööandja, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötajate

tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust, kuid

erandjuhtudel, kui töö iseloom või tootmistehnoloogia normidele vastavust ei võimalda, tuleb

kasutada isikukaitsevahendeid. Juhendi p 13.1 ja 13.2 järgi võib kemikaalidel olla omadusi,

mille tõttu nende kasutamine on seotud riskiga. Võib kaasneda tervisekahjustusi lühema või

pikema aja jooksul, tule- või plahvatusoht, äge reaktsioon vee, õhu või mingi muu ainega

kokkupuutel, või oht lekke korral loodust saastada. Igal kemikaalil ja valmistisel peab olema

ohutuskaart, mis sisaldab kemikaali kohta järgmist teavet: identifitseerimine, koostis, ohtlikkus,

esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine

ja hoiustamine, mõju inimesele, isikukaitsevahendid, füüsikalised ja keemilised omadused,

püsivus ja reaktsioonivõime, terviserisk, keskkonnarisk, jäätmekäitluse viis, veonõuded,

reguleerivad õigusaktid, muu teave. Punkti 13.9 näeb ette, et kui piisavat ohutust pole teisiti

võimalik tagada, tuleb kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Punkt 16 reguleerib põhilisi

ohutusnõudeid enne töö alustamist ja p 16.1 näeb ette, et kontrollida tuleb ettenähtud

isikukaitsevahendite

(tööriietus,

eririietus,

kaitsemaskid,

kaitseprillid,

töökindad,

mürakaitsevahendid-, kõrvaklapid, -tropid jne) korrasolekut. Töötada tuleb ainult tööriietuses

ja

isikukaitsevahendeid

kasutades.

Mitte

kasutada

mittekorras

ja

määrdunud

isikukaitsevahendeid. Punkt 17 näeb ette, et tervisele kahjulike mõjurite toime vältimiseks tuleb

kasutada isikukaitsevahendeid., kaitsevahendite kasutamata jätmise korral on tervis tõsiselt

ohustatud. Tööohutusjuhend kutsus töötajaid üles olema enda ja kaastöötajate tervise suhtes

tähelepanelik.

49. Hageja andis 12.12.2011 tööle asumisel allkirja töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase

koolituse registreerimise kaardile selle kohta, et talle tutvustati muuhulgas eelkirjeldatud

sissejuhatavat tööohutusjuhendit (kd I tl 190). Seega ei ole õige hageja väide, et tal puudus tööle

asumisel selge arusaam, millised terviseriskid kostja ettevõttes esinevad. Riskid ja ohud on

sissejuhatavas tööohutusjuhendis kirjeldatud, samuti on kirjeldatud ohutusabinõusid ja

kohustust kasutada isikukaitsevahendeid ning õigust keelduda töö tegemisest kui töö seab ohtu

isiku tervise. Seega on hoolimata riskianalüüsis märgitust tõendatud, et kostja ettevõttes olid

riskid, sh tolm teadvustatud ja planeeritud ohutusabinõudena olid kasutusele võetud mh

ventilatsioon ja kohustuslikud isikukaitsevahendid, samuti olid töötajatele antud vastavad

käitumisjuhised. Seda, et tegelikult hageja teadis, et osades töölõikudes peab kandma

tolmumaski, kinnitas hageja ise ka tööinspektorile (kd I tl 48 – 51 tõend punkt V-3).

Uurimiskokkuvõtte kohaselt kinnitas hageja tööinspektsioonile ka seda, et ta oli kõikide

riskianalüüside tulemustest teadlik, sest neid tutvustati pidevalt (tl 48 pöördel). Käesolevas

menetluses esitatud väide, et analüüsitulemusi ei ole hagejale tutvustatud, on seega ebaõige ja

vastuolus hageja enda varasemate selgituste ning esitatud tõenditega. See, et uurimistulemuses

on tööinspektor märkinud, et analüüsi tutvustamine juhendamiste registreerimise kaartidelt ei

kajastu, ei lükka ümber hageja enda antud kinnitust analüüsi tulemuste tutvustamise kohta ega

muid tõendeid selle kohta, et hagejat oli riskidest ja kohaldatud abinõudest teavitatud.

50. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi asjaolust, et tolmu kontsentratsioon oli

riskianalüüside kohaselt 5x üle piirnormi ei järeldu, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud.

Riskianalüüsides kirjeldatud maitseainetolm esines komplekteerija töökohal tulenevalt töö

iseloomust. See risk tuli teadvustada, mida ka tehti, ja seejärel maandada. TTOS § 4 lg 2 ja 3

kohasel peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi

ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Kui tööprotsessiga kaasneb

ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist

kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast

ja muutmine kahjutuks. Vaidlust ei ole selles, et praegusel juhul kaasnes tööprotsessiga tolm.

TTOS § 4 lg 45 kohaselt kehtestab töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176, töökohale esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 2 näeb ette, et kui tööprotsessis eraldub töötaja tervist

kahjustada võivaid ohtlikke aineid või tolmu, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada

väljatõmbeventilatsiooniga. Vastuseks hageja väidetele märgib kohus, et hageja viidatud

Vabariigi Valitsuse 21.12.1999 määrus nr 402 on alates 01.07.2007 kehtetu. Kohus ei hinda

seetõttu hageja nimetatud määruse alusel esitatud väiteid ja juhindub vaidlusalusel perioodil

kehtinud õigusaktidest. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12, Isikukaitsevahendite

valimise ja kasutamise kord on sätestatud TTOS § 3 lg 5 alusel, mis näeb ette, et kui õnnetuse

või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole

võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või

töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Määruse

nr 12 § 1 lg 1 kohaselt kehtib määrus kõigil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendusalasse

kuuluvatel tegevusaladel. Seega pidi kostja ettevõttes tööprotsessis eralduvate ainete ja tolmu

tõttu

hageja

töökoht

olema

varustatud

väljatõmbeventilatsiooniga

ja

töötaja

isikukaitsevahenditega.

51. Kohu leiab eeltoodu alusel, et kostja oli teadvustanud hingamisteid ärritavate ainete ja

tolmu kui ohuteguri ja hagejat oli sellest ka teavitatud. Kohus hindab järgnevalt seda, kas kostja

võttis tarvitusele ohutusabinõud nende ohutegurite maandamiseks. Kostja tõi esile, et hageja

ametikohal olid olemas nii üld- kui kohtventilatsioon kui ka kohustus kasutada

isikukaitsevahendeid. Nimetatud abinõude rakendamine oleks kooskõlas eelviidatud TTOS

sätetega. Nii nägi ette ka ülal viidatud sissejuhatav tööohutusjuhend.

52. 2009.a riskianalüüsi kohaselt oli komplekteerija ametikohal õhuvahetus hea (kd III tl 5

pöördel). 2013.a riskianalüüsi kohaselt oli olemas üld- ja kohtventilatsioon ning töötajatel

võimalus kasutada poolmaski tolmu- ja kemikaalifiltriga. Uurimiskokkuvõtte (kd I tl 48 punkt

V-2) kohaselt väljastatakse kõigile komplekteerijatele poolmask SR 90-3 ja tolmufilter P3 SR

510. Lisaks olid kõikidel töötajatel kasutada nii tekstiilist kui ka kummist kindad, mida ka

kasutati. Tööinspektor tuvastas külastusel, et kaalumise terminalis olevas arvutist, kus tulevad

töötajale nähtavale jooksvalt toorainega seotud ohud ja selguvad isikukaitseahendid, mida

teatud ainega töötades on kohustuslik kanda. Uurimiskokkuvõtte p IV kohaselt tutvus

töötervishoiu inspektor töökohaga ja nentis, et pulbriline tooraine tõesti tolmas, kuid iga töölaua

kohal oli olemas kohtventilatsioon ja töötajad reguleerisid selle kõrgust vastavalt vajadusele.

Külastuse hetkel oli näha reaalselt, kuidas tolm ventilatsiooni tõusis ja inspektori veendumuse

järgi võis olla kindel, et ventilatsioon töötas ja toimib.

53. Hageja heidab aga kostjale ette, et tegelikult ventilatsioon ei toiminud nõuetekohaselt

ega taganud töökeskkonnas piisavat õhuvahetust. Töökeskkonna 2013.a riskianalüüsi (kd I tl

87) ettevõtte üldist tööohutust iseloomustava osa kohaselt on hoones kasutusel

sundventilatsioon, mille tõhusus on vaja üle kontrollida, kuna see ei suuda piisavalt tolmu

töökeskkonnast eemaldada. Nii 2013 kui ka 2015.a riskianalüüsides on komplekteerija

ametikohal tolmuga seotud riskide ennetusmeetme ja -tegevusena märgitud, et hinnata tuleb

ventilatsioonide efektiivsust. Eeltoodust järeldub, et juba vähemalt alates 2013.a oli

ventilatsioonisüsteemiga probleeme ja tegevuskava nägi ette ventilatsioonisüsteemi ja selle

efektiivsuse kontrollimise. Kohus märgib vastuseks hageja väidetele, et ei hinda väiteid muudel

ametikohtadel esinevate puuduste ja ventilatsioonisüsteemi efektiivsuse kohta. Hageja esile

toodud asjaoludel töötas ta esmalt komplekteerijana ja seejärel laos.

54. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendid riskianalüüsides tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks tarvitusele võetud meetmete kohta. Kostja esitas ventilatsiooniseadmete

nõuetele vastavuse tõendamiseks OÜ X 07.06.2011, 17.06.2011 ja 27.06.2011 aktid

(numbritega vastavalt 00125, 00133 ja 00313, kd III tl 150 – 153). Kõigi kolme akti kohaselt

teostati

ajavahemikus

15.04.2011

–

24.05.2011

ventilatsioonitorustike

seespidine

kuivpuhastus. Torustiku sisepinna puhtuse klass vastavalt siseõhu- ning tuleohutuse standardile

(tolmu sisaldus väiksem kui 0,4g/m3). Puhastati sissepuhet, väljatõmmet, tolmueraldust ja

kohtväljatõmmet. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud tõendid ei ole sobivad kinnitamaks

ventilatsioonisüsteemi nõuetele vastavust. Küll aga leiab kohus, et tõendid 2011.a läbi viidud

ventilatsiooniseadmete puhastamise kohta ei kinnita seda, et ventilatsioon vastas nõuetele ka

perioodil 2011 kuni kutsehaiguse tuvastamiseni 2017.a.

55. Kostja esitas vastusena kohtu 25.01.2022 selgituskirjale ka kostja ettevõtte

töökeskkonnanõukogu tegevust (2014 – 2015 aastatel) puudutavad materjalid (kd II tl 93 – 95)

ja sisekontrollide toimumist (2011 – 2013 aastatel) tõendavad dokumendid (kd II tl 96 – 102),

kuid ei toonud hoolimata kohtu selgitustest konkreetselt esile, milliseid oma väiteid ta nende

tõenditega tõendada soovib. Igal juhul ei nähtu nendest, 2011 kuni 2015 kohta koostatud

dokumentidest ventilatsioonisüsteemi kontrollimist ja nõuetekohasuse tagamist puudutavaid

andmeid. Vastupidi, ka sisekontroll tuvastas 2013.a et ventilatsioon ei toimi (kd II tl 99). Sama

on märgitud 2015.a sisekontrolli registris, kus on tehtud ka ettepanek parandada

ventilatsiooniseade (kd II tl 101).

56. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks ventilatsioonisüsteemi tegelikult

parandanud ja selle efektiivsust kontrollinud, kuigi mitmed asutusesisesed dokumendid

sellisele vajadusele korduvalt viitavad. Nõuetekohase ventilatsiooni olemasolu hageja kostja

juures töötamise ajal ei kinnita 2020.a tööinspektori külastusel kogetu, et ta nägi, kuidas tolm

ventilatsiooni tõusis. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks täitnud kohustuse tagada tolmust

tingitud riskide maandamiseks toimiv ja efektiivne ventilatsioonisüsteem, kuigi kostja enda

riskianalüüs ja sisekontroll korduvalt viitasid probleemide olemasolule.

57. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et tolm liikus erinevate ruumide vahel ja esines ka

laos, kus hageja töötas alates 2015.a. Laoruumide riskianalüüsides ei ole arvestatud laotöötajate

terviseriskidega seoses hingamisteid ärritava tolmuga, küll aga on märgitud laos esineva

ohutegurina aure, gaasi ja suitsu, mis on mürgised. Seega puutus hageja hingamisteid ärritavate

ainetega kokku ka laos töötades.

58. Samuti heidab hageja kostjale ette, et kostja ei taganud nõuetekohaste

isikukaitsevahendite olemasolu. TTOS § 3 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse

nr 12 § 3 lg 1 ja 2 kohaselt peab tööandja enne isikukaitsevahendite valimist tegema

töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või

vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Pärast ohutegurite selgitamist

hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad

kaitseomadused. Isikukaitsevahend peab vastama sama määruse § 2 lg 4 ja 5 nõuetele.

Arvestama peab ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda.

59. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi enne

isikukaitsevahendite valimist viima läbi ohtlike kemikaalide mõõtmise. Hageja viidatud

Vabariigi Valitsuse määrus nr 105, ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, § 1 kohaselt kehtestab määrus nõuded ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisel eesmärgiga kaitsta nende ainetega

kokkupuutuvate

töötajate

tervist.

Määrust

kohaldatakse

töödele,

kus

kasutatakse

kemikaaliseaduse § 11 lg 1 p 1 alusel sotsiaalministri 30.11.1998 määrusega nr 59, ohtlike

ainete loetelu kinnitamine, kehtestatud ohtlikke aineid või neid sisaldavaid materjale, samuti

töötamisele taimekaitsevahendite ja -seadmetega, arvestades taimekaitseseadusest tulenevaid

nõudeid. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et hageja

töökohal kasutati ohtlikke aineid sotsiaalministri määruse nr 59 tähenduses. Samuti ei olnud

tegemist taimekaitsevahendite ja -seadmetega. Kostja tegutseb maitseainetööstuses ja hageja

töökohal oli maitseainetolm. Seega ei ole hageja viited määrusest nr 105 tulenevatele

kohustustele antud juhul asjakohased. Vastuseks kohtu küsimusele selle kohta, milliste

keemiliste ainete mõõtmata jätmist hageja kostjale ette heidab selgitas hageja, et

maitseainetolm on ilmselgelt hingamisteid ärritav keemiliste ühendite kogum, mis koosneb

erinevatest keemilistest ainetest. Kohus nõustub iseenesest sellega, et maitseainetolm on

riskitegur ja võib sisaldada ka keemilisi aineid, kuid sellest iseenesest ei järeldu, et tegemist

oleks ohtliku kemikaaliga määruse nr 105 tähenduses. TTOS § 3 lg 4 kohaselt on töökeskkonna

ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 18.09.2001 määrusega nr 293, töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid

(kehtis hageja töölepingu kehtimise ajal). Keemiliste ohutegurite mõõtmisele ei kehtestata

samasuguseid nõudeid, nagu ohtlike kemikaalide mõõtmisele. Määruse nr 293 lisa kohaselt on

piirnormid kehtestatud erinevate ainete tolmule. Terviseameti õhu-uuringute protokolli nr

K2016/AT40 kohaselt on kostja komplekteerimises tolmu sisaldust mõõtnud 01.11.2016 (kd I

tl 198 – 199).

60. Kooskõlas määruse nr 12 § 3 lg 1 ja 2 pidi kostja läbi viima riskianalüüsi, et selgitada

välja ohutegurid ja hinnata kaitsevajaduse suurust. Riskianalüüsid on läbi viidud ja

maitseainetolm kui ohutegur on olnud kostja ettevõttes teadvustatud vähemalt alates hageja

tööle asumisest. Kostja esitas arve-saatelehe 10.01.2011 480 3M Tolmumask FFP ostmise

kohta (kd I tl 200) ja 02.02.2011 240 3M Tolmumaks FFP2 ostmise kohta (tl 201). Kostja esitas

tõendid ka selle kohta, et ta jagas töötajatele, sh hagejale oktoobris 2012 ja 2014.a kevadel

poolmaskid SR 903 ja tolmufiltri P3 SR 510 (kd II tl 1 – 2). Vastuseks hageja väidetele märgib

kohus esmalt, et kostja on tõendanud ka seda, et hagejale korraldati isikukaitsevahendite

koolitus 28.11.2012 (kd II tl 149). Seega ei ole õige hageja väide, et teda ei ole

isikukaitsevahendite kasutamise osas juhendatud. Hageja ei ole oma väiteid ka sisustanud ega

selgitanud, millises osas juhendamine tema hinnangul puudulik oli ja milline asjaolu oli talle

teadma, millega ta seostab kutsehaiguse tekkimise.

61. Kostja selgitas isikukaitsevahendite valimisega seoses, et maskid peavad kaitsema

tolmu eest selliselt, et mask on arvestades lenduvate tolmuosakeste suurust piisavalt tihe.

Poolmask SR 90-3 juhendi kohaselt pakuvad poolmaskid kasutajale hingamiskaitset selliste

õhu kaudu levivate saasteainete nagu näiteks osakeste, mikroorganismide, biokeemiliste ainete,

gaaside/aurude ja nende ainete kombinatsioonide eest. Mask katab kasutaja nina, suu ja lõua.

Sellele on paigaldatud sisse- ja väljahingamisklapid, lihtsasti reguleeritav elastne pearihm ja

filtrihoidik (kd II tl 125). Hingamiskaitse valimise juhendi kohaselt sobib P3 osakeste filter igat

tüüpi osakeste vastu (kd II tl 103 – 104). SR 510 osakeste filter on SR 90-3 maskile sobiv (kd

II tl 126 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on tõendanud, et on valinud

maitseainetolmust tingitud ohutegurite maandamiseks sobivad isikukaitsevahendid, kuna need

on ette nähtud igat liiki osakeste filtreerimiseks õhust.

62. Määruse nr 12 § 2 lg 6 p 2 kohaselt on tööandja muuhulgas kohustatud pidama

töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust. Kostja esitatud tõendite kohaselt jagas ta

hagejale poolmaski ja tolmufiltri 12.10.2012 ja poolmaski 2014.a. Kohus märgib esmalt, et

kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagejale oleks jagatud nimetatud

isikukaitsevahendid tema tööle asumisel 12.12.2011. Kostja tõendite kohaselt jagati

isikukaitsevahendeid alles enam kui aasta hiljem. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole

tõendanud, et isikukaitsevahendid oleksid olnud tagatud terve vaidlusaluse perioodi jooksul.

63. Poolmaski SR 90-3 juhendi kohaselt on sellise maski kõlblikkusaeg viis aastat (kd II tl

126 pöördel). Sama juhendi p 2.3.1 selgitatakse aga, et poolmaski osakeste filtrid püüavad kinni

ja ladustavad osakesi filtreerimisseadmesse. Kui püütud saateaine kogus seadmes suureneb, siis

suureneb ka hingamistakistus. Filtrit tuleb vahetada 2 – 4 nädala järel või varem, kui

hingamistakistus muutub märgatavaks (kd II tl 125 pöördel). Kuigi 2014.a jagatud poolmaskide

kõlblikkusaeg ei olnud hagejal kutsehaiguse diagnoosimise ajaks möödunud, ei ole asjas

esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kostja oleks taganud hagejale maskiga koos

kasutamiseks ette nähtud tolmufiltrite olemasolu selliselt, et neid oleks võimalik vahetada ette

nähtud sagedusega. 2012.a isikukaitsevahendite arvestuse lehtedel ei ole märgitud, et hageja

oleks saanud rohkem kui ühe tolmufiltri ja tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hagejale jagati

filtreid korraga 3 – 5 aasta jagu. Arvestades maskide kasutusjuhendit, vajas üks töötaja ühe

aasta jooksul minimaalselt 12 tolmufiltrit. Filtri saamine on aga märgitud üksnes 12.10.2012

kuupäeva kandval arvestuslehel. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks

saanud tolmufiltreid pärast 12.10.2012 või isegi kui filter anti koos maskiga 2014.a kevadel (12

– 14 nädal), et neid oleks jagatud ka pärast seda. Kostja tõi küll esile, ja esitas tõendi selle kohta,

et on ostnud perioodil 2011 – 2017 üle 10 000 maski (kd II tl 84 – 85), kuid ei ole esile toonud,

kas ta on ostnud tolmufiltreid, kui palju ja kas neid on töötajatele, sh hagejale ka välja jagatud.

Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks jaganud hageja koos uue filtriga uue maski pärast

2014.a. Kohus selgitas oma 25.01.2022 kirjas, et kõik asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud peavad olema esile toodud menetlusdokumendis. Kohus ega vastaspoole ei saa otsida

asjaolusid, millele pool soovib tugineda, tõenditest ise. Igal juhul leiab kohus, et maskide ja

filtrite ostmine iseenesest ei kinnita seda, et need oleksid hagejale nõuetekohaselt välja jagatud.

64. Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga ka selles, et kostja rikkus hageja esmase ja

perioodiliste tervisekontrolli tegemise kohustust ning see võis olla oluline kutsehaiguse

väljakujunemisel. Sotsiaalministri määruse nr 74, töötajate tervisekontrolli kord, ja TTOS § 13

lg 1 p 7 kohaselt pidi kostja korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib

tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Määruse § 5 lg 2 kohaselt

viiakse esmane tervisekontroll läbi tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi

töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta

jooksul. Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle 01.12.2011, kuid esimene tervisekontroll

toimus alles 04.12.2013 (kd II tl 91 pöördel). 04.12.2013 töötervishoiuarsti otsusega määrati

perioodilise tervisekontrolli ajaks mai 2014. Kostja korraldas järgmise tervisekontrolli alles

04.12.2015 (kd II tl 91). Seega ei ole kotja tervisekontrollide korraldamisel järginud seaduses

sätestatud nõudeid.

65. Kohus ei nõustu kostjaga, et tervisekontrolli puudutavad rikkumised ei ole põhjuslikus

seoses

hagejal

kutsehaiguse

väljakujunemisega.

Kostja

viitab

küll

04.12.2013

töötervishoiuarsti otsusele, kuid tsiteerib seda ebaõigesti. Töötervishoiuarst leidis 04.12.2013

tervisekontrollis, et hageja võis töötada. Arst ei märkinud, et hageja võib töötada

protsessioperaatorina, nagu väidab kostja. Töötervishoiuarst märkis töökeskkonna või

töökorralduse töötajale sobivuse kohta hoopis seda, et hageja võib töötada, aga ei sobi töö

otseses kontaktis ärritavate ja sensibiliseerivate ainetega. Vajalik isikukaitsevahendite

kasutamine vastavalt tööiseloomule (kd II tl 91 pöördel). Seega pidi kostjale juba 2013. aastal

olema teada, et hageja ei sobi töötama ametikohal, kus on kokkupuude ärritavate ja

sensibiliseerivate ainetega. Kui tervisekontroll oleks läbi viidud varem, oleks arst saanud

probleemi tuvastada varem. Samas töötas hageja hoolimata töötervishoiuarsti soovitustele edasi

ametikohal, kus oli kokkupuude maitseainetolmu kõrge kontsentratsiooniga, veel vähemalt

kuni 2015. aastani. Töötervishoiuarsti soovitustele ei reageerinud seega ei hageja ise ega ka

kostja, samuti ei korraldanud kostja hagejale järgmist tervisekontrolli soovitatud ajal, s.o

maikuus 2014. Asjaolu, et 04.12.2015 läbi viidud järgmine tervisekontroll sõnaselgelt tööd

kontaktis ärritavate ja sensibiliseerivate ainetega ei välistanud, ei muuda asjaolu, et kostja ei

täitnud 04.12.2013 töötervishoiuarsti soovitusi. Kostja on sellega rikkunud käibes vajalikku

hoolt ja kohustust tagada hagejale töö tema terviseseisundile vastavates tingimustes.

66. Kohus ei nõustu samas väidetega selle kohta, et tervisekontrolli tulemused või

alusinformatsioon ei olnud õige, kuna kostja oli väidetavalt rikkunud ohtlike keemiliste ainete

mõõtmise kohustust. Hageja väide on täpsustamata. Hageja on perearstile detsembris 2016

selgitanud, et töötervishoiuarst tegi spirograafia, s.o kopsude funktsiooni hindamise uuring (kd

II tl 46, vt ka töötervishoiuteenuse osutamise leping, kd II tl 7 – 8). Seega kontrollis

töötervishoiuarst hageja hingamisteid. See hageja väide iseenesest tema kahju hüvitamise nõuet

ei mõjuta.

67. Vastuseks muudele hageja väidetele märgib kohus, et need ei anna alust leida, et kostja

oleks hageja tervist täiendavalt ka veel muul viisil kahjustanud.

68. Hageja väidab, et teda ei ole nõuetekohaselt teavitatud töökeskkonna ohuteguritest ja

teda ei ole tervisekahjustuste vältimiseks nõuetekohaselt juhendatud. Kohus tuvastas ülal, et

need hageja väited ei vasta tõele. Hagejale tutvustati ohutegureid ja nende maandamiseks

rakendatavaid abinõusid tööle asumisel. Isikukaitsevahendite kasutamise vajadust kinnitas

hageja ise tööinspektorile, samuti kinnitas hageja, et ta oli teadlik riskianalüüsidest, kuna neid

tutvustati pidevalt. Hageja esitatud uurimiskokkuvõtte kohaselt viidi juhendamised läbi 2011.a

2013.a ja 2014.a. Kohus ei nõustu hagejaga, et asjaolust, et uurimiskokkuvõttes on märgitud,

et juhendamised olid üldsõnalised, järeldus, et kostja ei teostanud nõuetekohaseid juhendamisi.

Uurimiskokkuvõtte punktis V-3 kohaselt on juba 16.01.2006 kinnitatud isikukaitsevahendi

kasutamise juhendis kirjas, et isikukaitsevahendite kasutamise nõue on nõutud vastava

kohustusmärgiga. Tööinspektor märkis küll, et juhendid on sisu poolest paljudes punktides

sarnased ja väga üldised, näiteks on sissejuhatav osa kõigil sarnane. Uurimiskokkuvõttest ei

tulene aga seda, et juhendid oleksid ebapiisavad ja ei taganud hageja teadlikkust ohuteguritest

ja tervisekahjustuste vältimiseks võetud meetmetest, nagu ta soovib väita. Uurimiskokkuvõtte

kohaselt tuvastas tööinspektor, et kõigis ohutusjuhendites on selgelt välja toodud, et töötaja on

kohustatud kandma ettenähtud isikukaitsevahendeid. Hageja ei ole ise esile toonud ega

selgitanud, millises aspektis konkreetselt oli juhendamine puudulik ja mis täpsemalt talle teada

ei olnud, mis oleks juhendamise korral aidanud tervisekahju vältida. Kohus leiab, et esitatud

väidete ja tõendite alusel ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks rikkunud juhendamise

kohustust ja et see kostja rikkumine oleks põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kutsehaigusega.

69. Hageja asus 09.03.2021 menetlusdokumendis ette heitma ka seda, et ventilatsiooniga

olemasoleva ventilatsiooniga kaasnes tõmbetuul ja kostja ei taganud töökeskkonna vajalikku

temperatuuri. Hageja ei ole aga tõmbetuult ja temperatuuri puudutavaid väiteid seostanud temal

diagnoositud kutsehaiguse, s.o astma väljakujunemisega.

70. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks taganud hageja

ametikohal esinevate tolmu puudutavate ohutegurite maandamiseks nõuetekohaselt

kontrollitud ja toimiva ventilatsiooni, piisavate isikukaitsevahendite olemasolu kogu

vaidlusaluse perioodi jooksul ja tervisekontrollide läbiviimise ja töötervishoiuarsti juhiste

järgimise. Need rikkumised on olulised, kuna on ette nähtud mh tolmuga seotud ohutegurite

vähendamiseks ja sellega seotud tervisekahju ärahoidmiseks. Seega on kostja tegevus olnud

õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses, kuna hagejale tekkis kahju tervisekahjustuse

tekitamisega. Kostja ei ole tõendanud piisavalt määral käibes vajaliku hoole järgimist.

71. Kostja rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kutsehaigusega, kuna

09.11.2017 töötaja tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hageja jätkama tööd senisel

ametikohal ja täielikult peab välistama kokkupuute maitseainete tolmuga, sh ainetega, mis

ärritavad või sensibiliseerivad hingamisteid, nahka või limaskesti (kd I tl 10).

Töötervishoiuarsti kutsehaiguse diagnoosimise teatise kohaselt diagnoositi hagejal segatüüpi

astma. Kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurina on märgitud kokkupuude hingamisteid

ärritavate ainetega (kd I tl 12). Seega on hageja tõendanud nii kutsehaiguse tekkimise, kui ka

selle seose tema töökohal esinenud ohuteguriga. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tööohutuse

nõudeid täitnud. Kostja ettevõttes oli tolm kui ohutegur küll teadvustatud, neid tutvustati

töötajatele, sh hagejale ja hoiatati nende eest ning ette oli nähtud isikukaitsevahendite

kasutamise kohustus, millest oli teadlik ka hageja. Tõendatud ei ole aga see, et

ventilatsioonisüsteemid oleksid töötanud nõuetekohaselt ja isikukaitsevahendid oleksid olnud

hagejale tagatud kogu kostja juures töötamise aja. Samuti ei täitnud kostja kohustust jälgida

ohuteguritega kokku puutuvae töötajate tervislikku seisundit. Tolmuga kaasneval tööl, mis ei

olnud hagejale seejuures ka soovitatav, ventilatsiooni ja isikukaitsevahendeid puudutavate

nõuete täitmine on aga otseselt seotud töötaja tervise, sh hingamisteede kaitsmise kohustusega.

72. Kohus märgib, et kostja väited selle kohta, et hageja ise ei täitnud isikukaitsevahendite

kasutamise kohustust, ei oma tähtsust selle hindamisel, kas kostja on oma kohustusi rikkunud

või mitte. Need väited ei vabasta hagejat vastutusest tema kohustuste rikkumise eest. Neid

väiteid ja tõendeid saab kohus aga arvestada kahjuhüvitise suuruse hindamisel.

Hageja kahju – saamata jäänud töötasu

73. Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejale tekkinud kahju saamata jäänud tulus, täpsemalt

töölepingu ülesütlemisest tingitud sissetuleku kaotuses. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku

tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud

isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud,

ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja

edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 1 ja 2 kohaselt

on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis.

74. Hageja tõi esile, et tema keskmine sissetulek enne töölepingu ülesütlemist oli 1243,56

eurot kuus ja palub kostjalt välja mõista iga kuu eest pärast töölepingu ülesütlemist oma

varasema töötasu, mida on indekseeritud ja millest on maha arvestatud töövõimetoetus ja hageja

poolt juurde teenitud tasud. Hageja nõuab saamata jäänud töötasu hüvitist perioodi eest

17.11.2017 kuni 22.11.2020. Kohus märgib esmalt, et saamata jäänud töötasu hüvitise

väljamõistmine 17.11.2017 eest on igal juhul põhjendamatu, kuna nimetatud päeval oli hageja

veel kostja juures tööl. Hageja tööleping lõppes alates 18.11.2017 (kd I tl 11). Hageja osaline

töövõime lõppes 21.11.2020 (kd II tl 3). Hagejal võiks seega olla kostja vastu osalisest

töövõime kaotusest tekkinud sissetuleku vähenemise ja majanduslike võimaluste halvenemisest

tekkinud kahju hüvitamise nõue perioodi eest 18.11.2017 kuni 21.11.2020 (k.a.).

75. Kohus selgitas hagejale 25.01.2022 kirjas, et põhjuslikku seost kutsehaiguse ja

sissetuleku vähenemise vahel saab eeldada siis, kui isik ei saa tööd teha või saab seda teha

piiratult tööga seotud tervisekahjustuse tõttu. Kohus hindab tööõnnetusest põhjustatud

tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud töötasu nõude puhul põhjusliku seose kontrollimisel

seega mh seda, milline on kõiki asjaolusid arvesse võttes vastava tervisekahjustuse tegelik mõju

töötaja sissetuleku vähenemisele. See tähendab, et kohus peab tuvastama, et sissetulek on

vähenenud kutsehaiguse tõttu ja kui palju see on kutsehaiguse tõttu vähenenud. Kohus pööras

hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta ei saa tervisekahjustuse

tõttu tööd teha või saab seda teha piiratult. Hageja viitas põhjuslikku seost hinnates üksnes

sellele, et kostja ütles töölepingu töötervishoiuarsti tervisekontrolli otsuse alusel üles ja on esile

toonud summad, mida ta on pärast kostja juurest lahkumist teeninud, kuid sellest iseenesest ei

järeldu, et hageja ei saa tervisekahjustuse tõttu tööd teha või saab seda teha piiratult. Kohus

selgitas hagejale ka seda, et TTOS § 243 lg 1 kohaselt pidi sotsiaalkindlustusamet tuvastama,

isikul töövõime kaotuse ulatuse, kuid hageja ei ole selgitanud, kas ja millisel viisil ta on võtnud

oma nõude arvutamisel arvesse töövõime kaotuse ulatuse ja milline see ulatus on. Tulenevalt

VÕS § 127 sätestatud põhimõtetest saab hagejale olla kahju tekkinud siis, kui ta ei ole

kutsehaiguse tõttu ka tegelikult võimeline sissetulekut teenima, mitte igas olukorras, kus tal on

diagnoositud kutsehaigus ja kindlaks määratud töövõimetuse ulatus ning tal puudub või on

väiksem sissetulek muude asjaolude tõttu (vt Riigikohtu 27.04.2018 otsus nr 2-16-16328 p

11.2).

76. Kohus leiab, et hageja ei ole hoolimata kohtu selgitustest esile toonud ja seega on ka

tõendamata see, et hageja ei oleks kutsehaiguse tõttu ka tegelikkult võimeline sissetulekut

teenima. Hageja väidab, et tegi enne kutsehaigestumist erialast tööd, kuid ei ole selgelt esile

toonud ega tõendanud, mis on tema eriala. Hageja töötas kostja juures komplekteerijana ja

laotöötajana. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks omandanud

toiduainetööstusega seonduva eriala, mistõttu tal võiks olla erihuvi töötada komplekteerijana

või laost just toiduainetööstuses. Töötervishoiuarst keelas hagejal sellise töö tegemise, kus tuleb

kanda maski ja kus võib esineda kokkupuude hingamisteid, nahka või limaskesti või organismi

ärritavate ainetega. Hageja ei ole esile toonud, millisel põhjusel on piiratud tema võimalused

tööd teha, sh töötada ka komplekteerija või laotöötajana ettevõttes, kus ei esine hingamisteid

ärritavaid aineid ega ole kehtestatud maskide kandmise kohustust. Hageja väide tema erialast

toiduainetööstuses on vastuolus ka muude tema selgitustega. Hageja tõi nimelt esile selle, et

pöördus laotöötaja, kauba vastuvõtja, -väljastaja, -käitleja või komplekteerija ametikohal töö

saamiseks üheksa erineva tööandja poole. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks otsinud

väidetavalt erialast tööd toiduainetööstuses. Hageja ei toonud esile ka seda, millistel

tingimustel, sh millise tasu eest tema loetletud ettevõtted tööd pakkusid ega seda, et hageja ei

oleks saanud nendel ametikohtadel tööd teha kutsehaiguse tõttu. Hageja ei ole üldse märkinud,

millisel põhjusel ta nendel ametikohtadel tööle ei asunud.

77. Hageja ei ole seega esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et hageja ei

ole kutsehaiguse tõttu võimeline endist sissetulekut teenima. Ainuüksi väited väiksema

sissetuleku kohta, isegi kui need on õiged, ei ole piisavad hagi rahuldamiseks. Kohus leiab, et

hageja väide võimatusest sissetulekut teenida ei vasta tegelikult ka tõele. Asjas esitatud tõendite

kohaselt võttis hageja ennast pärast kostjapoolset töölepingu lõpetamist töötuna arvele ja asus

tegutsema enda ettevõtte kaudu, mis teeb pärast töötuskindlustuse hüvitise maksmise perioodi

lõppemist hagejale ka töötasu väljamakseid. Nimetatud kinnitab alljärgnev.

