2-20-133340/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-133340

Kohtuasi

X hagi C vastu 1789,62 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1789,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (XXXXXXXX), esindaja Valeria Titova

Kostja C (XXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Nauts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 20.12.2021

otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-133340

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Kohus

lõpetas

maksekäsu

kiirmenetluse,

kuna

võlgnik

esitas

makseettepanekule vastuväite. 14.10.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 30.10.2020.

2. Hagiavalduse kohaselt oli Z hageja vanaema ja kostja abikaasa. Z-le kuulus Tallinnas XXX

asuv korteriomand (korteriomand), mille ta kinkis 05.06.2007 hagejale. Kinkelepingu p 2.1

kohaselt koormati korteriomand tähtajatu isikliku kasutusõigusega Z ja kostja kasuks. Korteri

haldamise ja hooldamise kulud tasus Z. Pärast Z surma kasutab kostja ainuisikuliselt

korteriomandit elukohana.

3. Hageja sai pärast Z surma teada, et korteriga seotud kulutuste eest ei ole tasutud ja

korteriühistu ees on võlg. Korteriühistu pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse.

Kohus tegi 11.05.2010 tsiviilasjas nr 2-10-13296 maksekäsu ja mõistis välja 6511,18 krooni,

mis on tasutud.

4. Pärast võla tasumist maksis kostja regulaarselt korteriga seotud kommunaalmakseid, kuid

2020 sai hageja teada, et korteriühistu ees on taas tekkinud võlg, kuna kostja ei ole tasunud

kommunaalteenuste eest alates novembrist 2019. Kostja on jätnud perioodil oktoober 2019 kuni

september 2020 tasumata korteriühistu esitatud arved kokku 1104,02 euro ulatuses. Hageja

likvideeris hagi esitamise ajaks osa võlgnevusest, kuid soovib kostjalt 1104,02 euro

väljamõistmist, kuna kulude kandmise kohustus on kostjal kui korterit kasutaval isikul.

5. 10.03.2021 suurendas hageja nõuet 424,16 euro võrra, kuna kostjal on tasumata novembri ja

detsembri 2020 ning jaanuari ja veebruari 2021 arved. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku

1528,18 eurot.

6. 26.05.2021 suurendas hageja nõuet 261,44 euro võrra, kuna kostjal on tasumata märtsi ja

aprilli 2021 ning oktoobri 2020 arved. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1789,62 eurot.

7. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu, kuna kostjal lasub kohustus tasuda kõik

korteriühistu poolt hagejalt nõutud summad. Seega puudub alus tasaarvestuseks.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

9. Hagejaga oli suusõnaline kokkulepe, et Z ja kostja jäävad kingitud korterisse elama tasuta.

Peale Z surma saavutati kokkulepe, et kostja hakkab tasuma selle eest, mida kostja reaalselt

kasutab, s.o vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas ja prügivedu. Muude kulude, s.o küte,

remondifond, hoone kindlustus jne, tasumise kohustus oli hagejal, kuna nimetatud kulutused ei

sõltu sellest, kas kostja elab vaidlusaluses korteris. Kuna kostjal oli hea sissetulek ja hagejal

olid finantsraskused, siis oli kostjal võimalus tasuda korteriühistu arved terves ulatuses. Hageja

tunnistas maksekäsu kiirmenetluse avalduses, et kostjal on õigus korterit kasutada tasuta

kasutamise lepingu alusel, ent tingimusel, et tasub asja kasutamisega seotud kommunaalkulude

eest. Hageja korteriomanikuna ei ole tasunud 08.10.2007 kuni november 2019 korteriga seotud

kulusid. Alates novembrist 2019 on kostja sissetulekuks vaid pension 477,50 eurot kuus ja kuna

2-20-133340

tervise tõttu on kostjal erinevaid kulutusi, siis ei suuda kostja tasuda kõiki korteriga seotud

kulusid.

10. Kostja esitas 16.09.2019 hagejale taotluse tasuda 10 päeva jooksul perioodil 20.09.2016-

16.09.2019 hageja eest korteriühistule makstud 3876,95 eurot. Hageja kostjale ei vastanud ja

seetõttu leidis kostja, et edasised kulutused peab tasuma hageja.

11. Kostja sõitis novembris 2019 reisile ja sel ajal käis korterit kontrollimas ja posti võtmas

kostja tuttav. Märtsist 2020 jäi kostja tuttav haigeks ja kostja oli seetõttu suurema osa ajast

tuttava juures. Mõne aja möödudes jäi ka kostja ise haigeks ja vajas tuttava abi ning oli tema

juures. Tervise paranedes elas kostja ka enda kodus ja novembrist 2020 tervise järjekordsel

halvenemisel viibis suurema osa ajast tuttava juures. Seega alates 2019 oktoobrist korteriga

seotud kommunaalkulusid (vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas) ei ole olnud, seega ei saaks

hageja kostja vastu mingeid nõudeid esitada.

