1-09-12922/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-12922

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 04 oktoober 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-12922 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jane Pajus Kaitsja vandeadvokaaat Niina Agarjova Taotlus

L.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu L.U

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada L.U (isikukood xxx) talle Tartu Maakohtu 12.11.2009.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-09-12922 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata L.U-le katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada L.U täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

2 (4)

KarS § 75 lg 2 alusel määrata L.U-le katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või

võtta ennast arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul

vabanemisest karske eluviisi jätkamiseks;

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja

eelneva nõusolekuta;

5) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust

vähemalt 500 krooni kuus.

Määrus L.U suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu L.U

karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-12922 KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks on KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 8

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.02.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti L.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.01.2010.a ja lõpeb 11.06.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 09.09.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 04.10.2010.a seisuga on L.U kandmata karistusaeg 8 kuud 7 päeva vangistust. L.U on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 21.02.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 9 kuud vangistust

tingimisi 2-aastase katseajaga;

2) 05.11.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuud vangistust, mis KarS § 69

alusel asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud ning sõiduki juhtimise

õigus äravõtmine 8 kuuks. Mõistetud vangistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 13.06.2008.a määrusega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta L.U tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid märgib, et juhul kui kohus peab võimalikuks vabastada, siis oleks otstarbekas määrata

lisakohustused asuda ametlikult tööle kahe nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast

arvele Töötukassa Tartumaa osakonnas, mitte tarvitada alkoholi, pöörduda psühhiaatri

vastuvõtule kahe nädala jooksul vabanemisest karske eluviisi jätkamiseks, hiljemalt kahe

nädala möödumisel vabanemisest liituda AA Tartu rühmaga, mitte suhelda kriminaalkorras

3 (4)

karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust vähemalt 500 krooni kuus.

L.U palus ennast vabastada enne tähtaega. Ta selgitas, et on vangistuse ajal läbinud

programmi, mille käigus sai ülevaate enda alkoholiprobleemist. Kuigi ta oli juba enne

vangistust loobunud alkoholi tarvitamisest, on ta vabanemisel valmis jätkama selle

probleemiga tegelemist. Vabanedes asuks ta elama onu juurde Tartus, kellega on tal hea läbisaamine. Kindlat töökohta veel ei ole, kuid loodab vabanemise järel tööd leida. Töötamise

harjumus on tal säilinud, kuna ka karistuse kandmise ajal vanglas, on tal võimaldatud

väljaspool vanglat töötamist. Vabanemisejärgselt on süüdimõistetul plaanis jätkata ka kutseõpinguid.

Prokurör leidis, et L.U on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna hetkel

kantav vangistus on tal esmakordne pikemaajalisem karistus ja loodetavasti on kinnipeetav

sellest järeldused teinud ning tal on täidetud kõik eeldused vabaduses edaspidi seaduskuulekalt toime tulla. Kaitsja palus samuti L.U vabastamist enne tähtaega, kuna vabaduses on tal olemas

kindel elukoht. Ka loodab kohe leida tööd. Vangistuse ajal on ta käitunud korralikult ja osalenud sotsiaalprogrammis ning lubanud edaspidi alkoholist loobuda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. L.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla materjalidest nähtub, et L.U on vangistuse ajal käitunud korralikult,

distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vanglas olles on ta analüüsinud oma käitumist ning teinud

sellest loodetavasti järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis ning teadvustanud endale alkoholiprobleemi ja

avaldas soovi jätkata selle lahendamisega ka vabaduses. Samas on ta märkinud, et vajaks esialgu toimetulekuks tugiisikut. Vabanemisel on L.U olemas ka lähedaste toetus – onu on nõus võtma ta enda juurde elama ja esialgu teda materiaalselt toetama. Kindlat kohta, kuhu tööle asuda, L.U ei osanud nimetada, kuid loodab selle vabanemisel leida. Tal on valmidus tööd teha, mida näitab ka asjaolu, et vangistuse ajal ta töötab. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et L.U vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja

lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb L.U-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule kahe nädala jooksul

vabanemisest, et jätkata karsket eluviisi. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku AA rühmaga liitumise kohustusena kinnitamiseks, kuid kohus ei pea seda õigeks. AA liikmelisus on rangelt vabatahtlik ja sellega liitumata jätmise sidumine KarS § 75 sätestatud võimalike tagajärgedega, s.h uuesti vangistusega, ei ole kohtu arvates kohane. Kui L.U soovib

ennast AA liikumisega siduda on tal võimalus seda teha ka lisakohustust seadmata. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb L.U

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul. Arvestades hetke olukorda majanduses, võib töö leidmine olla raskenadatud, mistõttu tuleb

4 (4) süüdimõistetul töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Et stabiliseerida L.U

majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga

koormavaks igapäevaelus, tuleb KarS § 75 lg 4 alusel panna süüdimõistetule kohustus hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid vähemalt 500 kr. Arvestades kinnipeetava mõjutatavust ja varasemat käitumismustrit, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine

kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Kuna L.U

karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik