2-20-19226/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19226

Kohtuasi

X hagi Aktsiaselts Rakvere Metsamajand vastu

töövõtulepingu

rikkumisega

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (välismaa isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja: Aktsiaselts Rakvere Metsamajand (registrikood

10045966), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele

Tammemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 30.12.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS Rakvere Metsamajand

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitised 136 605,31 eurot ja 412,80 eurot

ning viivise.

2-20-19226

2. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud ehituse ja projekteerimise töövõtulepingu, mida

kostja on oluliselt rikkunud, sest kostja tarnis ja püstitas hagejale kui tellijale puudustega

palkmaja. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja

hoone puudusi hageja poolt määratud tähtajaks ei kõrvaldanud. Hageja taganes olulise

lepingurikkumise tõttu lepingust ja nõuab tsiviilasjas nr 2-18-13432 kostjalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 189 alusel lepingu alusel kostjale üleantu väljaandmist, st kostjale lepingu alusel

tasutud 99 126 euro tagastamist. Lisaks nõuab hageja VÕS § 115 lg 1 alusel, et kostja hüvitaks

töövõtulepingu rikkumise tõttu tekkinud 15 531 euro suuruse kahju, mis seisneb kahju

kindlakstegemises

ja

kostjale

nõude

esitamiseks

kantud

kulutuste

hüvitamises

(dokumentaalsete tõendite saamiseks kantud kulud ja õigusabikulud).

3. Tsiviilasjas nr 2-18-13432 vaidlevad pooled mh selle üle, kas hageja on lepingust kehtivalt

taganenud ning nimetatud tsiviilasjas ei ole jõustunud kohtulahendit veel tehtud. Seega ei ole

käesoleval hetkel selge, kas töövõtuleping on taganemise tõttu lõppenud või mitte. Hageja

esitab hagi käesolevas asjas kahel alternatiivsel alusel. Kui kohtud leiavad tsiviilasjas nr 2-18-

13432, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ja hageja poolt seoses lepingust

taganemisega esitatud rahaline nõue on alusetu, siis on hagejal kostja vastu ehitise puuduste

likvideerimisega seotud kahju hüvitamise nõue summas 136 305,31 eurot (VÕS § 115 lg 2).

Kui hageja lepingust taganemisele tuginev nõue tsiviilasjas nr 2-18-13432 rahuldatakse (hageja

on ehituslepingust taganenud kehtivalt), siis nõuab hageja alternatiivselt asendustehingu (uue

ehitise ehitamise) hinnavahe hüvitamist ja selliste kulude hüvitamist, mida tsiviilasjas nr 2-18-

13432 väljamõistetav hüvitis ei kata (VÕS § 135, § 115). Hageja alternatiivse põhinõude suurus

koosneb seega asendustehingu maksumusest (st hageja tellib palkmaja ehitamise kolmandalt

isikult), millest tuleb maha lahutada summa, mille kohus mõistab hageja kasuks välja

tsiviilasjas nr 2-18-13432. Kulud, mida hageja kannab asendustehingu tegemiseks, mida

tsiviilasjas nr 2-18-13432 väljamõistetav hüvitis ei kata, on hageja kahjuks VÕS § 127 lg 1

mõistes, sest hageja ei pea maksma asendustehingu alusel saadava uue hoone eest rohkem, kui

ta tasus alguselt kostjale kostaja sõlmitud lepingu alusel. Hageja saab alternatiivse nõude täpse

suuruse määratleda pärast tsiviilasjas nr 2-18-13432 tehtava otsuse jõustumist.

4. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel käesolevas asjas ehitise puuduste

kindlakstegemise (hoone termografeerimise) kulu hüvitamist summas 412,80 eurot. See nõue

puudutab OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB arve hüvitamist.

5. Hageja tugineb käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-18-13432 ühtedele ja samadele

hoone puudustele, kuid käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid ei ole hageja tsiviilasjas nr 2-

18-13432 esitanud. Tsiviilasja nr 2-18-13432 esemeks ei ole ehitise puuduste likvideerimise

kulude hüvitamise nõue ega asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõue.

6. 04.01.2022 seisukohas palus kostja jätta hagi menetlusse võtmata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohtu 10.01.2022 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja jäeti

menetluskulud hageja kanda.

8. Kuivõrd hageja nõue on nii tsiviilasjas 2-18-13432, kui ka käesolevas asjas esitatud samal

alusel, siis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse

võtmisest keelduda. Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja

§ 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu

juhtumiga (faktikogumiga) (RKTKm nr 2-16-9016, p 10). Hageja tugineb käesolevas asjas ja

2-20-19226

tugines tsiviilasjas nr 2-18-13432 ühtedele ja samadele puudustel, mis hoonel olid. Hageja on

selgitanud, et alternatiivse põhinõudena esitatud asendustehingu maksumuse kujunemine on

lahutamatult seotud tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitatud nõudega. Alternatiivsed nõuded tuleb

esitada ühes menetluses.

9. Kohus ei otsusta käesoleval ajal tsiviilasjade liitmist, kuna käesolev tsiviilasi ei ole veel

kohtu menetluses. TsMS § 370 lg 1 ja § 374 mõtte kohaselt ei ole tsiviilasjade liitmine ka

eelduslikult võimalik, kuna hagid on esitatud erinevatesse kohtutesse. Tsiviilasjade liitmisega

ei saa muuta kohtualluvust.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

11. Maakohus on TsMS § 371 lg 1 p 5 ebaõigesti kohaldanud. Viidatud sätte kohaselt ei võta

kohus hagi menetlusse kui kohtu menetluses on (i) samade poolte vahel asi (ii) sama eseme

kohta (iii) samal alusel.

12. TsMS § 363 lg 1 kohaselt on hagi esemeks hageja nõue. Hagi esemed käesolevas asjas ja

tsiviilasjas nr 2-18-13432 on erinevad. Hageja nõudeks ehk hagi esemeks on tsiviilasjas nr 2-

18-13432 lepingu alusel saadu tagastamise nõue, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 189 lg 1.

Käesolevas menetluses on hageja nõudeks ehk hagi esemeks hageja kahju hüvitamise nõue, mis

seisneb ehitise puuduste likvideerimise kulude hüvitamises (VÕS § 115 lg 2) või

asendustehingu hinnavahe hüvitamises (VÕS § 135), sõltuvalt sellest, kas pooltevaheline leping

on taganemise tõttu lõppenud või mitte.

13. Täpselt samad ei ole ka nõuete aluseks olevad asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-18-13432 on

hageja nõude aluseks asjaolu, et pooltevaheline leping on taganemise tõttu kehtivalt lõppenud.

Käesolevas menetluses on hageja puuduste likvideerimise nõude aluseks aga asjaolu, et

pooltevaheline leping on kehtiv. Seega ei ole täidetud ka teine TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaldamise

eeldus.

14. TsMS § 370 lg-test 1 ja 2 ei tulene, et hageja oleks pidanud esitama alternatiivsed nõuded

samas menetluses. Lisaks ei ole võimalik väita, et hageja poolt tsiviilasjas nr 2-18-13432 ja

käesolevas asjas esitatud nõuded on alternatiivsed. Tsiviilasjas nr 2-18-13432 nõuab hageja

lepingu alusel saadu tagastamist. Käesolevas asjas nõuab hageja kahju hüvitamist. Tegemist on

erinevate nõuetega, mitte alternatiivnõuetega.

15. Hageja ei ole nõudnud tsiviilasjas nr 2-18-13432 ka OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB arve kulu

hüvitamist, mis seondus ehitise puuduste tuvastamisega. Jääb ebaselgeks, miks maakohtu

arvates ei tule sellega seotud haginõuet menetleda.

16. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-20-19226

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

19. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei olnud täidetud TsMS § 371 lg 1

p 5 kohaldamise eeldused ning seega on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest

alusetult. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu

menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 363 lg 1 p 1

kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue. Kolleegium märgib, et hageja ei ole

käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitanud kahte samasugust haginõuet.

20. Tsiviilasjas nr 2-18-13432 nõuab hageja kostjalt VÕS § 189 alusel lepingu alusel tasutud

99 126 euro tagastamist ja õigusabikulude ning dokumentaalsete tõendite saamiseks kantud

kulude hüvitamist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kostja vastu esitanud ehitise puuduste

likvideerimisega seotud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 2) ning alternatiivselt

asendustehingu hinnavahe hüvitamise nõude (VÕS § 135). Esimese nõude on hageja esitanud

juhuks, kui kohtud leiavad tsiviilasjas nr 2-18-13432, et hageja ei ole lepingust kehtivalt

taganenud ning sellest tulenevalt on hageja lepingust taganemisega esitatud rahaline nõue

alusetu. Teise nõude on hageja esitanud juhuks, kui tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitatud lepingust

taganemisele tuginev nõue rahuldatakse. Sellisel juhul nõuab hageja asendustehingu (uue

ehitise ehitamise) hinnavahe hüvitamist ja selliste kulude hüvitamist, mida tsiviilasjas nr 2-18-

13432 väljamõistetav hüvitis ei kata.

21. Eeltoodust nähtub, et käesolevas asjas esitatud hageja põhinõuded ei kattu tsiviilasjas 2-18-

13432 esitatud haginõuetega ning seega tuleb hageja nõudeid menetleda (vt ka RKTKo nr 3-2-

1-12-11, p 41). Hageja on esitanud käesolevas tsiviilasjas kostja vastu nõuded küll samadel

asjaoludel, st tugineb samadele palkmaja puudustele, kuid hagi esemed ei kattu. Lisaks nõuab

hageja kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel käesolevas asjas ehitise puuduste kindlakstegemise

(hoone termografeerimise) kulu hüvitamist summas 412,80 eurot, millist nõuet ei ole hageja

tsiviilasjas nr 2-18-13432 esitanud.

22. Kolleegium märgib ka, et TsMS ei näe ette, et alternatiivset nõuet peaks tingimata

menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet

esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda

alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse

nõude eraldi menetlusse võtmise (RKTKo nr 3-2-1-59-09, p 13; nr 3-2-1-99-14, p 20).

23. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise

lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

24. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu

määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)