1-10-10887/81-10-10887/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-10-10887 (09230118003) Otsuse kuupäev 08. oktoobril 2010.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Ruta Rammo Riine Lumiste Kriminaalasi T.F süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav

T.F, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV

kodakondsus, 10 klassi haridus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral,

- 14.05.2010.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, §

päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohtunik

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada T.F KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.

2

KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, so.

14.05.2010.a. Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistusega, lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele

pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud KarS § 75 lg 1:

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

vahetamiseks.

Määrata T.F katseajal Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 14.05.2010.a.(Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsuse nr 1- 10-6350 kuulutamise kuupäev).

Tõkend–elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista T.F-ilt tsiviilhagi summas 76 206,- krooni PGOÜ kasuks.

KrMS § 179, 180 lg 3, alusel välja mõista T.F-ilt (ik XXX, elukoht: xxx) sundraha 6525,- krooni. Kaitsjatasud summas 1500,- krooni jätta riigi kanda.

T.F tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr

10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „T.F, 1-10-10887, sundraha“.

Sundraha tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK T.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

taotles varalise kasu saamise eesmärgil 20.02.2009 OÜ-st PGasukohaga XXX , Tallinn avariilise sõiduki Mazda 3, reg nr xxx, VIN kood JMZBK14Z281603338 tagatisel laenu summas 60 000 krooni ning esitas OÜ PGesindajale laenu tagatise ülevaatamisel avariilise sõiduki Mazda 3, reg nr xxx asemel teise sama marki sõidukorras sõiduki, olles eelnevalt

ära vahetanud avariilise ja sõidukorras sõiduki registreerimisnumbrid. OÜ PGesindaja, olles arvamusel, et tagatise ülevaatamisele esitatud sõiduk on Mazda 3, reg nr xxx, VIN kood JMZBK14Z281603338 rahuldas T.F laenutaotluse summas 60 000 krooni ja kandis 20.02.2009 T.F poolt näidatud OÜ O AS-i Hansapank arvelduskontole nr 1XXXXXXXXXXXXXX 60 000 krooni, laenu T.F ettekavatsetult OÜ-le PGei tagastanud.

3

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, taotles varalise kasu

saamise eesmärgil 04.03.2009 OÜ-st PG asukohaga XXX , Tallinn avariilise sõiduki BMW 760I L, reg nr XXX , VIN kood WBAGN81030DR21535 tagatisel laenu summas

120 000 krooni ning esitas OÜ PG esindajale laenu tagatise ülevaatamisel avariilise sõiduki BMW 760I L, reg nr XXX asemel sõidukorras sõiduki BMW 745, olles eelnevalt

ära vahetanud avariilise ja sõidukorras sõiduki registreerimisnumbrid. OÜ PGesindaja

märkas aga, et tegemist ei ole registreerimistunnistusel näidatud BMW-ga 760I L, vaid

BMW-ga 745, samuti erines sõiduki kerel olev VIN kood sõiduki registreerimistunnistusele kantud VIN-koodist, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata ning T.F-ile soovitud laenu ei väljastatud.

Seega pani T.F toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.F esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 08.10.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas T.F, et on talle esitatud süüdistusest aru

saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et kahetseb oma tegu, käesoleval ajal ei tööta, tsiviilhagiga oli nõus.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.F poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava T.F süü on

täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 46 - 49) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et kõik kahtlustused on õiged. Raha summas 59 820 krooni võttis Tallinnas SEB Pank AS esindusest. Ta vahetas välja Mazda registreerimisnumbriks XXX . Ta käis 19.02.2010.a. Riias ja võttis

rendile Mazda, tõi selle koju ja vahetas numbri ning panid ajutiseks numbriks XXX eesmärgiga saada laenu Oktant OÜ nimele, mille juhatuse liige ta oli PGOÜ-lt. Ta võttis raha

välja 60 000,- krooni ning seejärel viis 3 päevaks rendile võetud sõiduki Mazda tagasi. 04.03.2009.a. üritas veel laenu saada summas 120 000,- krooni PGOÜ-lt sõiduki BMW 760 IL reg. nr XXX ning esitas OÜ PGesindajale laenu tagatise ülevaatamisel tuttava K K ´le

kuuluva sõiduki BMW 760 IL reg. nr XXX asemel teise sama marki sõidukorras sõiduki,

mille oli võtnud Tallinnas Saksa Auto esindusest proovisõiduks. K K ei olnud sellisest

tehingust teadlik. Ta vahetas küll sõidukil registreerimisnumbrid, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna PGOÜ esindaja märkas erinevust sõidukite VIN koodides ning sõidukite värvis ja keeldus laenu väljastamast.

Ka:

- PGOÜ esindaja SA´i avaldus koos fotode väljaprindiga, 20.02.2009.a. andis PGOÜ

laenu auto tagatiseks. Tegemist oli Mazda 3 2007 reg.nr XXX VIN kood

JMZBK14Z281603338. Laenu saamise momendil oli auto omanikuks T.F. T.F-ile kanti 60 000,- krooni. 04.03.2009.a. taas palus T.F laenu teise

auto tagatisega. Teiseks autoks oli BMW 760IL reg.nr XXXVIN kood

WBAGN81030DR21535 ning laenu taotlus oli summas 120 000,- krooni. Sõiduki ülevaatusel selgus, et auto VIN kood ei kattu tehnilises passis märgitud VIN koodiga. Laenusaamiseks oli BMW-lt võetud maha registreerimisnumbrid ning asemele pandud

T.F ostis romulast auto dokumendid ja reg.numbri, registreeris enda nimele ning neile pandiks tõi hoopis teise Mazda, mis oli terve. /tl 1-4/;

- Kannatanu PG esindaja DM´i ütlused, volikiri, tõlge, PGOÜ esindaja on volikirja

alusel DM. 20.02.2009.a. soovis T.F PGOÜ-lt krediiti summas 60 000,-

krooni, pantides auto Mazda 3 2007 reg.nr XXX . Kõik auto dokumendid olid

vastavuses. VIN koodi ta ei kontrollinud. 04.03.2009.a. soovis T.F uuesti krediiti summas 120 000,- krooni. T.F tõi pandiks BMW. Sõiduki tehnilises passis oli märgitud, et tegemist on BMW 760 IL aga reaalselt oli BMW 745, samuti

värv oli erinev. VIN koodid olid erinevad dokumendis ja sõidukil. T.F

tunnistas, et võttis sõiduki 1 päevaks Saksa Autost ning vahetas auto registrimärgi

märgiga XXX. Siis tekkis ka kahtlus, et autoga Mazda 3 reg.nr XXX on samuti tehtud. Selguski, et auto asus tegelikult romulas ning esitas näitamiseks hoopis terve

auto, millel oli registrimärk ära vahetatud. Seega tekitati kahju kokku summas

- Laenuleping , lisa 20.02.2009.a. OÜ PGOÜ ja Taavi kase vahel sõlmitud laenuleping,

milles nähtub laenusumma 60 000,- krooni ning laenutagatiseks on sõiduauto Mazda 3 reg.nr XXX . /tl 10-16, 18/;

- Mootorsõiduki võõrandamise ja omandi üleandmise kokkulepe, T.F ja PGOÜ

sõlmisid pooled sõiduki võõrandamise ja omandi üleandmise kokkuleppe, milles võõrandaja kohustub omandajale üle andma mootorsõiduki Mazda 3 reg.nr XXX ja

omandaja kohustub selle vastu võtma. Samuti antakse üle sõiduki dokumendid. /tl 17/;

- Koopia sõiduki Mazda 3, reg nr xxx registreerimistunnistusest, milles nähtub sõiduki

VIN koodiks JMZBK14Z281603338 ning sõiduki omanikuks märgitud T.F. /tl 19/;

- OÜ O AS-i SEB Pank konto väljavõte, millest nähtub, et 20.02.2009.a. on PGOÜ

kandnud O OÜ-le (juhatuse liige T.F) 60 000,- krooni. /tl 33/;

- Maksekorraldus, milles PGOÜ kannab T.F-ile laenulepingu alusel

autokiirlaenu summas 60 000,- krooni. /tl 24/;

- Tsiviilhagi, OÜ PG esitab tsiviilhagi summas 76 0206,- krooni, mis koosneb laenu

põhisummas 60 000,- krooni ja 16 206,- krooni intresse. /tl 68/;

- PGOÜ konto väljavõte, arve nr 76, millest nähtub, et sõiduauto Mazda 3 eest maksis E

OÜ 19 000,- krooni PGOÜ-le. /tl 64-65/;

- Tunnistaja K K ütlused, tema oli sõiduki BMW 760 IL reg. nr XXX omanik,

momendil on sõiduki omanikusk PGOÜ. 04.03.2009.a. ta ei olnud teadlik, et T.F soovib raha summas 120 000,- krooni välja petta PGOÜ-lt. Taavi ütles talle, et kui ma nõus olen siis tema võtab laenu PGOÜ-lt antud sõiduki tagatisel. Ta tuli vastu ja andis enda sõiduki T.F-ile esitamiseks PGOÜ-le. /tl 54-56/;

- Tartu Maakohtu otsus, 14.05.2010.a. Tartu Maakohtu poolt mõisteti süüdi T.F

KarS § 209 lg 2 p 1, § 74 alusel ning karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust katseajaga 2 aastat. /tl 42-45/;

Kohtuistungil kannatanu esindaja jäi tsiviilhagi juurde, toetas seda summas 76 206,-krooni, millest siis 60 000,-krooni on põhivõlg ja 16 206,-krooni – intressid, tsiviilhagi esitades on nõudest juba maha arvestatud sõiduki Mazda3 võõrandamisest saadud tulu 19 000,-krooni.

5

Kohtunik asub seisukohale, et T.F on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi

tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning T.F süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.F süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

T.F on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, käesoleva kriminaalasja raames

talle süüksarvatud teod on toime pandud enne 14.05.2010.a. Tartu Maakohtu otsust, tema

karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, tsiviilhagi on esitanud PGOÜ summas 76 206,- krooni, T.F ei tööta, omab kindlat elukohta ning varasemat trahvid on tasumata, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Kohus

leiab, et T.F-ile tuleb mõista karistuseks vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses. Mõistes talle karistuseks vangistuse

tuleb KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, so. eelmise 14.05.2010.a. Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistusega, liitkaristuseks lugeda 1.a. 3 kuud

vangistust 2 aastase katseajaga. Katseaja alguseks lugeda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsuse nr 1-10-6350 kuulutamise kuupäeva 14.05.2010.a.

Tsiviilhagi on esitanud PGOÜ summas 76 206,- krooni, seda summat T.F ei vaidlustanud, oli tsiviilhagiga nõus, seega see summa tuleb T.F-ilt välja mõista VÕS § 1043 alusel. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades, et ta ei tööta, tal

tuleb hüvitada tsiviilhagid, arvestades tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, osa neist tuleb jätta riigi kanda.

Violetta Kõvask Kohtunik