12. Kostjal on õigus hagejalt nõuda alusetu rikastumise sätete alusel 3876,95 eurot. Kostja

soovib tasaarvestada kostja poolt hageja huvides korteriühistule tasutud 3876,95 eurot hageja

nõudega. Hageja peab tasuma kostjale 1200 eurot 30 päeva jooksul avalduse kättesaamisest.

13. Kostja kinnitas, et on tasunud elektri eest, kuna kasutab elektrit, kui on kodus. Samuti töötab

külmkapp.

14. Oluline osa igakuisest korteriühistu arvest on hoone remondifond, mis on keskmiselt 50%

kommunaalkulude arvest, ja 10% on maja ja selle ümbruse hoolduskulud. Remondikulud, maja

hoolduskulud, laenumaksed ja muud püsivad tasud ei ole otseselt korteri kommunaalkulud ega

ole seotud korteri kasutamisega.

Maakohtu otsus

15. Maakohus jättis 20.12.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

16. Maakohus juhindus asja lahendamisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg-st 1, §-st 228, § 219

lg-st 1 ja § 223 lg-st 1.

17. Maakohus tuvastas, et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et kostjal on hagejale perioodil

oktoober 2019–aprill 2021 hüvitamata arvest nr 1-001-201910 1,57 eurot (hagejal ekslikult

märgitud 103,37 eurot), arvest nr 1-001-201911 113,50 eurot, arvest nr 1-001-201912 107,33

eurot, arvest nr 1-001-202001 106,46 eurot, arvest nr 1-001-202002 115,77 eurot, arvest nr 1-

001-202003 106,89 eurot, arvest nr 1-001-202004 89,12 (hagejal tabelis ekslikult märgitud

93,77 eurot), arvest nr 1-001-10-202005 93,77 (hagejal tabelis ekslikult märgitud 98,01 eurot),

arvest nr 1-001-202006 88,28 eurot, arvest nr 1-001-202007 94,62 eurot, arvest nr 1-001-

202008 89,97 eurot, arvest nr 1-001-202009 87,85 eurot, arvest 1-001-202011 95,89 eurot,

arvest 1-001-202012 104,77 eurot, arvest nr 1-001-202101 108,58 eurot, arvest nr 1-001-

202102 114,92 eurot, arvest nr 1-001-202103 100,54 eurot, arvest nr 1-001-202104 84,47 eurot

ning arvest nr 1-001-202010 76,43 eurot.

18. Tuginedes Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-129-05, leidis maakohus, et isikliku

kasutusõiguse puhul tuleb kostjal kanda korteriomandi kasutamisest tingitud kulutused (sh

kommunaalkulud ja kostja poolt kasutatavad teenused) ja tavapärased eluasemega seotud

kulutused.

2-20-133340

19. Hageja esitatud arvetelt ja korteriühistu arvete kokkuvõtetelt nähtuvalt on hagejale esitatud

igakuiselt arved järgmiste teenuste eest: küte, käterätiku kuivataja, vesi ja kanalisatsioon, vee

soojendamine, üldelekter, prügivedu, maagaas, remondifond, hoolduskulud, üldvesi,

kindlustus. Kohus leidis, et eelnimetatud kuludest ei pea kostja hüvitama remondifondi ja

kindlustusega seotud kulusid, kuna need kulud ei ole seotud kostja eluaseme tavapärase

kasutamisega. Ülejäänud teenused on seotud korteriomandi kasutamisega ja nende eest tuleb

tasuda kostjal kui eluruumi kasutajal.

20. Perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2021 esitatud arvetest ei pea kostja hagejale hüvitama

remondifondi ja kindlustusmakseid kokku 823,93 euro ulatuses. Ülejäänud osas, s.o 965,69

euro ulatuses, on hagi põhjendatud.

21. Kostja esitas 16.09.2019 hagejale kohtuväliselt taotluse hüvitada kostja poolt tasutud ja

korteriga seotud arved alates 20.09.2016–16.10.2019 täies ulatuses, s.o 3876,95 eurot. Hageja

sai taotluse kätte 23.09.2019. Kostja esitas 19.01.2021 hagejale tasaarvestusavalduse ning

selgitas 17.07.2021 menetlusdokumendis, et on tasunud hageja eest sel perioodil remondifondi

1616,28 eurot, hoolduskulusid 610,81 eurot, kindlustusmakseid 38,08 eurot ja maja

gaasikontrolli eest novembris 2018 24 eurot, kokku 2289,17 eurot, millise summa soovib kostja

tasaarvestada hageja nõudega või alternatiivselt 1424,14 euro nõudega (perioodil 2018 kuni

2019 teostatud maksed).

