4-22-468/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2022. a, Tartu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasja number

4-22-468 (930019001050) Kohtunik Väärteoasi Aarne Sarjas

Maksuja Tolliameti taotlus P.T-le asenduskaristuse määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 11. veebruari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane P.T

(ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Maksuja Tolliamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 29. mai 2019. a väärteomenetluse otsusega karistati P.T tolliseaduse (TS) § 69 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsus jõustus 14. juunil 2019. a.

2. Maksuja Tolliamet esitas 8. veebruaril 2022. a Viru Maakohtule taotluse asendada P.T rahatrahv arestiga.

3. P.T ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult. P.T puudub registrite andmetel vara, millele sissenõuet pöörata. Tema pangakontod on arestitud alates 17. juunist 2019. a, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Peale trahvivõla omab ta suurt võlakohustust kohtutäiturite juures. Seega on rahatrahvi nõude täitmine võimatu.

4. Viru Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja P.T rahatrahv summas 80 eurot (20 trahviühikut) asendati kahe päeva pikkuse arestiga. P.T ei ole käesoleva ajani suutnud rahatrahvi tasuda. Tal puuduvad selleks rahalised vahendid, mida ta on ka ise kinnitanud. P.T küll avaldas kohtuistungil soovi rahatrahv ühe kuu jooksul tasuda, ent ta kannab hetkel vanglakaristust, mis mõisteti talle Viru Maakohtu 3. augusti 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5503. Karistuse kandmiselt vabanemise hiliseim tähtaeg on

9. august 2022. a. Lubadused tasuda rahatrahv ühe kuu jooksul pole veenvad ega usaldusväärsed, võttes arvesse tema vabastamise tähtpäeva. Ka ei oleks sellises situatsioonis isegi teoreetiliselt võimalik määrata isikule tulevikku suunatuna teadmata ajaks üldkasuliku töö tegemise kohustust, kui ei ole teada, kas kohustuse täitmisele asumine on ka reaalselt võimalik ning kohustus täidetav. Seega tuleb P.T-le määratud rahatrahv asendada arestiga vastavalt KarS §-le 72. KarS § 82 lg 1 p 3 järgi ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kuna P.T vabaneb kantava karistuse kandmiselt 9. augustil 2022. a, siis ei ole möödunud ühe aasta pikkune ajavahemik ja on võimalik aresti kandma asuda. P.T on kohustatud aresti kandma asuma vahetult pärast vangistuselt vabanemist.

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.T, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja aresti asendamist üldkasuliku töö tundidega. Selliselt oleks ta riigile rohkem kasulik.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud P.T rahatrahvi kahepäevase arestiga.

7. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et P.T on Maksuja Tolliameti 29. mai 2019. a otsusega mõistetud rahatrahv 80 eurot tasumata. Vara, millele sissenõuet pöörata, P.T pole ning tema pangakontod on arestitud, ent laekumisi nõude katteks toimunud ei ole. Ka on tal suur võlakohustus kohtutäiturite ees, mistõttu on rahatrahvi nõude täitmine võimatu. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. P.T aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga.

8. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Mida kaalukam põhjus inimesel aresti asendamist taotledes on, seda tõsisemalt peaks kohus üldkasuliku töö kohaldamise peale mõtlema. P.T soovib aresti asemel sooritada üldkasuliku töö tunde seepärast, et selliselt oleks ta riigile kasulikum. Selline soov on õilis, ent tegu ei ole siiski kaaluka põhjusega, mis võiks kaasa tuua maakohtu määruse tühistamise.

9. Ka võib kohus üldkasuliku töö määramisest keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. P.T on 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust. Käesoleval hetkel kannab ta Viru Maakohtu 3. augusti 2020. a kriminaalasjas nr 1-20-5503 tehtud otsuse alusel vangistust, millelt vabaneb 9. augustil 2022. a. Märkimisväärne on, et nimetatud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu

30. juuli 2019. a kriminaalasjas nr 1-19-6086 tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kuivõrd ta pani uue kuriteo toime katseajal. P.T viibib vanglas kolmandat korda. Seega ei ole ta varasemalt näidanud, et ta võtaks tõsiselt talle seatud kohustusi, suudaks teha seda, mida temalt oodatakse ning käituda õiguskuulekalt. Seega on igati põhjust kahelda, et P.T sooritaks nüüd üldkasuliku töö korralikult. Lisaks on õige ka maakohtu viide, et kuivõrd P.T kannab hetkel vanglakaristust, ole võimalik üldkasuliku töö sooritamise kohustust määrata tulevikku suunatuna teadmata ajaks, kui ei ole teada, kas kohustuse täitmisele asumine on ka reaalselt võimalik ning kohustus täidetav.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja

3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. veebruari 2022. a määruse muutmata ja P.T määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik