2-21-136103/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-136103

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-136103

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. M. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

61,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood: 10811490; aadress: Estonia pst 9, 10143

Tallinn), lepinguline esindaja E. A. (e-post: XXX)

Kostja E. M. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista E. M. välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 61,50 eurot, millest 60

eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudekulud.

3. Jätta menetluskulud E. M. kanda.

4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaliseks suuruseks ning

mõista E. M. välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 175 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 10.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 27.12.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse E. M. (kostja) vastu 61,50

euro väljamõistmiseks, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 1,50 eurot

sissenõudekulud.

Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki VOLVO XC90 numbrimärgiga XXX omanik/vastutav

kasutaja. Sõiduk oli pargitud 28.11.2018 ja 22.01.2019 hageja opereeritavale parkimisalale (XXX

parkimismaja) parkimistingimusi rikkudes, mille eest hageja esitas leppetrahvinõuded, paigutades

need sõiduki kojamehe vahele. Sissenõudekuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja

rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

Kostja on nõus maksma trahvi summas 60 eurot ja 1,50 eurot sissenõudekulud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi õigeksvõtul

põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 alusel märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja leiab, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja sõnul ei ole ta saanud sõiduki

kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõudeid ega ka kohtueelselt saadetud nõudekirju. Kui

nõudekirjad saadeti tema e-posti aadressil XXX, võisid need sattuda rämpsposti. Kostja leiab, et

enne kohtusse pöördumist oleks võimalik olnud talle helistada või saata tähitult kiri. Kostja sõnul

oleks ta trahvid ära maksnud, kui ta oleks neist teadnud.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks

ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et

praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele

tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse

edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus

kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse

edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks

mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui

selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad

erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda

ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema

kontaktandmed (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p-d 12 ja 13).

Hagiavalduse kohaselt saatis hageja enne kohtusse pöördumist e-kirja teel meeldetuletuskirja

kostja rahvastikuregistris väljendatud aadressile XXX, mida kinnitab hagiavaldusele lisatud

väljavõte kohtueelsest nõudekirjast. Kui enne kohtusse pöördumist saadetud meeldetuletuskiri on

sattunud rämpsposti, siis on see kostja enda risk. Asjaolu et hageja ei ole kasutanud teisi

võimalusi kostjat nõudest teavitamiseks, ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Lisaks,

kostja sai nõudest teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ning menetluskulusid oleks

valdavas osas olnud võimalik vältida vaidluse lahendamisega enne menetluse jätkumist

hagimenetluses.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt

TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja kulud 160 eurot, mis on tekkinud seoses maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ning

dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumisega (ajakulu 2 tundi, tunnihind 80 eurot, ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 175 euro ulatuses – riigilõiv 75

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 80 eurot

ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades hageja nõude suurust ja

olemust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatuks kokku ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab ka pärast hagi esitamist hageja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, sh kostja vastusega tutvumist ning kohtu

kirjale vastamist.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik