1-10-4277/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.oktoober 2010.a. Tallinn

Kohtuistungi aeg ja koht

27.september 2010.a.

Kriminaalasja number

1-10-4277

Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Ivi

Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kriminaalasi

E.G süüdistus KarS § 215 lg.2 p.1,2, §199 lg.2

p.4,7,8, § 121, § 203 järgi, lühimenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu otsus 10.juuni 2010.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav E.G

Prokurör

Liia Piirisalu

Süüdistatav

E.G (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses)

Kaitsja

Adv. Eve Jundasdv. Eve Jundas

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu otsus 10.juunist 2010.a. E.G

tühistada osaliselt ja nimelt :

1) E.G-le KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi kahe

kuriteoepisoodi eest mõistetud karistuse osas.

2) E.G-le KarS prg. 64 lg 1 alusel karistuse

mõistmise osas.

3) E.G-le KarS prg. 65 lg 2 alusel karistuse

mõistmise osas.

Teha uus

millega

o t s u s,

:

1) Mõista E.G-le KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi

AS-st J. kauplusest „M.“ 2.08.2008.a. toimepandud

varguse eest karistuseks 3 kuud vangistust.

2) Mõista E.G-le KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi

ajavahemikul 30.09.2009.a. kuni 1.10.2009.a. veoautost

diiselkütuse varguse eest 1 kuu vangistust. 3) KarS prg. 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks KarS prg.

199 lg 2 p.4,7,8 ( diiselkütuse vargus) . KarS prg. 121 ja

KarS prg. 215 lg 2 p.1,2 järgi mõistetud karistuste kogumi

eest 9 kuud vangistust.

4) KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3, so 3

kuu võrra, mis teeb KarS prg. 64 lg 1 järgi mõistetud

karistuseks 6 kuud vangistust.

5) Suurendada KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud 6

kuulist vangistust Harju Maakohtu 23.veebruari 2009.a.

kohtuotsusega ärakandmata karistuse, s.o. 1 aasta 3 kuu

ja 24 päeva võrra, mis teeb kahe kohtuotsuse järgi KarS

prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 9

kuud ja 24 päeva. 6) KarS prg. 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks KarS prg.

199 lg 2 p.4,7,8 ( 2.08.2008.a. jalatsivarguse episood) ja

KarS prg. 203 järgi mõistetud karistuste kogumi eest 1

asasta vangistust.

7) KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3, so 4

kuu võrra, mis teeb KarS prg. 64 lg 1 järgi mõistetud

karistuseks 8 kuud vangistust.

8) KarS prg. 65 lg 1 alusel mõista E.G-le lõplikuks

liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 24 päeva.

9) Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 9.oktoober

2009.a. 10) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 11) Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist

tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada

üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohus otsustas 10.juuni 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada E.G KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada E.G KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistada teda vangistusega 4(neli) kuud. Süüdi tunnistada E.G KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 3(kolm) kuud. Süüdi tunnistada E.G KarS § 203 järgi ja karistada teda vangistusega 1(üks) aasta. KarS § 64 lg.1 alusel mõista liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1(üks) aasta ja 6(kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3, so 6 kuu võrra. Lõplik karistus on seega vangistus 1(üks) aasta. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.02.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 3 kuu ja 24 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2(kaks) aastat, 3

(kolm) kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata eelvangistus karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 9.10.2009 Sama kohtuotsusega on mõistetud veel süüdi D.K, H.I, L.D ja I.K, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. E.G on mõistetud süüdi järgmistes kuritegudes:

KarS prg. 215 lg 2 p.1,2 järgi, selles, et

-

tema koos , D.K , H.I

ja Aleksander Sepaga

28.09.2009.a. kasutasid omavoliliselt Ü. A. sõiduautot Mazda 626 reg.nr.XXX XXX, alustades sõitu XXXXXXXX alevis XXXXXXX XX X maja juurest, sõitsid ringi XXXXXXXX alevis ja XXXXXXXX ja sõidu lõppedes parkisid auto XXXXXXXX alevis XXXXXXX XX X OÜ A. töökoja juurde.

-

nemad koos 29.09.2009.a. õhtul kasutasid omavoliliselt Ü. A. sõiduautot Mazda 626 reg.nr.XXX XXX, alustades sõitu XXXXXXXX alevis XXXXXXX XX X juurest ja sõitsid ringi XXXXXXXX alevis, XXXX-XXXXXX, XXXXX linnas ja parkisid auto sõidu lõppedes XXXXXXXX alevis XXXXXXX XX X OÜ A. töökoja kõrvale. Sõidu käigus lõhuti sõiduauto Mazda 626 reg.nr.XXX XXX käigukast ja sidur, millega tekitati Ü. A. varalist kahju 31 254 krooni.

-

nemad koos 30.09.2009.a. kella 19.00 paiku kasutasid omavoliliselt Ü. A. sõiduautot Mazda 626 reg.nr.XXX XXX, alustades sõitu XXXXXXXX alevis XXXXXXX XX X juurest, sõitsid ringi XXXXXXXX alevis ja parkisid auto XXXXXXXX alevisse XXXXX tänavale.

-

nemad 30.09.2009.a. kella 22.00 paiku kasutasid omavoliliselt XXXXXXXX alevis XXX XX XX maja hoovi pargitud OÜ-le A. kuuluvat R. E. kasutuses olevat sõiduautot Mitsubishi reg.nr.XXX XXX ja sõidu lõppedes parkisid auto endisele kohale.

-

nemad 8.10.2009.a. kasutasid omavoliliselt XXXXXXXX alevis XXX XX XX maja hoovi pargitud OÜ A. kuuluvat A. R. kasutuses olevat sõiduautot Toyota Corolla reg.nr.XXX XXX, pannes peale sõidu lõppemist auto endisele kohale tagasi.

-

tema koos L.D, Birgit Rannaste, Edvin Bommi ja Aleksander Sepaga

8.10.2009.a. kella 20.30 ja 22.30 vahel kasutasid omavoliliselt XXXXXXXX alevis XXX XX XX maja hoovi pargitud OÜ-le A. kuuluvat A. R. kasutuses olevat sõiduautot Toyota Corolla reg.nr.XXX XXX, mis peeti politseitöötajate poolt kinni XXXXXXXX vallas XXXXXX külas baari P. juures. KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi mõisteti E.G süüdi selles, et - nemad varastasid ajavahemikul 30.09.2009.a. kell 15.00 kuni 1.10.2009.a. kell

8.10. XXXXXXXX alevis XXXXX XX X maja juurde pargitud OÜ-le C. kuuluvast

E. K. kasutuses olevast veoautost Scania 124 reg.nr.XXX XXX kütusepaaki augu puurimise teel 650 liitrit diiselkütust 9118.20 krooni väärtuses ja tekitasid kütusepaagi lõhkumisega kahju 506.85 krooni.

-

Tema koos H.I ja I.K-ga ööl vastu 2.08.2008.a. tungisid

valdaja tahte vastaselt XXXXXXXX alevis XXXXX XXX XX asuvasse AS J. kaupluse „M.“ laoruumi välisukse raudkangiga lõhkumise teel ja varastasid ca 10 karpi erinevaid jalanõusid, paari sandaale ja botaseid kokku 3000 krooni vääruses. KarS prg. 203 järgi mõisteti E.G süüdi selles, et tema ööl vastu 2.08.2008.a. tungis valdaja tahte vastaselt raudkangiga välisukse lõhkumise teel XXXXXXXX alevis XXXXX XXX XX paiknevasse AS J. kauplusesse „M.“ laoruumi ja pärast jalatsite vargust süütas laoruumi kahest kohastees-ja tagaruumis, tekitades sellega kaupade hävimise tõttu varalist kahju 200 115 krooni. KarS prg. 121 järgi on E.G mõistetud süüdi selles, et nemad 8.10.2009.a. kella

18.00 paiku Rapla vallas XXXX külas XXXXXXXX lauda ees peksid rusikate ja jalgadega keha ja pea piirkonda M. N., põhjustades viimasele füüsilist valu ja peapõrutuse. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav vaidlustab esitatud apellatsioonis temale mõistetud karistust. Ta taotleb, et temale mõistetaks liitkaristus KarS prg. 64 lg 1 alusel kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemise põhimõttel. See mõjutaks ka lõplikku karistust kergenemise suunas. Apellant palub arvestada seda, et teda on külla mitmel korral kohtulikult karistatud, kuid vangistust ei ole ta kandnud. Kahetseb südamest toimepandud tegusid. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioone, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium,

kuulanud

ära

menetlusosalised,

tutvunud

kriminaaltoimiku

materjalidega ja esitatud apellatsiooniga tuli alljärgnevatele järeldustele: 1) Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult kohaldanud liitkaristuse mõistmisel KarS prg. 64 lg 1 järgi seaduses ettenähtud raskeima üksikkaristuse suurendamise põhimõtet. Maakohus on seejuures ka põhjendanud nii üksikkaristuste mõistmisel konkreetsete karistusmäärade mõistmist, kui ka liitkaristuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Tegemist ei ole E.G liialt range karistusõigusliku kohtlemisega kohtu poolt. Seadus võimaldab kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmist kõigi üksikkaristuste summana e. üksikkaristuste täielikku liitmist. Arvestades mõistetud üksikkaristusi oli kohtu võimalik mõista seega E.G-le KarS prg. 64 lg 1 alusel vangistuse 2 aastat ja 1 kuu. Kohus mõistis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud ja vähendas veel lühimenetluse sätete järgi seda karistust. Seega mõisteti E.G-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust.

Seejuures

nimetatud

kuritegude

kogum

moodustub

kuriteoepisoodist. Matemaatiliselt tähendab see sisuliselt seda, et iga kuriteo eest on mõistetud 1 kuu ja 6 päeva, mis omakorda tähendab, et tegemist on sisuliselt seaduses ettenähtud vangistuse alammääraga. Seega, arvestades E.G isikut, ei ole mingit põhjendatud alust rääkida liiga rangest karistusest. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et E.G suhtumist õiguskorda ning temale varasemalt mõistetud mittevabadusekaotuslikesse karistustesse ilmestab eriti fakt, et E.G ei pannud kuritegusid toime mitte ainult temale määratud katseajal, vaid olukorras, kus tema poolt juba katseajal toimepandud kuriteos oli kriminaalasi kohtusse saadetud ja järgmisel päeval pidi toimuma asja arutamine ning otsustatama ka temale mõistetava karistuse liik, millest omakorda sõltus tingimusliku vangistuse täitmisele pööramine. Edasi, olles saanud kohtu poolt järjekordselt n.ö. halastust rahalise karistuse näol, pani E.G juba nädal aega peale kohtuotsust toime veel ühe kuriteo.

2) Kuna E.G pani kuritegusid toime ka temale kohtu poolt määratud katseajal, siis on põhjendatud ka KarS prg. 65 lg 2 kohaldamine, mis seaduse järgi tähendab selle kohtuotsusega, millega katseaeg oli määratud ärakandmata karistuse täielikku liitmist. E.G on osa kuritegusid pannud toime enne seda kohtuotsust, millega temale mõisteti tingimuslik vangistus ja määrati katseaeg ja osa peale nimetatud otsust. Nimelt, 23.02.2009.a. kohtuotsusega mõisteti E.G-le 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust. Enne seda kohtuotsust pani E.G toime ühe grupilise varguse sissetungimisega (KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8) ja KarS prg. 203 järgi inkrimineeritud kuriteo.

Ülejäänud temale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud peale nimetatud kohtuotsust. Need asjaolud peavad olema väljaloetavad ka liitkaristuse mõistmisest. Samasuguse olukorra kohta on olemas Riigikohtu seisukoht, mis on väljendatud Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-67-07 (p.8.1). Nimelt kohustab Riigikohus selles otsuses kohtuid analoogilistes olukordades toimima järgmiselt. Eelkõige tuleb mõista karistus nende kuritegude eest, mis on toimepandud katseajal. Antud juhul tähendab see seda, et E.G-le tuleb mõista nii üksikkaristused, kui ka liitkaristus katseajal toimepandud kuritegude eest.

Seejärel tuleb sellest kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusest ja 23.02.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast moodustada liitkaristus KarS prg. 65 lg 2 järgi. Edasi tuleb kohtul mõista karistus enne 23.02.2009.a. toimepandud kuritegude kogumi eest ning viimasena moodustada lõplik liitkaristus KarS prg. 65 lg 1 järgi liites saadud karistused, s.o. KarS prg. 65 lg 2 järgi saadudu karistuse ja enne 23.02.2009.a. toimepandud kuritegude eest KarS prg. 64 lg

1 alusel saadud liitkaristuse. KarS prg. 65 lg 1 kohaldamisel on lubatud samade põhimõtete kohaldamine nagu seda on KarS prg.-s 64 lg 1 e. karistuste katmine, osaline ja täielik liitmine. Käesolevas apellatsioonistaadiumis peab kohtukolleegium arvestama ka seda, et ei tohi raskendada olukorda, mis on kujunenud seoses E.G-le maakohtu poolt mõistetud karistusega kuna ei kannatanud ega prokurör ei ole otsust vaidlustanud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 lg 1 p.6; 344-345 lg

1 , 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 10.juunist 2010.a. E.G suhtes osaliselt ja teeb ise uue otsuse.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Ivi Kesküla