2-21-17628/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17628

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. S. vastu võla ja viivise

nõudes

Hagihind

14 712,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806)

Hageja esindaja: Jekaterina Morozova, e-post xxx

Kostja: V. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja

mõista

V. S.lt

Aktsiaseltsiga

PlusPlus

Capital

10.11.2020

sõlmitud

Kompromissileping

/

Võlatunnistusest

nr

xxxxxxx

tulenev

võlgnevuse

kompromissisumma 11 759,64 eurot (s.h põhinõue 8 037,13 eurot ja enne 10.11.2020

sissenõutavaks muutunud viivised 3 722,51 eurot), viivised põhinõudelt 8 037,13 eurolt

alates 16.03.2021 kuni 10.11.2021 summas 1 157,35 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

3. Välja mõista V. S.lt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis

põhinõudelt 8 037,13 eurolt 0,06% päevas alates 11.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

4. Tunnistada Harju Maakohtu 04.03.2022 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21-17628

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta V. S. kanda.

6. Välja mõista V. S.lt põhjendatud menetluskulud 746 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V. S.l tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse peale kaja, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Menetluskulud

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650

eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on

põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et

tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja

kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või

nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda

lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas

ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte

tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele

lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta, ei pea

kohus antud juhul põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna

Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist

lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat

arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80

eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 80 eurot käibemaksuta.

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10

kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 96 eurot (sh käibemaks).

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 746 (650+96) eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 746 eurot ning menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik