2-20-17033/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(9)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. märts2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17033

Tsiviilasi

A. M.i hagi D. M.i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 628 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: A. M. (ik xxxx)

Hageja seaduslik esindaja O. S. (ik xxxx, e-post:

xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Jelena Beljakova, e-

post: info@flagman.ee

Kostja: D. M. (ik xxxx),

Kostja lepinguline esindaja: Andrus Post, e-post:

andrus@hugo.legal

Asja läbivaatamine

Asja arutamine kohtuistungil 13.10.2021 ja jätkuvalt

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt D. M.ilt välja hageja A. M.i kasuks igakuine elatis:

a. summas 292 eurot kuus perioodi 18.11.2020 kuni 31.12.2021 eest;

b. alates 01.01.2022 kuni hageja A. M.i täisealiseks saamiseni summas 213,44

eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.

3. Välja mõista kostjalt hageja A. M.i kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi

18.11.2019 – 17.11.2020 eest summas 3 473,20 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja D. M. on

kohustatud tasuma resolutsiooni punktides 2 elatise iga kalendrikuu 5.-ndaks

kuupäevaks O. S.u pangakontole nr xxxx.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja jätta seetõttu menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

2(9)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDE JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Alates 2019.aasta märtsist elab hageja

koos emaga. Kostja ei suhtle hagejaga ega toeta teda. Kõik hagejaga seotud kulutused kannab

hageja ema. Kuivõrd kostja alates 2019.aasta märtsist ei osale hageja toetamises ega maksa

elatist, taotleb hageja elatist tagasiulatuvalt alates 18.11.2019 kuni 18.11.2020 summas

3 473,20 eurot (18.11.2019-31.12.2020 - 378 eurot (108+270); 01.01.2020 – 18.11.2020 –

3 095,20 eurot).

2. Ühe hageja igakuise vajaduse suurus on keskmiselt 735 eurot, mis sisaldab järgmist:

- üür 112 eurot

- kom.kulud 50 eurot

- majapidamiskulud 10 eurot

- toit 217 eurot

- sidekulu 10 eurot

- tervishoid 50 eurot

- hügieen 70 eurot

- lasteaed 75 eurot

- riided, jalatsid 75 eurot

- meelelahutus, mänguasjad 50 eurot

- mööbel, varustus 17 eurot

3. Hageja soovi kostjalt elatist alates 18.11.2020 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära ulatuses kuni hageja omandab põhi-kesk- või kõrghariduse või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 18.aastaseks saamiseni. Samuti taotleb hageja

kostjal kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 3 473,20 eurot perioodi

18.11.2019 kuni 18.11.2020 eest. Elatis tuleb tasuda O. S. pangakontole nr xxxx hiljemalt

viiendaks kuupäevaks elatise maksmise perioodiks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

4. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud elatisega kuni 190 eurot. Hageja leidis, et

kostja vastuses toodud asjaolud ei anna alust elatise vähendamiseks alla määra. Kostjal ei ole

rohkem lapsi, probleemid tervisega puuduvad ja tal puuduvad mistahes takistused saada

sissetulekut selleks, et maksta hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja

viide RAKE uuringule ei ole asjakohane, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused

kuus oleksid väiksemad kui kahekordne miinimumelatis. Kostja viitele lastetoetuse saamisele,

viitas hageja Riigikohtu seisukohale ts.asjas 3-2-1-35-17 (p 28.2), milles kolleegium leidis, et

3(9)

ainuüksi riiklike peretoetuste saamise fakt ei anna automaatselt alust elatise vähendamiseks

alla miinimumi. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine

olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halb varaline seisund või pool

peab tõendama, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hageja hinnangul ei anna

kostja esile toodud asjaolud alust mõista elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra,

mistõttu ei pea hageja põhjendatuks vähendada elatist lapsetoetuse võrra.

5.

13.12.2021 e-kirjas palub hageja kohtul rahuldada tema poolt esitatud hagiavaldus

määras mis puudutas elatise nõudmist enne 01.01.22 aastani täies ulatuses, sh ka

tagasiulatuvalt elatise nõudes lähtudes enne 01.01.22 kehtiva perekonnaseaduse sättetel, ja

alates 01.01.22 määrata elatise määr lähtudes perekonnaseaduse muutmise seadusest mis

hakkab kehtima alates 01.01.22.

6. Hageja

ema

sissetulek

alates

hageja

sünnist

kuni

detsember

2020

oli

lapsehoolduspuhkusel, tema sissetulek vanemahüvitise ja peretoetusega kuni 2020. aasta

juunini oli 627,20 eurot kuus. Alates 2020.aasta juunist kuni detsembrini sai ta peretoetuse

98,36 eurot kuus. Alates 2020. aasta detsembrist hageja ema peale lapsehoolduse puhkust läks

tagasi töökohale M OÜ-s ja tema palk, sõltuvalt tööajast oli keskmiselt 469,23 eurot kuus

(perioodil 12.2020-12.2021 hageja ema sai töötasuna pluss muu hüvitisega tööandjalt kokku

5 630,81 eurot). Sellele summale lisandub ka peretoetus, mida hageja ema sai summas 98.36

eurot kuus. Seega hageja ema sissetulek iga kuu on keskmiselt 567.59 eurot neto.

KOSTJA VASTUS

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märkis, et ei suuda tasuda hagejale elatist nõutud

suuruses, sest tema töötasu AS-s R on keskmiselt 866 eurot kuus. Kostja üürib korterit, mille

eest on vaja tasuda. Samuti on kostjal vaja osta riideid, toitu. Tavainimese sissetulek aga ei

tõuse samas tempos nagu elatise miinimumäär. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-

17 (p 30), milles kolleegium jõudis järeldusele, et miinimelatis ei täida oma eesmärki, sest

paljude, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust

elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada

mõjuvate

põhjuste

ringi

tagamaks

regulatsiooni

proportsionaalne

rakendamine.

Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise

määramiseks. Kostja viitas RAKE uuringule, leides, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse

kohta on 287 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja loetelu põhjal ei ole hageja vajadused

õiged ja vajalikud 292 euro suuruses summas.

Kostja leidis lisaks, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem on

suuteline kohtuotsust täitma. Kostja ei suudaks oma varalise seisundist tulenevalt täita

hagiavalduses märgitud elatist 292 eurot kuus, et tagada ka enda inimvääriline ülalpidamine.

Muu hulgas asus kostja seisukohale, et lapse vajadused on osaliselt kaetud ka saadava

lastetoetustega, tuginedes nimetatud alusele miinimumelatise vähendamiseks. Hageja

hinnangul on ta suuteline tasuma 190 euro kuus ning see vastaks hageja huvidele ja oleks

kooskõlas kehtiva kohtupraktika ja tagaks ka kostjale endale ning tema ülalpeetavale

inimväärse elamise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

4(9)

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse

(edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last

ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-

13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses

tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt

tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab

elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12

p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu

eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad

materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19,

Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla

üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on

kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist

2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole

vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on

miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema

asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4

sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus

võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

5(9)

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on

oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende

tõendamiskoormust.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

•

hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;

•

hageja jäid pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde;

•

hageja ei kohtu kostjaga ja kostja ei maksa hagejale elatist.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates

18.11.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

12. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hageja põhjendatud kulud ei ole esitatud

suuruses ja suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut; (ii) hageja

vajadused ei vasta miinimummääras elatise suurusele; (iii) kostja majanduslik olukord ei

võimalda hagejale miinimummääras elatist tasuda; (iv) hageja vajadused on rahuldatud ka

saadavate peretoetuste arvelt.

13. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et

hageja kulud kuus on keskmiselt 735 eurot (tlk 51 pöördel).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-15-17 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast

varalisest

seisundist

üldjuhul

andma

lapsele

ülalpidamist

seaduses

sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel

võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus

olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 292 eurot ehk

elatist miinimummääras, puudub hagejal kohustus kulude suurust tõendada.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole

ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised

põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured,

vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).

Kostja on vaidlustanud hagejate kulude suuruse. Kostja on vastuses hagile tuginenud RAKE

uuringule (tlk 39-40), leides et uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne

ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete

keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Kostja viide, et hageja põhjendatud

kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. RAKE

uuringust ei ole võimalik kulude suurust tuletada, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning

lapse kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kostja vastuväited on üldsõnalised ning välja

6(9)

ei ole toodud, milliseid hageja vajadusi kululiikide lõikes kostja ebamõistlikeks või liiga

suurteks peab. Samuti ei ole kostja oma vastuväiteid kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1

tõendanud.

TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju

täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste

raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise

kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades. TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui

poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud

väljaandes on selgitatud, et sätte rakendamise eelduseks on, et tõendamisraskused

puudutaksid nõude suurust, mitte nõude alust. Seega saab sätte alusel kohus nõude suurust

oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osass

tõendamiskoormuse vähemasti minimaalmääras täitnud. Samuti on rakendamise eelduseks

erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tugineda nõude iseloomust või siis konkreetse

juhtumi eripärast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne I, lk 1279, p

3.3).

Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja põlvneb kostjast ning on alaealine. Hageja nõuab

kostjalt 292 eurot ehk elatist miinimummääras, mistõttu puudub hagejal kohustus kulude

suurust tõendada. Samal ajal on poolte vahel vaidlus hageja vajaduste suuruse üle. Võttes

arvesse, et vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud PKS regulatsioonile peab vanem hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused oleksid väiksemad, hindab

kohus hagejate nõude suurust oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades TsMS

§ 233 lg 2 järgi. Asjas esitatud asjaoludest nähtub, et hageja puhul on tegemist

lasteaialapsega. Hageja vajab seejuures eluaset, süüa, riideid, mõistlikus ulatuses ka

sideteenust kasvõi teleteenuse näol, hügieenitarbeid, ravimeid/vitamiine ja võimalusi ka

meelelahutuseks. Nimetatud vajaduste rahuldamiseks vajab ta rahalisi ressursse. Seega on

kohtu hinnangul tegemist lapsega, kelle vajadused vastavad keskmise Eesti pere

elukvaliteedile. Selleks, et hagejale oleks tagatud keskmise kvaliteediga elukeskkond,

mitmekesine ning tervislik ja ökoloogiliselt puhas toidulaud, mõistlikud võimalused

meelelahutusele, vastavad kohtu hinnangul hagejate mõistlikud vajadused kuni 31.12.2021

kehtinud PKS-s kehtestatud elatise miinimummäärale. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS

regulatsiooni kohaselt puudus kohustus arvestada elatisest maha saadavad peretoetused,

mistõttu käsitleb seda kohus otsuses eraldi.

14. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sättest tulenevalt peab kohus

lapsele tehtavaid kulutusi ülalt nähtuvas ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kulud lähtuvad

lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.

15. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

292 eurot kuus.

16. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagejale

miinimummääras elatist tasuda. Kostja esitas kohtule oma palgatõendid, milles nähtub, et

perioodil 12.2020 kuni 05.2021 oli kostja keskmine netotulu 866,98 eurot (tlk 42), perioodil

06.2021 kuni 08.2021 oli kostja keskmine sissetulek 823,96 eurot netos (tlk 60) ja perioodil

06.2021 kuni 11.2021 oli kostja keskmine netotulu 823,48 eurot (tlk 126). Kostja nimel ei ole

kinnisvara (tlk 114, 120), samuti ei kajasta liiklusregister, et kostja nimele oleks registreeritud

7(9)

sõidukeid (tlk 121, 122). Kostjal seoses äriühingutega puuduvad (tlk 114). Kostja esitatud AS

C väljavõtte kohaselt puuduvad kostjal kohustused kolmandate isikute ees (113 pöördel) ja

võlgnevuste tasumist ei ole ka kostja ise oma igapäevaste vajaduste loetelus välja toonud (tlk

113). Kostja on välja toonud, et tal on põhiharidus, kostja muud tööd otsinud ei ole, sest

töötasu AS-s R on Xxxx tingimustes konkurentsivõimeline, kuid arvestades, et kostja ei räägi

eesti keelt, on tasuvamat tööd kostjal üsna keeruline leida (tlk 112 pöördel).

Hageja ema esitatud tõenditest nähtub, et hageja ema sissetulek oli 02.2021 kuni 09.2021

keskmiselt 487,76 eurot (tlk 63), Hageja emal puudub samuti kinnisvara (tlk 119) ja tema

nimele ei ole registreeritud sõidukeid (tlk 121, 122). Alates 2020.aasta juunist kuni

detsembrini sai hageja ema peretoetusi 98,36 eurot kuus (tlk 64). Hageja emal on pensioni

teine sammas, mille väärtus on 23.12.2021 seisuga 6 368,45 eurot (tlk 82 pöördel). Hageja

ema pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejate ema sai kuni 06.2020 vanemahüvitist 567,20

eurot (tlk 83 pöördel – 92), 15.10.2021 on hageja ema saanud töötasu septembrikuu eest

299.81 eurot (tlk 109) ja töövõimetushüvitist 124,61 eurot (tlk 109 pöördel), 12.11.2021

haigushüvitist tööandjalt 65,72 eurot ja töötasu oktoobrikuu eest 396,05 eurot (110 pöördel),

15.12.2021 töötasu novembrikuu eest 500,78 eurot (tlk 111 pöördel).

Seega võrreldes hageja ema sissetulekutega (töötasu + peretoetus), on kostja sissetulek

suurem ehk kostja majanduslik olukord on hageja emast parem. Riigikohus on 19.04.2017

lahendis tsiviilasjas 3-2-1-15-17 (p 12) selgitanud, et vanemal on kohustus lapse

ülalpidamiskohustusest

tulenevalt

teenida

sissetulekut

ja

ta

ei

vabane

lapse

ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et

tal ei ole sissetulekut või see on väike. Kolleegium muu hulgas leidis, et vanematel on

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid

seejuures ei saa vanemalt nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda

miinimummäärast suuremat elatist. Kostja on märkinud, et kuna ta ei räägi eesti keelt, siis on

tema väljavaated tööturul väiksemad. Kohtu hinnangul on riigi keele mitterääkimine asjaolu,

mis on otseselt seotud kostja endaga ning seda olukorda saab keele õppimisega muuta,

mistõttu ei pea kohus seda piisavaks argumentiks suurema sissetuleku teenimise võimatusena.

Võttes arvesse, et mõlemal vanema puudub kinnisvara, autod ning seos ettevõtetega ning

kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut, puudub

käesolevalt alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus lisab, et kostja säilitab

inimväärse elu ja võib isegi 106,96 euro ulatuses endale enam lubada ka oma praeguse

sissetuleku juures hagejale miinimummääras elatise tasumisel, sest kostja vajadused kuus on

kostja enda poolt väljatooduna 425 eurot (tlk 113), kuid sissetuleku suurus on keskmiselt

823,96 eurot (425 + 292 = 717 eurot).

Seoses hageja vajaduste katmisega peretoetuste arvelt märgib kohus järgmist. Riigikohus on

lahendi nr 2-16-11905 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei

anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega (nt vanemate halva seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on

miinimummäärast väiksemad)(viidatud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse §

16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mg lapsetoetus.

Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse kostja majanduslikku ja varanduslikku seisundit,

puudub kohtu hinnangul alus hageja elatise vähendamiseks saadavate riiklike peretoetuste

arvelt.

8(9)

17. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas

292 eurot perioodi 18.11.2020 kuni 31.12.2021 eest.

18. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5

sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks suurem Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta

3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine

brutokuupalk – 1448 eurot.

Lastetoetus kokku on 98,36 (60 + 38,36) eurot ja pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja

emale. Lastetoetus tuleb tuleks jagatuna kahele ning arvestada elatise summast.

Elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/)

kohaselt

on

seadusjärgne

elatisemäär hageja osas 213,44 eurot.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS

§ 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib

elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-

s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise

vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS

§ 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib

elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-

s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise

vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates

01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS §

101 lg 3 – 5 sätestatud määra.

19. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PKS

§ 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud

hagejatele elatist vajalikus ulatuses perioodil 18.11.2019 kuni 17.11.2020 eest ning kostja ei

ole kordagi vaidlustanud, on tagasiulatuva elatise väljamõistmise põhjendatud.

Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 18.11.2019

kuni 17.11.2020 eest summas 3 473,20 eurot

20. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb

maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole

21. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on

kohustatud elatise tasuma iga kalendrikuu 5.-ndaks kuupäevaks O. S. pangakontole nr xxxx.

9(9)

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

23. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik