3-21-787/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-787

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 2. märtsi 2021. a otsuse nr

TVH/21/011062 ja 13. aprilli 2021. a vaideotsuse nr

1198

tühistamiseks

ning

Eesti

Töötukassa

kohustamiseks vaadata tema 9. novembri 2020. a

taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2021. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Agnes Aadel

ja Kaarina Ristmägi

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

16. veebruar 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2021.

a otsus haldusasjas nr 3-21-787 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. aprillil 2022

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-21-787

2(8)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Eesti Töötukassale 09.11.2020 töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 02.03.2021 otsusega nr TVH/21/011062 X-l osalise

töövõime (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 2) kestusega üks aasta (10.02.2021–

09.02.2022). Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Muud taotleja kirjeldatud tervisehäired ei ole tervise infosüsteemi

(TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotlejal on emotsionaalse labiilsuse, impulsiivse käitumise

(raske on oma käitumist kontrollida) ja tahteaktiivsuse alanemise (initsiatiivi vähesus, kiire

väsimine) tõttu piiratud igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek, suhtlemine ja

suhtekäitumise reguleerimine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on

tema töövõime ühe aasta jooksul raskesti prognoositav. Taotleja kirjeldatud piirangud vajavad

terviseandmete alusel täpsustamist. Enne korduvhindamist on vajalik, et taotleja pöörduks oma

perearsti poole, kes otsustab edasiste uuringute, eriarstidele suunamise ja ravi vajaduse üle.

3. X esitas 10.03.2021 vaide töövõime hindamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, leides,

et tal puudub töövõime. TIS-i andmed on puudulikud, arstide sissekanded kas puuduvad või on

mittemidagiütlevad või ebaõiged.

4. Eesti Töötukassa jättis 13.04.2021 vaideotsusega nr 1198 X vaide rahuldamata.

Töövõime hindamise otsus tugineb tervishoiuteenuse osutaja (Qvalitas Arstikeskus AS)

ekspertarsti 27.02.2021 eksperdiarvamusele. Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on

väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Vaide esitaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 6 ning tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr

39) § 8 alusel on tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kaalutlusõigust kasutades hinnanud vaide

esitaja töövõime osaliseks, sest tema igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Ekspertarst

analüüsis terviseandmeid vaidemenetluse ajal veel kord ning hindas vaide esitaja tegutsemis-

ja osalusvõimet mh 18.03.2021 toimunud visiidi käigus, kuid jäi varasemate järelduste juurde.

Vaide esitaja digiloo andmed ja füsioterapeudi hinnang ei kinnita kehalisi häireid, mis piiraksid

tema töövõimet. Isikul on vaimse tervise häireid, aga ravi ei tarvita. Töövõime hindamisel

arvestatakse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ainult sobivust konkreetsele ametikohale.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Ekspertarsti hinnangul ei sobi vaide esitajale suur

vaimne pinge, vastutusrikas töö. Kui töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad ka

terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

3-21-787

3(8)

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 14.04.2021 kaebuse, mis võeti menetlusse nõuetega

tühistada Eesti Töötukassa 02.03.2021 otsus nr TVH/21/011062 ja 13.04.2021 vaideotsus nr

1198 ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja 09.11.2020 taotlus uuesti läbi.

Ekspertarst võttis hinnangu aluseks arstide ebaõiged ja vastuolulised sissekanded, millest

tingituna on väär ka eksperdiarvamus. Otsuse tegemisel ei pööratud tähelepanu kaebaja esitatud

tõenditele. Ebaõige on väide, et kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse

valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Samuti on väär, et tegemist ei ole kehalise

tegutsemisvõime piiranguga. Kaebajal on raskusi liikumisega ja käelise tegutsemisega, mis on

tingitud traumadest, mis tekitavad kaebajale krampe (sagedamini esinevad valukrambid kätel).

Kaebaja ei suuda pikaajaliselt seista, tal on skolioos ja lampjalgsus. Kaebaja lonkab vasakut

jalga ja mõnda liigutust tehes tekivad tal lihasvalud. Käte sirutamisel tekivad probleemid, sest

vanem vend murdis põhikooli ajal tema käeluud küünarnukkidest ning peale seda on kaebajal

küünarnukkides lihasvalud, mistõttu on raskendatud käte sirgelt ette asetamine. Kaebajal on

suuri raskusi raskete esemete liigutamisel. Sõrmedes on valusad krambid ja need muutuvad

tuimaks, eriti vasakul käel, sest põhikooli alguses sai kaebaja sepavasaraga löögi vastu vasaku

käe sõrmi ning pärast seda traumat on tema vasaku käe sõrmeluud deformeerunud. Kaebajal on

raskelt viga saanud veel vasaku käe pöial (jäi autoukse vahele) ning parema käe pöial (jäi

korteriukse vahele) ja keskmine sõrm (vanem vend lõi haamriga). Kaebaja halb vaimne tervis

on tingitud just tema füüsiliselt seisundist. Kaebajal on olnud mitu rasket peatraumat, kuid

arstid ei ole seda lähemalt uurinud. Kaebajal esineb sageli lühiajalisi mälukaotusi ning tal on

raske püsida teadvusel. Kaebajal on halb silmanägemine juba lapseeast. Kaebaja on töötanud

turvamehena, aga ta ei suuda pidevalt sundasendis (sirge seljaga) seista. Töövõime esmakordsel

hindamisel määrati kaebajale üheks aastaks puuduv töövõime ja pole arusaadav, miks määrati

kaebajale nüüd osaline töövõime. Kaebaja terviseseisund vastab puuduvale töövõimele.

6. Eesti Töötukassa palus 01.06.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Töövõime ulatuse

hindamisel on võetud aluseks kaebaja 05.02.2021 taotluses märgitud hinnangud oma tervisele

ja TIS-i kantud terviseandmed. Töövõime hindamise otsus on tehtud tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarsti 27.02.2021 eksperdiarvamuse alusel. Vaidemenetluses kontrollis sama ekspertarst

enne 20.03.2021 täiendava arvamuse koostamist kõiki asjaolusid veel kord (sh hindas kaebajat

18.03.2021 visiidi käigus), kuid jäi esialgsele seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime, sh

mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja

ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

Selle hinnanguga on nõustunud ka Eesti Töötukassa enda ekspertarst.

Kaebaja ei vaja igapäevaselt kõrvalabi. Psühhiaatri sissekande järgi ei kasuta kaebaja ühtegi

ravimit, vaid kasutab enda rahustamiseks kanepit. Kaebaja liigub väljaspool kodu iseseisvalt,

abivahenditest kasutab individuaalselt valmistatud tallatugesid. Kõnnimuster ja liikumistempo

on normipärased. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmete põhjal ei ole kaebajal kehalist haigust, mis

võiks püsivalt takistada seismist, istumist, liikumist, käelist tegevust. Füsioterapeudi hinnangul

on kogu keha lihaskond üldiselt hästi arenenud. Liikuvustestid lülisambas vastavad normile ja

on valuvabad. Käte sirutamise ja käteosavuse võtmetegevustes piirangud puuduvad. Ühe käe

probleem üldjuhul olulist piirangut ei põhjusta. Kaebajal ei ole diagnoositud käelisi tegevusi

takistavaid haigusi ning olulisi kõrvalekaldeid ei leitud ka visiidipõhisel hindamisel. Piiranguid

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas hinnati koos abivahendi (prillid) kasutamisega

ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Laktoositalumatus ei mõjuta kaebaja

töövõimet. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, sest tema igapäevategevused ei ole

täielikult takistatud. Kaebaja töövõime pikemaks prognoosimiseks on vajalik uus psühhiaatri

konsultatsioon ja ravi määramine. Töötukassa ekspertarst koostas kohtumenetluses 01.06.2021

täiendava seisukoha, mille kohaselt ei sobi kaebajale suur vaimne pinge, vastutusrikas töö.

3-21-787

4(8)

7. Tallinna Halduskohus jättis 31.08.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata. TVTS § 1 lg-

st 1 ja § 5 lg-test 1–3 nähtuvalt ei anna pelgalt isiku pikaajaline tervisekahjustus alust osalise

või puuduva töövõime tuvastamiseks, kui nimetatud tervisekahjustus ei sega isiku igapäevaelus

osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt. Kui isik on võimeline töötama, siis ei ole tema

töövõime vähenenud. Kui tervisekahjustus takistab töötamist vaid osaliselt, ei ole alust

tuvastada töövõime puudumist. Puuduva töövõime tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, kui

terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud, prognoos ja eeldatav kestus võimaldavad

järeldada, et isik ei ole võimeline töötama. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja

kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.

TVTS § 7 lg-st 3 ja määruse nr 39 § 5 lg-st 1 tulenevalt ei pidanud vastustaja eeldama, et kaebaja

terviseandmed on puudulikud või ebaõiged ning seetõttu puudus vastustajal kohustus suunata

kaebaja täiendavale arsti vastuvõtule. Kaebaja väited tema terviseandmete ebaõigsusest ei ole

leidnud kinnitust. Kaebaja terviseandmed ei kinnita lapsepõlves kogetud traumadest tulenevaid

piiranguid ega tagajärgi ning kaebaja ei viidanud neile ka töövõime hindamise taotluses. TVTS

§ 6 lg 4 mõtte kohaselt tuleb töövõime hindamisel lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti tuvastatud

asjaoludest ja neist saab lähtuda eelkõige juhul, kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime

hindamise taotluse esitamist käinud asjaomase kaebusega arsti vastuvõtul. Vastustajale ei saa

heita ette terviseandmetega arvestamata jätmist olukorras, kus kaebaja ei ole ise mõne enda

kirjeldatud piirangu või traumaga seoses arsti vastuvõtule läinud või arsti vastuvõtu andmed ei

kinnita väidetud terviseprobleeme. Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise ja käelise tegevuse

valdkondades hinnati täiendavalt vaidemenetluses (18.03.2021). Töövõime hindamise taotluses

esitatud andmed ja kirjeldatud piirangud ning seisundid on küll olulised, kuid neist ei saa

lähtuda olukorras, kus terviseandmed neid ei kinnita.

Ekspertarst on 27.02.2021 hinnangus arvestanud peamise kaebajale piiranguid põhjustava

diagnoosiga (depressiivne skisoafektiivne häire) ning märkis, et olemasolevate terviseandmete

põhjal ei ole võimalik seisundit prognoosida pikemalt kui üks aasta ja vajalik on uus psühhiaatri

konsultatsioon. Töötingimuste osas märkis ekspert, et kaebajale ei sobi suur vaimne pinge ja

vastutusrikas töö. Ekspertarst kutsus vaidemenetluses kaebaja ka visiidipõhisele hindamisele ja

koostas 20.03.2021 täiendava eksperthinnangu, milles jäi varem tuvastatu juurde (tuginedes mh

füsioterapeudi 18.03.2021 hinnangule, samuti ortopeedi 2021. a sissekannetele ning viidates ka

röntgen- ja MRT-uuringute tulemustele). Ortopeed ühtegi kehalist haigust ei diagnoosinud ning

neuroloogi ja reumatoloogi vastuvõtul ei ole ta käinud. Kohtu pädevus töövõime hindamise

käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud, sest kohus ei saa sisuliselt

kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. Kui pädev isik on

ekspertarvamuses meditsiinialastele erialateadmistele tuginedes asunud seisukohale, et isikul

esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega

piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus

olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi

asjaolusid, mille arvesse võtmise korral võinuks eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.

Praegusel juhul ei teki ekspertarsti hinnangute usaldusväärsuses põhjendatud kahtlust. Kuivõrd

hindamise lähtekohaks on isiku enda taotluses antud hinnangud, siis ei pea eksperdiarvamus

käsitlema neid valdkondi ja võtmetegevusi, mille osas kaebaja ei ole ise piiranguid märkinud.

Vastustaja ja ekspertarst on arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud seisunditega ning väiteid

käelise tegevuse ja liikumisega seotud valdkondades on täiendavalt uuritud visiidipõhisel

hindamisel. Lisaks on vastustaja enda ekspertarst andnud kohtumenetluses põhjaliku seisukoha.

See, kas olemasolevad andmed on töövõime hindamiseks piisavad või mitte, on eriteadmistel

põhinev otsustus. Asjaolu, et ekspert ei tuvastanud kaebaja väidetud piiranguid, ei tähenda, et

mingid asjaolud oleksid jäänud arvestamata. Töötukassa ekspertarsti 01.06.2021 seisukohas on

3-21-787

5(8)

üheselt välja toodud, et terviseandmete järgi puuduvad kaebajal kehalised haigused, mis võiks

piirata tema käteosavust. Perearsti 19.05.2017 ja 28.05.2019 sissekannetes on mh kirjeldatud

sõrmede vanasid traumasid ja funktsioonihäiret ning valu küünarliigeses, kuid muud tõendid

(sh 02.03.2020 ja 02.11.2020 röntgenülesvõtted, töötervishoiuarsti 10.10.2018 sissekanne,

18.03.2021 visiidipõhise hindamise tulemused, ortopeedi 25.02.2021 epikriis) neid ei kinnita.

Keskendumisraskusi ja meeleolulangust on kirjeldatud üldarsti 18.06.2012 epikriisis, kuid

mitte hilisemates sissekannetes. Skolioosi osas selgitas ekspertarst, et taastusraviarst kirjeldas

14.12.2017 epikriisis seljast tehtud röntgenülesvõtet, kus leiti rinnaosa kerge niverdus vasakule,

traumaatilisi ega destruktiivseid muutusi ei sedastatud. Raviks soovitati füsioterapeudi teenust,

mida kaebaja ei kasutanud. Sellest järeldub, et haigus kaebajale tõsiseid vaevusi ja töövõimet

mõjutavaid piiranguid ei põhjusta. Kuna nägemisteravuse langust kompenseerivad prillid, siis

ei ole see hinnatav piirangute põhjustajana. TIS-is ei ole kirjeldatud arme ega armivalu kaebaja

pea piirkonnas, samuti teadvusel püsimisega seotud piiranguid.

Kaebaja tõstatatud kahtlused erialaarstide järelduste osas ei ole põhjendatud. Kohtul ei ole alust

kahelda arstide tuvastatud asjaolude ja seega ka ekspertarsti seisukoha õigsuses. Kohus ei ole

pädev kontrollima ekspertarsti erialateadmistel põhineva hinnangu sisulist õigsust. Eksperdi

hinnangu põhjendused on loogilised ja lõppjärelduse kujunemine jälgitav. Kohtumenetluses on

töötukassa ekspertarst täiendavalt analüüsinud kaebaja väiteid ja terviseandmeid ning leidnud

põhjendatult, et TIS-i andmed kaebaja väiteid ei kinnita. Vastustaja ja ekspertarstid ei ole otsuse

tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega, seda eriti olukorras, kus taotleja

terviseseisund võib muutuda. Töötukassa ekspertarst viitas, et kaebajal on osaline töövõime

alates 12.06.2018 ning ta on töötanud tisleri ja turvatöötajana. Seega ei ole kaebajal tuvastatud

osalist töövõimet esmakordselt. Kaebaja osaline töövõime on tuvastatud kehtivusega üks aasta.

Kui kaebaja terviseseisund muutub ja seda kinnitavad TIS-i andmed või muud tõendid, on tal

võimalik esitada uus taotlus töövõime hindamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 01.09.2021 apellatsioonkaebuses (täiendatud 08.09.2021) tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kohus on põhjendamatult

uskunud valelikke arste ja nende ebaõigeid väiteid kaebaja tervisliku seisundi kohta ning jättis

kaebaja esitatud tõendid vajaliku tähelepanuta. Probleem on selles, et arstid kas ei täida TIS-i

või teevad seda väga lakooniliselt, mis jätab kaebaja vigastuste kirjeldused väga lünklikuks või

olematuks. TIS-i ei ole lisatud ka röntgen- või MRT-pilte. Kuna TIS-i andmed on puudulikud,

siis ei ole võimalik ainult neile tugineda, vaid kaebaja tervislikule seisundile tuleks pöörata

tõsisemat tähelepanu. Ebaõige on füsioterapeudi hinnang, et kaebaja lihaskond on üldiselt hästi

arenenud, sest õla/kaela lihas on vasakul märgatavalt väiksem kui paremal ja kaebajal esinevad

valud seljas. Põhjendamatu on heita ette neuroloogi või reumatoloogi vastuvõtul mitte käimist,

sest kaebajat ei ole sinna kunagi saadetud. Kaebajal esinevad nii väsimus ja hingeldus kui ka

pearinglus ja tasakaaluprobleemid, kuid neid kaebusi ei ole arstid TIS-i märkinud, jättes mulje,

et kaebajal ei olegi terviseprobleeme. Elus kogetud tõsised traumad on tekitanud kaebajale

jäädavad sirutamisraskused ning vähendanud tema käteosavust ja liigutuste kindlust. Kaebaja

töövõimet mõjutab kaudselt ka laktoositalumatus, sest toitumiskava järgimine nõuab suurt

tähelepanu. Kaebaja igapäevategevused on täielikult takistatud ning ta peab väga tihti küsima

isa ja ema abi. Jääb arusaamatuks, miks on ekspertarst viidanud psühhiaatri konsultatsiooni

vajadusele, kui kaebaja tervislik seisund on põhjustatud füüsilistest vigastustest, mitte vaimsest

häirest. Psühhiaatri konsultatsioon oleks üksnes aja ja energia raiskamine.

Halduskohus ei hinnanud piisava tähelepanuga kaebaja esitatud tõendeid ja põhjendusi, et tal

on jäädavad vigastused, mida arstid ei ole TIS-is fikseerinud. Eksperdiarvamus, mis tugineb

3-21-787

6(8)

puudulikele terviseandmetele, ei ole usaldusväärne. Kaebaja tervisekahjustused on püsivad

ning ta tugineb igapäevaelus vanematele ja ei ole võimeline iseseisvalt tööd otsima või tegema.

Töötukassa ei ole kaebajale leidnud sobivat tööd (nt kodukontori tüüpi). Kuna arstid ei täida

TIS-i korrektselt, siis ei saa kohus otsust põhjendada sellega, et TIS-i andmed ei kinnita kaebaja

väiteid lapsepõlves kogetud traumadest tingitud piirangute kohta. Kaebaja on neile traumadele

tuginenud juba aastaid ja käinud paljude erinevate arstide vastuvõttudel, kuid arstid lihtsalt ei

täida TIS-i ega dokumenteeri kaebaja tervislikku seisundit õigesti. Kaebaja ei vastuta TIS-i

andmete lünklikkuse eest. Kaebaja psüühikahäire on põhjustatud tema füüsilistest vigastustest.

Halduskohus on märkinud, et ei ole isegi võimeline hindama, kas arstide antud teave on tõene

ja usaldusväärne ning kui kaebaja on töötukassa otsuseid edasi kaevanud, on need alati tehtud

vanade andmete alusel. Kohus ja arstid ei ole mõistnud kaebaja vigastuste tõsidust. Kaebaja on

füsioterapeudi teenust kasutanud, aga see oli talle koormav, sest selleks tuli tal iga kord sõita

Vääna-Jõesuust Tallinnasse. Füsioterapeut andis kaebajale paberi harjutustega, mida iga päev

teha ja kaebaja on neid kodus teinud. Kaebajal pole raha, et soetada nägemisteravuse langust

kompenseerivaid prille, viimased prillid sai ta põhikooli ajal. Toidu ja ravimite ostmiseks raha

saamiseks on kaebaja olnud sunnitud töötama. Kaebaja ei töötanud otseselt tislerina, vaid tegi

sisustustöid, kuid seda vaid lühiajaliselt (üks kuu), sest sai hemorroidid ja tervislik seisund

halvenes. Hiljem pidi kaebaja töötama turvamehena, kuid tal tekkisid ninaverejooks, migreenid

ja näole dermatiidi laadne probleem. Turvamehena töötas kaebaja ca 6 kuud, sellest 1–2 kuud

täistööajaga ja ülejäänud aja poole kohaga. Kaebaja ei ole tervise tõttu võimeline töötama ning

ta ei peaks olema kohustatud käima tööl valudes ja kannatades. Kaebaja töövõime ei ole osaline,

vaid puuduv. Osalise töövõime toetus ei ole kaebajale äraelamiseks piisav ja vanemad ei taha

teda toetada. Kaebaja ei soovi minna arstide juurde, kes ei täida korrektselt TIS-i ja kellele ei

ole võimalik vastu vaielda. Kaebaja palub määrata endale puuduva töövõime.

9. Eesti Töötukassa palub 07.10.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei sea

kahtluse alla raviarstide sissekannete usaldusväärsust ja korrektsust ning ekspertarst ei saa anda

hinnanguid raviarstide töö kvaliteedile, pädevusele ja otsustele. Apellandi töövõimet ei ole

seejuures hinnatud ainuüksi TIS-i andmete põhjal, vaid ka 18.03.2021 visiidipõhise töövõime

hindamise alusel, mille käigus apellandi kehaline võimekus objektiviseeriti füsioterapeutiliste

testidega. Töötukassa ekspertarst on lisaks selgitanud, et kuigi TIS ei sisalda radioloogilisi pilte,

on olemas nende piltide kirjeldused, leidude kokkuvõtted ja uuringute põhjal tehtud järeldused

ning seega ei ole radioloogilise pildi nägemine otseselt vajalik. Töötukassa on palunud kaebajal

vaidemenetluse käigus selgitada, milliste arstide visiitide andmed on kaebaja hinnangul TIS-ist

puudu, kuid kaebaja selliseid täpsustusi ei esitanud, vaid viitas üksnes üldsõnaliselt andmete

lünklikkusele ja puudulikkusele. Ka kohtumenetluses ei ole mingeid täpsemaid selgitusi antud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea

seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

11. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult

siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega

(vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi

muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja töövõime

3-21-787

7(8)

ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja

arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine

sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise

hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid

töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata

asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Seetõttu ei saanud halduskohus ja

ei saa ka ringkonnakohus asuda ise hindama kaebaja esitatud röntgenülesvõtteid ja MRT-pilte.

12. Praegusel juhul on tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst koostanud esmalt TIS-i kantud

kaebaja terviseandmete alusel 27.02.2021 eksperdiarvamuse. Kuna terviseandmete põhjal ei

leidnud kinnitust eelkõige taotleja väidetud olulised piirangud liikumise ja käelise tegevuse

valdkondades, hindas tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst vaidemenetluses kaebaja töövõimet

18.03.2021 ka visiidipõhiselt ja koostas 20.03.2021 täiendava eksperthinnangu, mis tugineb

muu hulgas füsioterapeudi hinnangule. Täiendavalt on Eesti Töötukassa ekspertarst esitanud

kohtumenetluses selgitused (22.07.2021 ja 06.10.2021) kaebaja väidete kohta, mis puudutavad

TIS-i andmeid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti järeldusi. Kuna asjatundjate hinnangud

kaebaja töövõime ulatusele ja tema kirjeldatud piirangute esinemisele või puudumisele on

olnud ühtelangevad (st kaebajal tuvastati üksnes mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades),

siis ei olnud halduskohtul vajadust koguda asja lahendamiseks täiendavaid tõendeid.

13. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i

õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist,

millega seotud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (nt

Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Kui kaebaja ei usalda mõnda arsti või ei pea

teda asjatundlikuks, on tal alati võimalik pöörduda oma tervisemurega mõne teise arsti poole

(sh vahetada perearsti). Terviseandmete puudulikkust ei kinnita asjaolu, et TIS-i ei ole kantud

radioloogiliste uuringute pilte. Töötukassa ekspertarst on 06.10.2021 seisukohas asjakohaselt

märkinud, et kuigi TIS ei sisalda kaebaja esitatud röntgen- ja MRT-pilte, on infosüsteemis

olemas tehtud uuringute kokkuvõtted ja leidude põhjal tehtud järeldused. Sotsiaalministri

17.09.2008 määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud

ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisa 1 „Ambulatoorse epikriisi andmekoosseis“ p-st

11.6 nähtuvalt tulebki radioloogiliste uuringute ülesvõtete kohta TIS-i kanda üksnes ülesvõtte

identifitseerimist võimaldavad ja kiirgusdoosi kajastavad andmed, kuid pole nähtud ette piltide

üleslaadimist, vaid selle asemel tuleb esitada uuringu kirjeldus ja tulemus (vt p-d 11.9 ja 11.10).

TIS-i andmete väidetav puudulikkus ei saanud seejuures praegusel juhul üldse tingida ebaõiget

hinnangut kaebaja töövõime ulatusele, sest vaidemenetluse raames 18.03.2021 toimunud visiidi

käigus uuriti esmajoones just selliste piirangute esinemist või puudumist, mida kaebaja oli oma

09.03.2021 taotluses väitnud, kuid mida TIS-i andmetest ei nähtunud.

14. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja on kogenud elus tõsiseid traumasid ja need võivad

olla põhjustanud talle pikaajalisi vaevusi, kuid töövõime hindamisel tuleb siiski lähtuda kaebaja

terviseseisundist hindamise ajal. Kaebaja enda kirjeldatud piirangud on eksperdile hindamisel

lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang,

kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete (nii TIS-i kantud andmete kui ka visiidi tulemuste)

põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on

tegemist. Kaebaja poolt 18.03.2021 visiidi käigus sooritatud füsioterapeutiliste testidega ei ole

tal tuvastatud piiranguid liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Kohtul ei ole alust kahelda

füsioterapeudi järelduste õigsuses ainuüksi seetõttu, et kaebaja arvates on see hinnang ebaõige

või sisaldab eksperthinnang mõningaid küsitavaid väljendeid (nt hantlite tõstmine „vilunult“)

või kehalise võimekuse seisukohalt ebaolulist (nt sisaldab 20.03.2021 eksperdiarvamus 9 korral

3-21-787

8(8)

füsioterapeudi märkust „Hindamisel patsient närviline, kasutab ebatsensuurseid väljendeid.“).

Nagu juba märgitud, ei saa kohus asuda ise eksperdi asemel hindama kaebaja terviseseisundit,

vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud

aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud

asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus

eksperdi erapooletuses. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine.

15. Kaebajal ei heidetud ette, et ta ei ole käinud neuroloogi või reumatoloogi vastuvõtul, vaid

ekspertarst viitas üksnes sellele faktile. Asjaolu, et kaebajat pole nende eriarstide vastuvõtule

saadetud, kinnitab kaudselt, et seda pole peetud tema terviseseisundit arvestades vajalikuks.

Laktoositalumatus (E73.8) diagnoositi kaebajal juba 14.10.2016 ning töötukassa ekspertarst on

usutavalt selgitanud, et laktoosivaba dieedi järgimise korral see töövõimet ei mõjuta ja dieedi

jälgimine ei saa praeguseks olla kaebaja jaoks enam sedavõrd keeruline, et takistaks töötamist.

16. Kuna ekspertarsti hinnangul põhjustavad psüühika- ja käitumishäired kaebajal mõõdukad

tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu

tajumise ning suhtlemise valdkondades, siis tuvastati kaebajal osaline töövõime ning kuna tema

seisund ja selle muutumine on raskesti prognoositav, siis ei pidanud ekspertarst võimalikuks

anda hinnangut pikemaks ajaks kui üks aasta, viidates psühhiaatri täiendava konsultatsiooni ja

ravi määramise vajadusele. Kaebaja leiab, et psühhiaatri konsultatsioon oleks tarbetu, sest tema

töövõimet piiravad füüsilised vigastused, mitte vaimsed häired. Sellega ei saa nõustuda. TIS-i

andmed kinnitavad, et kaebajal on põhihaigusena mh diagnoositud depressiivne skisoafektiivne

häire (F25.1) ja psühhiaatri 23.03.2020 sissekande kohaselt tuleks tema seisundit põhjalikumalt

hinnata, kuid juhtum suleti 11.08.2020, sest kaebaja soovis vahetada raviarsti. Hiljem ei ole

kaebaja psühhiaatri vastuvõtul käinud. Terviseandmed ei kinnita kaebaja väidet, et psühhiaatri

hinnangul on tema probleemid füüsilised, mitte vaimsed. Selleks, et uue töövõime hindamise

käigus oleks võimalik kaebaja terviseseisundit hinnata täpsemalt ja pikemaajalise prognoosiga,

tuleks kaebajal minna psühhiaatri vastuvõtule. Välistada ei saa võimalust, et kaebaja töövõime

osutubki puuduvaks, kui vaimsed häired tekitavad talle ulatuslikke piiranguid, mis takistavad

töötamist, kuid täpsemate järelduste tegemiseks vajalikke terviseandmeid ei saa koguda muul

viisil kui arstide poole pöördudes. Eesti Töötukassal ei ole seadusest tulenevalt õigust määrata

kaebajale puuduvat töövõimet üksnes põhjusel, et osalise töövõime toetus ei taga piisavalt tema

äraelamist ja vanemad ei taha kaebajat toetada. Puuduva töövõime saab tuvastada ainult siis,

kui kaebaja terviseandmed seda kinnitavad.

17. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 31.08.2021 otsus muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

X on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot, kuid pole esitanud andmeid

muude apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, jäävad X menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda. Töötukassa ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

19. Kuna otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid, tuleb otsuse avaldamisel kaebaja

nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)