22. Kuivõrd maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud

kulusid, saab kostja kohtu hinnangul tasaarvestuseks kasutada tasutud remondifondi 1616,28

eurot ja hoolduskulude 610,81 eurot makseid, kokku 2227,09 eurot. Kohus leidis, et kostjal

tekkis õigus nõuet tasaarvestada enne nõude aegumist. Kohus leidis, et kostjal on õigus

tasaarvestada oma 2227,09 euro suurune nõue hageja 965,69 euro nõudega ja tasaarvestuse

tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses.

Apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada (hageja on ekslikult taotluses palunud jätta hagi rahuldamata). Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

24. Maakohus rikkus menetlusnorme, jättes otsuse olulises osas põhjendamata. Otsusest ei saa

aru, miks kostjal tuleb kanda vaid korteri kasutamisest tingitud kulud ja miks nende hulka

remondifondi maksed ja kindlustusmaksed ei kuulu. AÕS §-st 228, § 219 lg-st 1 ja § 223 lg-st

1 tulenevalt on kostja kohustatud tasuma korteriühistu arved täies ulatuses.

25. Kohtuotsus on muu hulgas ebaselge. Esmalt leidis kohus, et kostja ei pea hüvitama

remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, kuid hiljem järeldas kohus, et kostja saab kohtu

hinnangul tasaarvestuseks kasutada tasutud remondifondi ja hoolduskulude makseid. Kohtu

järeldused kulude kandmise osas on vastuolulised.

26. Hageja on kokkuvõttes seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma ka remondifondi,

hooldusega ja kindlustusmaksetega seotud kulude eest, millest tulenevalt kohtu matemaatilised

arvutused kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate summade osas ei ole korrektsed ning on

toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

2-20-133340

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1)

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

28. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 01.01.2022 kehtivas

redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1

esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1789,62 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue

ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

29. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

30. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses.

31. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

32. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas

nr 2-17-13363, p 15).

33. Hageja hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud järeldust, miks kostja ei pea

korteriomandi kasutajana kandma remondifondi, kindlustuse ja hoolduse kulusid. Lisaks juhib

hageja tähelepanu, et kohtu järeldused selle kohta, milliseid kulusid kostja kandma ei pea, on

vastuolulised.

2-20-133340

34. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.

Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, mille kohaselt kostjal kui korteriomandi suhtes

isiklikku kasutusõigust omaval isikul on laiem asja korrashoiu kohustus ja ka maksete ja

koormatiste kandmise kohustus kui üürisuhtes osalejal. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus praeguses asjas Riigikohtu praktikale viidates põhjendatult, et kostjal tuleb

korteriomandi kasutajana tasuda eelduslikult vaid korteriomandi kasutamisest tingitud kulud ja

kostja ei pea kandma remondifondi ja kindlustuse kulu. Eelnimetatud kulud ei ole seotud kostja

poolt korteri igapäevase kasutamise ja kommunaalteenuste tarbimisega. Remondifondi tasuvad

korteriomanikud kaasomandi osa remondiks ja elamu seisukorra parandamiseks, mistõttu ei ole

nimetatud kulu otseselt seotud korteriomandi kasutamisega. Ka elamu kindlustuskulu tuleb

kanda korteriomandi omanikul, kuivõrd tegemist on püsikuluga hageja omandi kaitseks. Seega

nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et korteriomandi remondifondi makseid ja kindlustust ei

pidanud kostja tasuma. Maakohus on õigesti tuvastanud, et korteriomandi kasutamise eest tuli

kostjal tasuda hagejale 965,69 eurot. Kuna kostja oli korteriühistule remondifondi makseid ja

kindlustusmakseid tasudes täitnud hageja kohustuse, olemata selleks seadusest või lepingust

tulenevalt kohustatud, siis oli kostja õigustatud VÕS § 1041 järgi nõudma hagejalt kohustuse

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja tähelepanek, et maakohus märkis ekslikult

tasaarvestuse juures kindlustusmaksete asemel hoolduskulu, on iseenesest õige, kuid eeltoodud

eksimus ei ole viinud lõppjärelduses ebaõige lahendini, kuivõrd ainuüksi kostja tasutud

remondifondi

maksed

ületavad

hageja

nõuet.

Õige

arvutuse

tulemusel

kuuluks

tasaarvestamisele 2227,09 euro asemel 1654,36 eurot (remondifond 1616,28 eurot +

kindlustusmaksed 38,08 eurot), mis on suurem, kui hageja põhjendatud nõue 965,69 eurot.

Lisaks on hageja kokkuvõttes leidnud, et kostja on kohustatud tasuma ka hooldusega seotud

kulud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus asus otsuse põhjenduste punktides 32 ja 33

hagejaga samale seisukohale, kuid ekslikult arvestas punktis 34.4 tasaarvestava summa juures

kindlustuskulude asemel hoolduskulusid.

35. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna

apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

37. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)