2-21-17916/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.03.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17916

Tsiviilasi

X hagi Y OÜ vastu töötasu nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik

esindaja Z

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 30.11.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

3. Määruskaebusega

seonduvad

menetluskulud

jätta

kostja

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y OÜ (kostja/tööandja) esitas 12.11.2021 Harju Maakohtule taotluse vaadata läbi X

(hageja/töötaja) poolt töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas 4-1/1186/21 esitatud avaldus

hagimenetluses. Kostja ei olnud nõus töövaidluskomisjoni poolt 01.09.2021 tehtud otsusega.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus kostja taotluse läbivaatamisest hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna pooltevaheline kohtueelse menetluse lahend

jõustus 03.11.2021. Kostja avaldus maakohtule oli esitatud hilinemisega. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30

kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon

jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi

töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas (TvLS § 58 lg 3). Kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on

hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool (TvLS

§ 58 lg 4).

Töövaidluskomisjon esitas 29.11.2021 kohtule töövaidlusasja nr 4-1/1186/21 toimiku, millest

nähtus, et 01.09.2021 töövaidluskomisjoni otsus jõustus 03.11.2021. Töövaidluskomisjoni

toimikust nähtus, et otsus saadeti tähitult kostja kui äriühingu aadressile Narva mnt 55a, Tallinn.

Postiljonil ei õnnestunud tööandjale otsust juriidilisel aadressil allkirja vastu üle anda. Samuti

ei õnnestunud postiljonil peale teist ebaõnnestunud katset jätta tähitud kiri tööandjale postkasti

TvLS § 24 ja TsMS § 326 alusel. Tähitud kiri tagastati töövaidluskomisjonile märkega „puudub

postkast ja nimesilt“. Seejärel toimetati töövaidluskomisjoni otsus kostjale kätte 17.09.2021

avalikult väljaandes Ametlikud Teadeanded (TsMS § 317 lg 5).

Maakohus leidis, et TsMS § 371 lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada kohtusse pöördumine

vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud. See säte on kohaldatav analoogia alusel ka juhtudel,

kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud lahend, mille osas on seaduses

vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi õigusjõud vaatamata sellele, et

kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. Selline jõustunud lahend saab olla

tehtud näiteks töövaidluskomisjoni poolt töövaidluses. TsLS § 58 lg 1 tulenev kohtusse

pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigust lõpetav tähtaeg, mille möödalaskmisel

töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse pöördumise (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.09.2021 lahend tsiviilasjas 2-21-6874 ja TsMSK II, § 371 kommentaar, p

3.3.4.4. a).

Määruskaebus

3. Kostja palus tühistada maakohtu määrus ja saata asi tagasi ning vaadata uuesti läbi

töövaidluskomisjoni otsus. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võib pool

pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse. Kostja leidis 14.10.2021 oma rämpspostkastist (XXX) e-

kirja

töövaidluskomisjoni

otsuse

saatmise

kohta,

mis

oli

saadetud

aadressilt

ametlikudteadaanded@just.ee. Kostja sai otsuse ka hagejalt ning kostja teatas hagejale

14.10.2021 e-kirjaga, et ta kavatseb pöörduda kohtusse. Seega sai kostja töövaidluskomisjoni

otsuse kätte 14.10.2021. Postiljon ei teinud oma tööd nõuetekohaselt. Postiljonil oli võimalik

majja siseneda. Maja sissepääsu juures oli väljas kostja info kontakttelefoniga ja uksekell.

Kostja ei saa ilma üürileandja nõusolekuta fassaadi puurida ega postkasti paigaldada. Majal oli

ka teine sissepääs, kus uksel olid märgitud kostja andmed ja uksel oli postkast.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis hageja seisukohta. Hageja vaidles

määruskaebusele vastu. Maakohus jättis kostja kaebuse rahuldamata ning edastas selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb

maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. TsMS 371 lg 1 p 4 näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas

jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele

kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas

õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme

kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Maakohus ei eksinud, kui leidis, et kostja taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS

371 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et TsMS § 371 lg 1 p 4 eesmärgiks on välistada

kohtusse pöördumine vaidluses, mis on juba siduvalt lahendatud. See säte on kohaldatav

analoogia alusel ka juhtudel, kui seaduses sätestatud kohtueelses menetluses on jõustunud

lahend, mille osas on seaduses vastavalt kindlaks määratud kohtueelse menetluse lahendi

õigusjõud vaatamata sellele, et kohtus asja algatamise aluseks on muu kui hagiavaldus. TsLS §

58 lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on kaebeõigust reguleeriv õigust lõpetav tähtaeg,

mille möödalaskmisel töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja välistab samas asjas kohtusse

pöördumise. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 03.11.2021. Kostja pöördus kohtusse

12.11.2021 - seega hilinenult.

7. Vastuseks määruskaebuse väidetele kättetoimetamise kohta märgib ringkonnakohus

järgmist. TsMS § 306 lg 2 näeb ette, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise

puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

TsMSi kohaselt saab lugeda dokumendi kättetoimetatuks eelkõige, kui selle kohta on

menetlusosaliselt laekunud kohtule (töövaidluskomisjonile) kinnitus. Seega saanuks tähtaeg

hakata kulgema alles sellest hetkest, kui menetlusosaline ise saadab töövaidluskomisjonile

nõuetekohase kinnituse kättesaamise kohta. Asjaolu, et kostja teatas 14.10.2021 vastaspoolele,

et ta kavatseb kaebust esitada, ei oma tähtaja kulgemise osas tähtsust. Vastaspoolele ega muule

isikule teadaandmine pole võrdsustatav avalduse esitamisega kohtule.

Postkasti omamise ja selle paigutamise korraldamine on kostja tagada ja kostja enda

vastutusalas. Juhul kui majal on kaks sissepääsu, siis peab kostja hoolitsema selle eest, et

leitakse õige sissepääs tema asukohale. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja poolt

määruskaebemenetluses esitatud piltidel ei nähtu postkasti olemasolu. Postiseaduse § 30 lg 1 p

4 näeb ette, et postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on

olukord, kus postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile

ligipääsu puudumise või käesolevas seaduses postkasti kohta sätestatud nõuete järgimata

jätmise tõttu. Lisaks nähtub töövaidluskomisjoni toimikust, et töövaidluskomisjonil oli ka

menetluse ajal raskusi kostjale menetlusdokumente kätte toimetada nii e-kirja teel kui ka tähitud

kirjaga (dtl 95). Seega etteheidete tegemine postiasutuse töötajale on alusetu.

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu (TsMS § 662 lg 3).

9. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg 1).

10. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)