2-15-606/67 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-15-606

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja

koht

03. märts 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-606

Tsiviilasi

Uxxxx Vxxxxx kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik

Uxxxx

Vxxxxx

(isikukood

3xxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Võlausaldajad

1. Intrum

Estonia

AS

(rk

10036074,

e-post

mail@intrum.ee)

2. AS Olerex (rk 10136870, e-post info@olerex.ee)

3. AS SEB Pank (rk 10004252, e-post info@seb.ee)

4. aktsiaselts

Rait

(rk

10152828,

e-post

info@raitwood.ee)

5. Aktiva

Finants

OÜ

(rk

10746479,

e-post

ylar@julianus.ee

6. Bauhof

Group

AS

(rk

10636638,

e-post

info@bauhof.ee)

7. AS FEB (rk 10109270, e-post feb@feb.ee)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Uxxxx Vxxxxx (ik 3xxxxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Uxxxx Vxxxxxxxvastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Uxxxx Vxxxxx usaldusisiku kohustustest Uxxxx Vxxxxxx kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Uxxxx Vxxxxxx kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 05.06.2015. a määrusega välja Uxxxx Vxxxxxx pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalausi. 09.01.2017 lõpetas kohus Uxxxx Vxxxxxx

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse. Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid.

Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant kohtule

aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1. juulil 2017.a, järgnev 1. jaanuaril

2018.a jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid võlausaldajatele, iga aasta 20. detsembril.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete suurus oli 81 106,04 eurot.

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 08.08.2017, 04.01.2018,

07.07.2018, 07.01.2019, 04.07.2019, 04.01.2020, 06.01.2021, 01.07.2021, 03.01.2022 ja

25.01.2022.

Võlgnik on terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (Metmar Grupp OÜ, Polar Homes

OÜ, Nord Homes OÜ, Trust Consult OÜ). Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu,

magalapalgaliste toetus, tulumaksutagastus ja Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis

(töötasu hüvitis töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks

kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud).

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.

Võlgniku sissetulekule on saanud menetluse kestel sissenõuet pöörata kolmel kuul kokku

summas 266,85 eurot. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul rahuldanud

võlausaldajate nõudeid 1546,56 euro ulatuses.

3. Võlgnik esitas 25.01.2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Võlgnik on menetluse

kestel teinud eraldisi võlausaldaja nõuete katteks ning väljamaksed on teostatud.

4. Kohus küsis 31.01.2022 võlausaldajate seisukohta Uxxxx Vxxxxxx kohustustest

vabastamise taotluse osas. Tähtaegselt esitasid oma seisukoha kolm võlausaldajat.

4.1. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 03.02.2022. Võlgnik on kohustustest vabastamise

perioodil kandnud võlausaldajale kokku 107,55 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

4.2. AS Olerex esitas oma seisukoha 03.02.2022. Võlausaldaja leiab, et võlgniku taotlus

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna

võlgnik ei ole, tema sissetuleku suurust arvesse võttes, menetluse kestel rahuldanud

võlausaldajate nõudeid mõistlikus ulatuses. Arvestades, et võlgniku sissetulek oli 28

397 eurot ning kokku on tasutud võlausaldajate nõudeid 1 580 euro ulatuses, siis sellest

nähtub, et tasutud on nõudeid vaid 5,56% ulatuses. Seejuures AS-i Olerex nõudest

summas 2 500 eurot on tasutud vaid 53,32 eurot ehk 2,12 %. Eeltoodut arvesse võttes

leiab võlausaldaja, et võlgniku võlgadest vabastamise menetlust tuleb jätkata.

4.3. AS FEB esitas oma seisukoha 10.02.2022. Võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid

võlgniku taotlusele kohustusetest vabastamiseks.

4.4. Intrum Estonia AS esitas oma seisukoha 11.02.2022.

Võlausaldajate nõuded, mis jäid võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, olid

kogusummas 24 853,23 eurot. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise

menetluses teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 420,59 eurot. Võlgnik

on rahuldanud võlausaldaja nõudest 1,69 % ning rahuldamata nõude summa on 24

432,64 eurot.

Võlausaldaja on seisukohal, et kuivõrd Riigikohus lahendis 3-2-1-19-16 ei ole pidanud

0,3 % täitmist kogunõudest kolme aasta jooksul piisavaks, siis ei ole võimalik pidada

enam kui viie aasta jooksul 1,69 % ulatuses nõude täitmist piisavaks. Seega on

põhjendatud järeldus, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud arvestatavas ulatuses

võlausaldaja nõudeid enam kui 5 aasta jooksul täita, siis ei ole võlgnik tegelenud

kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on

sellega rikkunud PankrS § 173 tulenevat kohustust. Võlgniku poolt esitatud aruannetest

nähtuvalt on võlgnik töötanud kahes erinevas ettevõttes, mõlemas miinimumi- või selle

lähedase palgaga. Võlausaldajal puudub info, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd.

Võlgnik pole toonud kohtu ette, mis tööpakkumisi ta vaatas, kuhu kandideeris ning

kuhu teda ei võetud. Samuti ei ole võlgnik osalenud koolitustel ega otsinud võimalusi

ümberõppeks. Juhul kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et kohus teda kohustustest

ei vabasta. Kui võlgnik oleks otsinud tasuvamat tööd menetluse ajaks ja selle saanud,

oleks võlausaldajatele olnud võimalik teha väljamakseid, mida käesoleval juhul ei

tehtud. Seega jättis võlgnik käibes vajaliku hoole järgimata, mistõttu on tegemist

süülise kohustuse rikkumisega ning asjaolu, et võlgnik ise leiab, et tegeles mõistlikult

tulutoova tegevusega, töötades miinimumtöötasuga, ei tähenda, et võlgnik ei ole

rikkunud enda kohustust süüliselt (Tallinna Ringkonnakohtu määrus 17.08.2017

ts.asjas 2-10-11879 p-d 18 ja 19).

Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt

valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema

kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu määrus

17.05.2017 ts.asjas nr 2-14-51423 p 22). Kohtupraktika kohaselt, kui võlgnik ei ole

kahe aasta jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni üldse

tulu, siis on see PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks

võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks (Pärnu Maakohtu 10.04.2014 määrus

ts.asjas 2-10-52296 ning Tartu Maakohtu 29.12.2016 määrus ts.asjas 2-11-43706).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta, millise aja

jooksul on võlgnik teinud võlausaldajale minimaalseid väljamakseid.

Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma

endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoova tegevusega, mh töö otsimisega ning

suutma seda ka kohtule põhjendada. Kohustustest vabastamise põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada, kas ja kuidas on võlgnik täitnud PankrS §-s 173 sätestatud

kohustusi. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule

uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (3-2-1-46-13). Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma

sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku

olukorra kohta (3-2-1-46-13, p 11).

Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning

võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud

kohustused.

PankrS § 175 lg 2 p-le 2 tuginedes keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tuginedes võlgniku käitumisele kohustustest

vabastamise menetluse jooksul on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on süüliselt

rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ning on kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

Eeltoodust tulenevalt ning eeltoodule tuginedes palub võlausaldaja kohtul lõpetada

Uxxxx

Vxxxxxxx

kohustustest

vabastamise

menetlus

ja

jätta

võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

2. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

5. Kohus on Uxxxx Vxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on

täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise

absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

6. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Uxxxx Vxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

7. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Intrum Estonia AS leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega, leides, et miinimumpalga eest töötamine on võlausaldaja huve

rikkuv ning võlgnik ei ole ka tõendanud tulutoovama töökoha otsimist.

Kohtule esitatud andmetel on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga

(Metmar Grupp OÜ, Polar Homes OÜ, Nord Homes OÜ, Trust Consult OÜ). Võlgniku

selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik käia tööl täiskohaga, kuna oli kohustatud

hoolitsema oma kõrgeealiste vanemate eest, kes mõlemad põdesid raskeid haigusi.

Seetõttu oli ka võlgniku elukoht tema vanemate juures. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-

24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest

vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova

tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii

võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine

(laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest

tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada eakate

ja haigete vanemate hooldamist piisavaks põhjuseks, miks võlgnik on töötanud osalise

tööajaga ning teeninud töötasu vaid miinimumi ulatuses.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras

tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal

otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab

endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata.

Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini

tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid

arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb

seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas

usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma

enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks

pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.

Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, kuna tuvastatud

asjaoludel hooldas võlgnik menetluse kestel abi vajavaid vanemaid ning ka enne

kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei töötanud võlgnik paremini

tasustataval töökohal (lihttööline ehitusel).

7.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Kohus on pidanud tegema

meeldetuletuse ainult esimese aruande puhul. Aruandele on lisatud kõik konto

väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul

ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

7.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, magalapalgaliste toetus, tulumaksutagastus

ja Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis (töötasu hüvitis töötajatele, kelle tööandja

tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu

märkimisväärselt häiritud).

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse

järgi

üle

anda

usaldusisikule

väljamaksete

tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekule on saanud menetluse kestel sissenõuet pöörata

kolmel kuul kokku summas 256,24 eurot. Kokku on võlgnik eelneva viie aasta jooksul

rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1546,56 euro ulatuses.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate

nõudeid oma mittearestitavate ning alla miinimumi jäävate sissetulekute arvelt.

Võlgnik on näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid.

7.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

7.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub

kohus

võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).

Intrum Estonia AS hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus (eelkõige seoses mõistlikult

tulutoova tegevusega) süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses

ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma

kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning on seda põhjendanud p 7.1. Võlgnik

on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Uxxxx Vxxxxx

tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Olerex AS leiab, et võlgniku võlgadest vabastamise menetlust tuleb jätkata, kuivõrd

võlgniku sissetulek oli 28 397 eurot ning kokku on tasutud võlausaldajate nõudeid 1 580

euro ulatuses, mis on 5,56% ulatuses. Seejuures AS-i Olerex nõudest summas 2 500 eurot

on tasutud vaid 53,32 eurot ehk 2,12 %.

Võlgniku igakuine sissetulek on olnud enamjaolt miinimummääras, ületades antud määra

kolmel kuul summas 266,85 eurot. Võlgnik on menetluse kestel teinud vabatahtlikke

eraldisi. Seaduses sätestatud määras oleks võlausaldaja nõudest rahuldatud 0,33 %.

Kohtupraktikas on vabastatud ka isikuid, kes pole menetluse kestel nõudeid üldse

rahuldanud.

Võlgnik on oma kohustusi eelneva viie aasta jooksul täitnud ning kohus on seisukohal, et

menetluse edasine pikendamine ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks pikendada

menetlust seitsme aastani vaid selleks, et võlausaldajad saaksid oma nõuded suuremas

ulatuses täidetud. Kohus leiab, et menetluse pikendamine seitsme aastani on mõeldud

eelkõige nende võlgnike puhul, kes on oma kohustusi rikkunud.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud Uxxxx Vxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka UxxxxxVxxxxxx pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Uxxxx Vxxxxx

vabastada usaldusisiku kohustustest Uxxxx Vxxxxxx kohustustest vabastamise

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets