1-09-13037/13 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-13037 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.A

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.A

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 24.06.2009 ja lõpp 22.12.2011 RESOLUTSIOON

Jätta M.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus

ja määrata tema poolt M.A-le

osutatud õ

igusabi tasu suuruseks kohtulikus

menetluses osalemise eest 652 (kuussada

viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. ettevalmistumine 250 krooni, menetluses osalemine 250 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 108,80 krooni). Välja mõi

sta M.A-lt riigituludesse

kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA)

kohtulikus menetluses makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti.

2

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.A

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.A on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 04.11.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §201 lg.2 p.1; §263 p.1, 4 ja §200 lg.2 p.7 järgi ning

karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 28 päeva alates 24.06.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav töötas vanglas koristajana, kuid õppimisest keeldus, lisaks viibis psühholoogi vastuvõtul. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole, kuna on

pikemat aega julgeoleku kaalutlustel viibinud lukustatud kambris. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav on vanglas aeg-ajalt avaldanud

soovi õppida, kuid motiveeritus puudub. Kinnipeetav pani kuriteod toime koos

vanema vennaga, kes on talle lähedane inimene ja eeskujuks. Kinnipeetava kogu

perekond kuritarvitab alkoholi. Kinnipeetav on suhelnud eelkõige venna

tutvusringkonnaga, kellest enamus on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on ametnikega suheldes kinnine, kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt ja ei võtnud

varasemalt kohtu poolt määratud kohustusi tõsiselt. Vestluse käigus ei ilmuta

kinnipeetav soovi enda käitumist muuta, ei oska enda sotsiaalseid probleeme lahendada, ootab, et keegi teine pakub lahendused välja. Kinnipeetava poolt korduva süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Viru Vangla leiab, et uue kuriteo

toimepanemise risk on kõrge, kuna kinnipeetav ei ole vangistuse ajal läbinud vajalikke taasühiskonnastavaid tegevusi, mistõttu tema vabastamine enne tähtaega on ennatlik.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab,

et sõltuvusainete tarvitamise, käitumise ja hoiakutega seonduvate riskide maandamisega on võimalik tegeleda kriminaalhoolduse ajal. Kriminaalhooldusametnik

teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 2 kuud ja panna

kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pöörduda 4 kuu jooksul peale vabanemist sõltuvusravi spetsialisti poole ja alluda ravile, kui arst määrab, asuda õppima või tööle, mitte suhelda kriminaalse taustaga

isikutega, läbida sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine või teised sama eesmärgiga sotsiaalprogrammid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest

nähtub, et kinnipeetaval on võimalik asuda elama isale kuuluvas eramajas.

Pereliikmed on oma nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks andnud. Maja on väike, seal elavad kinnipeetava ema ja noorem õde, isa viibib

seoses tööga põhiliselt xxx Kinnipeetav ei ole materiaalselt kindlustatud, peale vabanemist kindel töökoht puudub. xxx on valmis kinnipeetava peale vabanemist õpilaste hulka arvama. Samas on kinnipeetava suhtumine haridusse olnud negatiivne, probleeme on olnud koolis käimisega. Kinnipeetav on seaduserikkumisi alustanud

alaealisena. 2009 karistati teda vangistusega tingimisi, katseajal ei asunud ta

3 kriminaalhoolduse nõudeid täitma, pani katseajal toime väärja kuriteo. Kuriteod on eelkõige toime pandud omakasu saamiseks, et saada raha alkoholi muretsemiseks. Alkoholi mõjul muutub kinnipeetav vägivaldseks. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut

tõendav dokument. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: põhihariduse ja eriala puudumine, suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud, mõjutatavus, alkoholi kuritarvitamine, narkootikumide tarvitamine, impulsiivne ja

agressiivne käitumine, koostöö mittetegemine kriminaalhooldusametnikuga, kriminaalkorras karistatud teist korda.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tahab minna õppima ning alkoholismivastasele ravile.

Prokuröri abi Ave Arnim taotlust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärtegude toimepanemise eest 24 korda. Pärnu Maakohtu 25.03.2009 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega tingimisi. Uued kuriteod (3 erineva sätte alusel, muuhulgas ka KarS §200 lg.2 järgi) pani kinnipeetav toime katseajal. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud 1 aasta 3 kuud vangistust ja kanda jääb veel sama kaua.

Arvestades seda, et kinnipeetav pani toime mitu erinevat kuritegu, millest üks oli I astme kuritegu, samuti seda, et teod olid toime pandud kehtival katseajal, mistõttu on

tegemist liitkaristusega, leiab maakohus, et käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veel liiga vähe. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb Viru Vangla andmetel 22.12.2011. Seega on kinnipeetaval veelkord võimalus

taotleda ennetähtaegset vabastamist ja senikaua tegeleda vabanemiseks ettevalmistavate tegevustega.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuetega. Vabanemisel elektroonilise järelevalvega kaasnevad veelgi

suuremad piirangud. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav ei suutnud tavalist

4 katseaega läbida nõuetekohaselt, seetõttu puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on katseaja suuteline läbima ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi, mis kaasnevad elektroonilise järelevalvega.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal

kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas

nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Kinnipeetav seletas maakohtu istungil, et ta soovib vabaduses asuda õppima ja minna alkoholismivastasele ravile. Maakohus peab selliseid tulevikuplaane iseenesest positiivseteks, kuid leiab, et õppima asumise soov ei ole kuigi veenev. Viru Vangla

iseloomustusest nähtub, et vanglas on talle pakutud õppima asumist, sellest on kinnipeetav keeldunud, hoolimata ka sotsiaalpedagoogi poolt läbiviidud vestlusest. Kui kinnipeetav on loobunud õppimisest järelevalve ja kontrolli all, ei ole usutav, et ta asub õppima vabatahtlikult. Alkoholismi probleemi tunnistamine on samuti positiivne, samas ei nähtu kinnipeetava käitumisest, et ta oleks vangistuses selle probleemiga

tegelenud. Maakohus leiab, et sõltuvusvastaste sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses on kindlam ja tõhusam, kui vabaduses kriminaalhoolduse all.

Kriminaalhooldusametnik on nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetaval on olemas elektroonilise järelevalve

seadmetele vastav elukoht, perekonna toetus, õppimisvõimalus ning sõltuvusega seotud probleemidega on võimalik tegeleda kriminaalhoolduse käigus.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kindla elukoha olemasolu on iseenesest

positiivne asjaolu, kuid vaid sellel alusel kinnipeetava vabastamine ei ole

põhjendatud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama endisesse elukohta. See tähendab, et ka

lähivõrgustiku moodustab sama pere, kes enne vangistust. Kuna peale esimest kriminaalkaristust jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist, muuhulgas katseajal, siis on selge, et perekond, kellega kinnipeetav koos elama hakkab, ei suuda teda mingil viisil positiivselt mõjutada ja kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt ära hoida.

Õppimissoovi käsitles maakohus juba eespool. Lisaks sellele puuduvad asjas andmed

selle kohta, missugustest vahenditest elatub kinnipeetav õppimise ajal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub küll, et vanemad on nõus

kinnipeetavat materiaalselt toetama, kuid puuduvad andmed vanemate võimaluste

kohta. Samuti ei jätku pelgalt toetusest täielikuks ülevalpidamiseks. Kuna kinnipeetavat on muuhulgas karistatud ka varavastaste kuritegude eest, on olemas oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga küll selles osas, et katseajaks on

kinnipeetavale võimalik panna lisakohustuseks erinevates sotsiaalabiprogrammides läbimise, kuid leiab, et initsiatiiv peab siiski tulema kinnipeetava enda poolt ja ta peab juba vangistuse ajal olema enda probleemidega tegelema asunud. Käesoleval

juhul on kinnipeetava poolt maakohtu istungil väljendatud soov läbida alkoholismivastane ravi vaid paljasõnaline, asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks

soovinud seda teha vangistuses olles ja soovinud/läbinud vastavaid

5

sotsiaalprogramme. Eeltoodu alusel puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav hakkaks neid läbima vabanemise korral.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja on ennatlik.

Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 652,80 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 23.10.2010

№oremreferent

Liivi Õun