78. Hageja väide, et kuna ta tööd ei leidnud, ei jäänud tal muud üle, kui proovida omal käel

asutada ettevõte, on ebaõige. Ettevõte, kes hagejale pärast töötuskindlustuse hüvitise maksmise

perioodi lõppu töötasu väljamakseid teeb (kd I tl 21 pöördel – 2020), P OÜ, on tegelikult

asutatud juba 14.01.2011 (kd II tl 10). Seega enne seda, kui hageja kostja juures tööle asus,

mitte pärast. Ettevõtte põhitegevusala on rauakaupade ja tööriistade jaemüük spetsialiseeritud

kauplustes (kd II tl 10). Ettevõte ei tegutse toiduainetööstuses. Ettevõte kuulub hagejale endale,

kes on ka ettevõtte ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (kd II tl 12 – 13).

79. Hageja tööleping lõppes 18.11.2017. Nii P OÜ müügitulu kui ka kasum on pärast seda

peaaegu kahekordistunud. Nimelt, 2016.a ja 2017.a, kui hageja töötas kostja juures, oli P OÜ

müügitulu vastavalt 43 645 eurot ja 39 561 eurot, kuid 2018.a 86 008 eurot. Puhasasum oli

2016.a ja 2017.a 14 663 eurot ja 13 548 eurot, kuid 2018.a 22 815 eurot (kd II tl 10 pöördel).

Hagejale maksti detsembrist 2017 kuni septembrini 2018 töötuskindlustushüvitist. Sellel

perioodil P OÜ hoolimata kasumi tõusust töötasu väljamakseid ei teinud (kd I tl 20 – 23).

Töötasu maksab P OÜ hagejale alates jaanuarist 2019. Hageja töötasu on 1000 eurot kuus

(neto). Koos töövõimetuspensioni ja töövõimetoetusega on hageja töine tulu alates jaanuarist

2019 olnud seega vahemikus 1218,40 kuni 1283,13 eurot (vt hageja tabel hagiavalduses). See

vastab suurusjärgus hageja viimasele keskmisele töötasule kostja juures. Seega ei ole õige

väide, nagu oleks hageja sissetulek tegelikult vähenenud. Kohus märgib, et kuna hageja

kutsehaigusest tingitud töövõime kaotusprotsent oli 20%, oli tema võime saada sissetulekut küll

eelduslikult 20% vähenenud. Kohus leiab aga, et kostja esile toodud ja tõendatud asjaoludel on

hageja hoolimata temal diagnoositud kutsehaigusest olnud võimeline piisavat sissetulekut

teenima ja ta on seda ka teinud.

80. Hageja ei vaielnud vastu sellele, et tema on P OÜ ainus töötaja, see nähtub ka asjas

esitatud tõenditest (P OÜ-l on üks töötaja (kd II tl 11 pöördel) ja töötasu makstakse just

hagejale), kuid leiab, et ettevõtte ei ole kohustatud talle suuremat töötasu maksma. Kohus leiab,

et iseenesest on õige see, et P OÜ ei ole kohustatud hagejale suuremat töötasu maksma. Sellest

ei järeldu aga, et hageja ei ole oma töise tegevusega kutsehaiguse tõttu võimeline varasemaga

samaväärset tulu teenima. Arvestades, et hageja ise on talle kuuluva ja tema juhitud ettevõtte

ainus töötaja, on P OÜ käive ja kasum saanud tõusta üksnes hageja enda töö ja tegevuse

tulemusel. Asjaolu, kas ja kui suure osa kasumist hageja ainuosaniku ja juhatuse liikmena

otsustab endale välja maksta töötasuna, ei määra tema kutsehaigusest tingitud sissetuleku

vähenemise hüvitamise nõude suurust. Arvestades P OÜ kasumi andmeid, teenis hageja oma

tööga ettevõttele 2018.a tulu keskmiselt 1901,25 eurot kuus (22 815 ÷ 12). Asjaolusid, millest

saaks kohus järeldada, et hageja isikliik töine tulu oleks vähenenud kutsehaigusega seotud

asjaolude tõttu hageja esile ei toonud. Ainuüksi see, et hageja nimel on deklareeritud väiksem

sissetulek, antud ajaoludel sellist järeldust teha ei võimalda.

81. Seda, et hageja tegevus oleks P OÜ-s mingil viisil kutsehaiguse tõttu piiratud, sh tema

viidatud maski kandmise kohustuse tõttu, asjas esitatud tõenditest järeldada ei saa. P OÜ

tegevusalast ei saa järeldada vajadust kanda töö tegemisel hingamisteid kaitsvaid

isikukaitsevahendeid. Seda ei ole hageja ka väitnud. Hageja viide viimased kaks aastat kestnud

viiruspandeemiale on aga ilmselt otsitud, sh eelnimetatud põhjusel. Hageja on tegelikult

töötanud tema enda ettevõtte heaks. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et hageja nõue

puudutab perioodi 17.11.2017 kuni 22.11.2020. Viiruspandeemiast tingitud piirangud, sh maski

kandmise kohustus kehtestati mätsis 2020, mil hageja töötas P OÜ-s. Seejuures ei ole viirusest

tingitud maski kandmise kohustus ka absoluutne, s.t maski ei pea kandma isikud, kellel on see

tervislikel põhjustel vastunäidustatud.

82. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on, et hagejal oleks perioodil

18.11.2017 kuni 22.11.2020 jäänud tegelikult tulu saamata just kutsehaiguse tõttu. Hagejal ei

ole seega perioodil 17.11.2017 kuni 22.11.2020 tekkinud kahju VÕS § 127 lg 1 ja § 130 lg 1

tähenduses ning varalise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata.

83. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata

ka sellega seotud viivise nõue. Kostja ei ole jätnud rahalist kohustust täitmata.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

84. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahjuhüvitise VÕS § 127 lg 6

alusel kohtu määratud summas. Viidatud sätte esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on

kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju

tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

85. VÕS § 134 lg-st 2 tuleneb põhimõte, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul

piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju

hüvitamise nõude (vt ka Riigikohtu 22.10.2008 otsus nr 3-2-1-85-05 p 13). Seega piisab

mittevaralise kahju nõude esitamiseks sellest, et hageja on tõendanud, et kostja on oma

tegevusega kahjustanud tema tervist. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille

alusel saaks kohus leida, et esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei oleks

rikkumises süüdi (VÕS § 1045 lg 2 ja § 1050), kuigi kohus sellisele võimalusele eraldi

tähelepanu juhtis.

86. Hageja nõue võib seega iseenesest olla põhjendatud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt

arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja on õigesti

viidanud, et hüvitise suurus sõltub tervisekahjustuse raskusest ja muudest tervisekahjustuse

negatiivsetest tagajärgedest. Kohus pööras 25.01.2022 kirjas hageja tähelepanu sellele, et tema

väited kahju suurust mõjutavate asjaolude kohta on üldsõnalised. Tervisekahjustuse raskust ei

ole hageja üldse esile toonud. Kohus selgitas hagejale, et piisav ei ole esitada

menetlusdokumendis enda järeldusi tervisekahjustuse tagajärgede kohta, vaid esile tuleb tuua

asjaolud, mille alusel saab kohus nendele järeldustele ise jõuda. Hageja ei ole hoolimata kohtu

selgitustest siiski sisustanud oma väiteid, nagu mõjutaks kutsehaigus tema igapäevast elu, sh

töötamist ja üldist elutegevust ning elukvaliteeti ja võimalusi elus hakkama saada. Samuti ei

ole hageja sisustanud väidet, et tema füüsiline võimekus on piiratud ega seda, et ta kannatab

valu. Kohus ei nõutu hagejaga, et asjaolu, et astmasümptomitega elu ei ole täisväärtuslik, on

üldteada asjaolu. Hagejal tuli esile tuua see, mil viisil diagnoositud kutsehaigus tema elu

tegelikult mõjutanud on, sh millised on sümptomid, mis tema elukvaliteeti mõjutavad. Hageja

ei ole seda teinud.

87. Hagiavalduses esitatud väide, et hagejal on raske, elu lõpuni kestev tervisekahjustus, on

tõendamata ja ilmselt ka ebaõige. Asjas esitatud tõendite kohaselt lõppes hagejale määratud

töövõime vähenemine 21.11.2020 (kd II tl 3). Hageja ei ole esile toonud, et tema kutsehaigus

oleks hoolimata sellest kestev. Käesolevas asjas esitatud nõudest perioodi kohta alates

23.11.2020 hageja loobus. Hageja väiteid ei kinnita ka arstlikud dokumendid. 13.01.2017

avatud epikriisi kohaselt tunneb hageja ennast paremini juba alates sellest, kui ta alustas tööd

laos kauba vastuvõtmisel/väljastamisel, arstivisiidi ajal tal kaebusi ei olnud (kd II tl 44). Juunis

2017 kinnitas hageja neuroloogile, et tunneb ennast hästi ja ravimeid ei tarvita. Hageja ei olnud

ravimeid ka välja ostnud (kd II tl 49 pöördel). Hagejal diagnoositi hiljem küll kutsehaigusena

astma, kuid arstlikud dokumendid kinnitavad, et hageja seisund ei olnud raske ega kestev ja

hageja ka ei tajunud seda sellisena, samuti seda, et haigussümptomid hakkasid tolmuvabas

keskkonnas taanduma.

88. Kostja on käesolevas menetluses tuginenud ka sellele, et hageja ise rikkus kohustust

kanda isikukaitsevahendeid. Selline rikkumine hageja enda poolt on tuvastatud tööinspektori

poolt, kellele hageja ise selgitas, et ta ei kandnud isikukaitsevahendeid alati nõuetekohaselt (kd

I tl 16 ja sama kd I tl 50 pöördel). 05.12.2016 selgitas hageja ka oma perearstile, et kasutab

maski valikuliselt ja põhjendas seda asjaoluga, et maski pidev kandmine ei ole vajalik (kd II tl

46). Kohus leiab, et maski kandmise kohustuse rikkumisega on hageja ise aidanud kaasa temale

kahju tekkimisele või selle süvenemisele. Hageja on ühelt poolt küll heitnud kostjale ette

isikukaitsevahendite ja ventilatsiooni puudulikkust, kuid ei toonud hoolimata kohtu

ettepanekule esile, et ta oleks nendele asjaoludele kostja juures töötamise ajal ise tähelepanu

juhtinud. Kostja on tuginenud ka sellele, et hagejal võisid olla hingamisteid puudutavad

probleemid ka juba enne kostja juures tööle asumist, kuid asjas esitatud tõendid seda ei kinnita.

89. Kohus leiab, et iseenesest kutsehaigusesse haigestumine ja sellest tingituna töö

kaotamine tekitab isikule mittevaralise kahju ja läbielamise. Asjas on tõendatud nii

kutsehaiguse väljakujunemine kui ka kostja rikkumised ohutu töökeskkonna tagamisel.

Arvestades aga eelkirjeldatud hüvitise suuruse määramisel arvesse võetavaid asjaolusid,

eelkõige ajaolud, millest nähtub, et hageja tervisekahjustus ei ole püsiv ega tõsine, et ta on

paranenud ja et sisustamata on kõik väited tervisekahjustuse raskuse ja tagajärgede kohta, leiab

kohus, et põhjendatud ja õiglane hüvitis kutsehaiguse väljakujunemise eest on 100 eurot. Kohus

rahuldab seega hageja nõude kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

III

90. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja varalise

kahju hüvitamise nõue ja sellega seotud viivise nõue jääb rahuldamata. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõue rahuldatakse.

91. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata

tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid või asja lahendust mõjutavaid

asjaolusid.

Menetluskulude jaotus

92. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel

tuleb arvestada ka VÕS § 168 lg-ga 4, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud oma tulevikku suunatu varalise

kahju hüvitamise nõudest seoses nõude rahuldamisega.

93. Hagi, mille kohus 06.01.2021 määrusega menetlusse võttis, hõlmas sisuliselt kolme

nõuet – mõista välja rahaline hüvitis kindlaks määratud perioodi eest ühekordse maksena ja

viivis, mõista välja perioodiline rahaline hüvitis ning mõista välja mittevaralise kahju hüvitis.

Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, samuti selle rahuldamata jätmise ulatust ja hagist

loobumise ulatust, jäävad hageja menetluskulud 1/3 ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 2/3 ulatuses hageja kanda.

94. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik