2-19-13507/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13507

Tsiviilasi

Q hagi C ja Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

C ja Y vastuhagi Q vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuhagis

kostja)

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Reet Rattur

Kostjad

(vastuhagis

hagejad)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 23.12.2021 määruse resolutsioon, muutes osaliselt

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjatel

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluse käik

2

1. Q (hageja) esitas 03.09.2019 Harju Maakohtule hagi C ja Y (kostjad) vastu kaasomandi

asukohaga XXX lõpetamiseks (registriosa nr XXXXXXXX) ning hagi kostjate ja L vastu

kasutuseeliste saamiseks. Maakohus eraldas 14.01.2021 hageja nõude kasutuseeliste saamiseks

eraldi tsiviilasjaks. Kostjad esitasid 04.06.2021 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.

2. Hageja soovis kaasomandit lõpetada selliselt, et Y (kostja II) omandab hagejale kuuluva

kaasomandi osa ja maksab hagejale hüvitist 21 500 eurot või alternatiivselt müüa kinnistu

avalikul enampakkumisel ja jagada tulem kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosa

suurusele. Kostjad soovisid kaasomandit jagada selliselt, et kostja II omandab hagejale kuuluva

osa ja ta maksab hagejale hüvitist 20 000 eurot. Pooled soovisid teineteise tahteavalduste

asendamist (nõuded II kd 76p-77).

3. Hageja loobus hagist 03.12.2021, kuna kostja II omandas hagejale kuulunud kaasomandi osa

20 000 euro eest. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad leidsid

10.12.2021, et menetlus tuleb lõpetada ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohtu määrus

4. Maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse hageja hagi osas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 ja lg 4 alusel. Kostjate vastuhagi jäi läbivaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel seoses õiguskaitsevajaduse äralangemisega. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda analoogia korras TsMS § 168 lg 3 alusel.

Kohus ei nõustunud pooltega, et kumbki pool oleks hagi või vastuhagi nõuded pärast hagi või

vastuhagi esitamist rahuldanud. 30.11.2021 saavutasid hageja ja kostja II sisuliselt kompromissi

kaasomandi lõpetamise viisi osas seoses hagejale kuulunud omandiosaga.

Kohus ei nõustunud ka hagejaga, et kohtumenetluse põhjustasid kostjad. Hageja soovis

primaarselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema omandiosa omandaks kostja II. Esialgses

hagis märgitu kohaselt oli kostja II avaldanud hageja osa omandamise soovi, samuti oli lisatud

kostja II 28.08.2019 hinnapakkumine. Ka 02.01.2020 vastuses hagile oli kostja II nõus hageja

osa omandamisega. Kumbki kostja polnud menetluses kaasomandi lõpetamisele iseenesest

vastu vaielnud. Vaidlus oli hüvitise suuruse ning menetluses hilisemalt ka kaasomandi

lõpetamise viisi üle, kostjad ei soovinud lõpetamist müümisega enampakkumisel, mida hageja

alternatiivselt nõudis juhuks, kui hagejale omandiosa kaotuse eest makstav hüvitis oleks

väiksem kui 21 500 eurot. Kohus leidis, et sellistel asjaoludel ei saanud kostjatele ette heita

menetluse põhjustamist, sest ka kostjatel olnuks võimalik hageja vastu esitada hagi kaasomandi

lõpetamise nõudes. Kostjad menetluse kestel seda ka tegid (esitasid vastuhagi). Menetluskulude

jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Kohtu

hinnangul ei saanud kostjatele ette heita ka täiendavate menetluskulude tekitamist

kohtumenetluses. Kostja II tegi juba 10.05.2021 kompromissettepaneku hageja osa

omandamiseks 20 000 euro eest, mis vastas 30.11.2021 poolte kokkulepitule.

Kaasomandi lõpetamine on eelduslikult ka kõigi kaasomanike huvides ning menetluskulude

jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole soovitud viisil kohus kaasomandi lõpetas.

Kuivõrd asja sisulisel lahendamisel oleks kohus menetluskulude jaotamisel lähtunud nimetatud

seisukohast, ei pidanud kohus põhjendatuks jagada kulusid erinevalt ka olukorras, kus asjas

sisuliselt saavutati kompromiss seda kohtuliku kompromissina vormistamata.

Määruskaebus

5. Hageja palus tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud

tema enda kanda ning teha vaidlustatud osas uus menetluskulude jaotus, millega jätta hageja

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, alternatiivselt jätta hageja menetluskulud 93%

ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud tuli jätta

3

solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu diskretsioon polnud jälgitav ning maakohus kohaldas

ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 3. Kuna pooled ei sõlminud kohtumenetluses kompromissi, siis ei

saanud seda normi kohaldada. Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma

TsMS § 168 lg-st 5. Sisuliselt rahuldasid kostjad hageja nõude pärast hageja pöördumist kohtu

poole. Alternatiivse taotles hageja menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda 93 %

ulatuses, sest hageja soovis hüvitiset 21 500 eurot, kuid kohtuväliselt nõustus 20 000 euroga.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis kostjate seisukohta. Kostjad vaidlesid

määruskaebusele vastu. Maakohus jättis hageja kaebuse rahuldamata ning edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas vaid

menetluskulude jaotust osas, milles hageja kulud jäid tema enda kanda. Seega on maakohtu

määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud hagist loobumise vastuvõtmise, vastuhagi

läbivaatamata jätmise ning kostja menetluskulude osas.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

tuleb osaliselt muuta maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja 659). Hageja määruskaebus

jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 168 lg 3 kohaldub kompromissi sõlmimisel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Praegusel juhul pooled kompromissi kohtule kinnitamiseks ei esitanud ja kohus menetlust ei

lõpetanud kompromissi kinnitamisega. Seega pelgalt TsMS § 168 lg 3 kohaldamine analoogia

alusel (TsMS § 8 lg 2) pole praegusel juhul õige. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel

juhul jagada poolte vahel menetluskulud TsMS § 162 lg-ga 4. Selle tulemusel maakohtu

järeldus ei muutu, st menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Viidatud normi saab kohaldada

nii hagist loobumisel kui ka hagi (käesoleval juhul vastuhagi) läbivaatamata jätmisel.

Kaasomandi lõpetamise vaidluses kehtib põhimõte, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult

mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kas kohus lõpetas

kaasomandi hageja või kostjate soovitud viisil. Praegusel juhul omandas kostja II hageja osa

ning maksis hagejale hüvitist 20 000 eurot kohtuväliselt. Selle tõttu loobus hageja hagist ja

sellest tulenevalt jäi vastuhagi läbivaatamata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et

menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada

varem. Ringkonnakohus nõustub ka muus osas maakohtu põhjendustega, miks ei saa praegusel

juhul pidada põhjendatuks hageja menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda.

Asjaoludest nähtub, et pooled ei saanud ilma kohtu kaasabita iseseisvalt kaasomandiga seotud

probleeme lahendada. Praeguses vaidluses on põhjendatud ja õiglane, arvestades poolte suhteid,

menetluse käiku, vaidlusaluseid asjaolusid ja väljakujunenud kohtupraktikat kulude jaotamisel,

jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks

äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Asjaolu, kui suures osas sai hageja kostjalt II kaasomandi

osa kaotuse eest hüvitist, ei ole praegusel juhul menetluskulude jaotamisel siiski määrav ega

anna alust kulude jagamist protsentuaalselt.

8. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu kulud hageja kanda

TsMS

§ 171 lg 1

alusel.

Kostjatel

ringkonnakohtumenetluses

kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole (TsMS § 174 lg 1).

9. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)