2-21-3533/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Välja mõista A Dilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 4479, 11 eurot.

3. Välja mõista A Dilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (2909,

87 eurot) alates 26.02.2020-05.03.2021 summas 652, 97 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

4. Välja mõista A Dilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (2909,

87 eurot) alates 06.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tsiviilasja number 2-21-3533 Kohus Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Tarmo Tina

3. märts 2022 kell 14.00, Jõhvi Kohtuasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A D vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 5804, 34 eurot Menetlusosalised

Menetluse liik Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

Kirjalik menetlus

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115)

T I, e-post: xxx

A D (ik xxx, elukoht xxx)

5. Jätta menetluskulud A Di kanda.

6. Välja mõista A Dilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 545 eurot.

7. Välja mõista A Dilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (545 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.01.2020 kompromissilepingu/võlatunnistus nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet xxx Nr. xxx, 11.04.2018, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2909,87 € ja viivised summas 1541,11 €. Hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1,87 € ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 4449,11 € (2909,87 € + 1539,24 €). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 €. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja kompromissisumma tervikuna muutus sissenõutavaks 25.02.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja vaidleb kostjale vastu ning selgitab, et hagejal on kostja vastu kokku seitse nõuet, millest viis on lahendatud kohtumenetluses ning esitatud täitemenetlusse ning kaks on jätkuvalt kohtumenetluses.

2. Menetluses on tsiviilasjad 2-21-3710, nõude aluseks on kompromissileping/võlatunnistus xxx, 19.12.2019 ja käesolev tsiviilasi nr 2-21-3533, kompromissileping/võlatunnistus xxx, 19.12.2019 tulenevas nõudes. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 p 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 113² lg 2, 578 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4479, 11 € (põhinõue 2909,87 €, sisse nõutavaks muutunud viivised 1539,24 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €), viivised põhinõudelt 2909,87 € alates 26.02.2020-05.03.2021 summas 652,97 € ja sissenõudekulu 35 € ja edaspidi viivis põhinõudelt 2909,87 € alates 06.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hagi ei tunnista ja ei ole nõus asja menetlusse võtmisega, sest hageja on juba andnud võlgnevuse edasi kohtutäiturile. Jõhvi kohtutäitur K M juures on eelmisest aastast menetluses 5 täiteasja. (nr. 095/2020/2380, 095/2020/2379. 095/2020/2033, 095/2020//2032, 095/2020/2031), kus sissenõudjaks hageja.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses. Poolte vaheline võlasuhe on käsitletav võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna. Kompromissis on välja toodud selle alusel olev võlasuhe (xxx AS 28.11.2018 väikelaen nr. xxx), hageja on osas viivisenõudest loobunud ja pooled on tasumise kohustuse ümber kujundanud. Kompromissi p 2.2. sisaldab deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 mõistes, kuna kostja on kompromissis toodud nõuet tunnistanud.

5. Pooled ei vaidle selle üle et nad on sõlminud kompromissilepingu nr xxx, kompromissi sisu ja ulatuse üle, ning selle üle, et kostja on kompromissis sätestatud kohustust rikkunud (jätnud maksmata osamaksed). Kostja ainsaks vastuväiteks on see, et hageja on võlgnevuse juba andnud täitmiseks kohtutäiturile. Hageja on selles osas esitanud oma selgitused, millest nähtub, et käesolevast vaidlusalusest kompromissilepingust tulenev nõue täitmisel ei ole. See pole ka võimalik, kuna poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu näol ei ole tegemist täitedokumendiga täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 mõistes, st. seda ei ole võimalik anda täiturile sundtäimiseks.

6. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kompromissilepingu p

3.1. järgi juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Järelikult on kompromissis toodud summad tervikuna muutunud sisse nõutavaks ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 4479, 11 eurot (põhinõue 2909,87 €, sisse nõutavaks muutunud viivis 1539, 24 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €).

7. Hageja nõuab kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määras 0,060% päevas on pooled kokku leppinud kompromissi p-s 3.2. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Seega tuleb viivise nõue rahuldada.

IV MENETLUSKULUD

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud kostja kanda.

9. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv summas

425 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot, kokku 845 eurot.

Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tasu

120 eurot ja seega menetluskulud kokku 545 eurot. Tegemist on trafaretse hagiga ja asi ei ole keerukas.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/