2-21-109126/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

02. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-109126

Tsiviilasi Renovum OÜ hagi M. R. K. D. V.

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1698,61 eurot

Menetlusosalised ja

nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline

esindajad

esindaja A. K.

Kostja: M. R. K. D. V. (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Renovum OÜ hagi M. R. K. D. V. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista M. R. K. D. V.ilt Renovum OÜ kasuks välja põhivõlg 1000 eurot, intress 123,62

eurot, lepingu hooldustasu 10,09 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja seisuga 08.

juuni2021 sissenõutavaks muutunud viivis 28,17 eurot.

3. Mõista M. R. K. D. V.ilt Renovum OÜ kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 09. juunist 2021 kuni

põhinõude tasumiseni.

4. Jätta Renovum OÜ menetluskulud 91% ulatuses M. R. K. D. V.i kanda ja M. R. K. D.

V.i menetluskulud 9% ulatuses Renovum OÜ kanda.

5. Rahuldada

Renovum

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata Renovum OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 645 eurot (sh riigilõiv

225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 400 eurot).

7. Jätta M. R. K. D. V.i menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu

kindlaks määramata.

8. Mõista M. R. K. D. V.ilt Renovum OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 586,95

eurot.

9. Mõista M. R. K. D. V.ilt Renovum OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Renovum OÜ esitas 31.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

M. R. K. D.V.ilt 1577,21 euro saamiseks. Kohus tegi 05.04.2021 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas kostjale

dokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise

tõttu. E-posti aadressidele xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei ole vastanud. Menetluses

2-21-105113 xxx korteriomaniku esindaja kinnitas 15.03.2021, et kostja ei ela antud aadressil

ja on ilmselt Rootsis tagasi. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress.

Google otsing annab isiku aadressiks xxx.

2. Pärnu Maakohus andis 26.05.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 08.06.2021 (täiendatud 16.06.2021) hagiavalduse, milles palub

mõista kostjalt hageja kasuks 07.10.2020 X OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr

Y201006029 tuleneva välja põhivõla 1000 eurot, intressi 123,62 eurot, lepingu hooldustasu

10,09 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 138,90 eurot ja

edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 09.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses

määras 39,60% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja

menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 225 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja hageja õigusabikulud 480 eurot. Kohus võttis hagi 27.09.2021 määrusega menetlusse ja

kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja

hagiavalduse kättesaamisest.

3. Rahvastikuregistris on märgitud kostja kehtivaks elukohaks Eesti. Kohus üritas kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressidele xxx ja xxx, kuid vastuseta. Politsei- ja

Piirivalveametil puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta. Tallinna Kesklinna Valitsuse

vastuse kohaselt on kostja elukoha aadress rahvastikuregistris olnud perioodil 26.02.2020 kuni

24.03.2021 xxx, kuid pärast seda on aadress omaniku õigustatud nõudmisel annulleeritud.

Viibimiskoha andmed puuduvad. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist kostja kohta

andmed puuduvad. Maksuja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi

ta kinnipidamisasutuses.

4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1

p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS

sätestatud viisil.

5. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 05.11.2021 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks 21.11.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 13.12.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks

vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

7. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud osaliselt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 07.10.2020

tarbijakrediidilepingu nr Y201006029.

8. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene

lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08 p 12). Seega on

laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

9. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras,

s.o 39,60% aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS §

438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on

vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

10. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p

13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42

lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma

eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

11. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimääras 39,60% aastas, mida hageja loeb

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel ka viivisemääraks. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli

laenulepingu sõlmimise ajal (07.10.2020) 8%, siis ületab kostjaga kokkulepitud intressimäär

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (kolmekordne seadusjärgne määr on 24%).

Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.

12. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise

laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste

suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel

seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu

03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

13. Kohus ei nõustu hagejaga, et tema õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist tuleneb asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud

sellises intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse

tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija

kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära

proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS §

113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas

viivisemääras. Seega tuleb ka VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sõlmitud

kokkuleppe hindamisel

kaaluda,

kas

selline viivisemäär on

proportsionaalne.

Proportsionaalsuse

hindamisel

juhindub

kohus

Riigikohtu

seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär

eelduslikult tühine.

14. Kuna poolte viivisemäära kokkulepped ületavad kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäärade kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda

kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatule, s.o 8% aastas, mis kujuneb hageja tabeli kohaselt järgmiselt:

Võla suurus

eurodes

Viivitatud

päevade arv

Viivise summa

eurodes

41,56

0,85

42,93

0,60

44,35

0,31

45,82

0,01

1000

26,4

15. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud 28,17 euro ulatuses

(0,85 + 0,6 + 0,31 + 0,01 + 26,4). Hageja viivisenõue jääb 110,73 euro ulatuses rahuldamata

(138,90 – 28,17).

16. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka

edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb

seadusjärgset määra ületavas osas rahuldamata. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 91,49% ulatuses (1191,88 eurot 1302,61 eurost,

millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 91%

ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Muud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

18. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 725 eurot, sh riigilõiv 225 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest

tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahuga.

19. TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub

hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot)

hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses.

20. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 400 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 645 eurot, so riigilõiv 225 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 400 eurot (100 × 4). Kuna kostja ei ole menetluses

osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja

hagejalt välja ei mõisteta.

21. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 586,95 eurot (91% 645 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416). 

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik