2-21-14121/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14121

Tsiviilasi

K. R. hagi Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi

kaudu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. R., ik XXX, viibimiskoht XXX;

Kostja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu

(XXX), rg-kood 70006056.

Menetlus

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. K. R. (hageja) esitas 08.09.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse ja 09.11.2021

hagiavalduse täpsustuse Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu (kostja) vastu

mittevaralise kahju 400 eurot hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 11.05.2021 XXX kauplusest kolm 210-grammist

pakki halvaad ja kannatas selle tarbimise tõttu tervisekahju (toidumürgistus). Hageja

tarbis esimese paki halvaad, mille järgi tekkisid tal sümptomid, mida ta pidas magusa

liigsöömisega seonduvaks. Ka teise ja kolmanda paki tarbimise järel tekkisid sarnased

sümptomid. Hiljem sai hageja teada, et kostja on kõnealuse partii müügilt korjanud

nõuetele mittevastavuse tõttu. Hageja ei julgenud tervishoiutöötajate poole pöörduda,

kartes sanktsioone. Hageja pöördus 30.05.2021 kostja poole pretensiooniga. Hageja

nõuab mittevaralise kahju 400 euro hüvitamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt on hagi tõendamata. Hageja hakkas pretensioone esitama alles pärast

seda, kui sai teada vangla poolt halvaa tagasiostmisest. Kuna hageja ei säilitanud enda

kaupa, siis ta ei ole tõendanud, et temale müüdud kaup ei vastanud lepingutingimustele.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle oleks tekkinud tervisekahju. Ei ole eluliselt

usutav, et hageja oleks söönud järjest kolm pakki halvaad, kui ta oleks tundnud sellel

halba kõrvalmaitset.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Käesoleva tsiviilasja hagi hind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1

kohaselt 400 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

4. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

5. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendeid oma

nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15,

p 19 teine lõik). TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse

eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes

TsMS § 5 lg-st 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

6. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ostis 10.05.2021 XXX kauplusest

halvaad ning hagejale müüdud halvaapartii kutsuti tagasi.

7. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on tekkinud väidetavalt riknenud halvaa

tarbimise tõttu tervisekahju ja kas kostja peab hagejale hüvitama mittevaralise kahju.

8. Vangistusseaduse § 48 lg-s 1 kinnipeetavatele tagatud võimalus osta teatud kaupu

tähendab

vangla

kohustust

võimaldada

kinnipeetaval

astuda

vastavatesse

tsiviilõigussuhetesse. Kaupade ostmine ise aga toimub eraõiguslikule regulatsioonile

alluva müügilepingu alusel (vt Riigikohtu 14. detsembri 2011 otsus haldusasjas nr 3-3-

1-72-11, p 10).

9. Kohtu

hinnangul

vastab

pooltevaheline

leping

müügilepingu

tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes.

10. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi

järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai

võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise

kahju. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse

rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma.

11. Seega on lepingulise suhte puhul VÕS § 134 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise

nõudeõigus piiratud. Kohus leiab, et kauba müügilepingu puhul võib olla võimalik

tervisekahju hüvitamise nõue.

12. Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st

kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist,

mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt Riigikohtu 20.

juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13).

13. Kannatanu peab seega tõendama rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutuse kannatanule

tervisekahju

tekitamise

eest.

Kahju

tekitaja

vastutuse

tekkimiseks

tuleb

võlaõigusseaduse alusel tuvastada kahju ja VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjuslik seos teo ja

kahju vahel (vt Riigikohtu 26. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11).

Kahju hüvitamise ulatuse kindlakstegemisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), lepingu rikkumise puhul ka ettenähtavusega (VÕS § 127

lg 3) (vt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13).

14. Kohus on hagejale 28.10.2021 ja 31.01.2022 määrustes selgitanud tõendamiskoormust.

15. Esmalt märgib kohus, Põllumajandus- ja Toiduameti 19.05.2021 läbi viidud kontrolli

tulemusena tuvastati, et 11.05.2021 hankijalt XXX saabunud halvaal, mis oli kontrolli

hetkel lattu jäänud, esines toodet maitsnud ja tema lõhna hinnanud isikute arvates

rääsunud päevalilleõli lõhn ja maitse (tl 45-46). Samas ei ole nimetatud otsusega

tuvastatud kauba ohtlikkus tervisele. Pealegi ei pruukinud partii olla muutunud lõhna ja

maitsega täies ulatuses. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja sõi ära järjestikku kolm

halvaapakki. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja, tajudes endale tuttava

maitse ja lõhnaga maiustusel (halvaal) ebatavalist lõhna ja/või maitset, ei katkesta

maiustuse manustamist, vaid sööb väikese vahega järjest ära kolm 210-grammist

halvaapakki.

16. Kohtu hinnangul on hageja väide temal tervisekahjustuse ehk toidumürgistuse esinemise

kohta jäänud paljasõnaliseks. Kohus nõustub kostjaga, et toidumürgistus on objektiivselt

diagnoositav terviseseisund ja seda on võimalik diagnoosida tervishoiuteenuse

osutamise käigus. Nii näiteks on bakteriaalse nakkuse teel saadud toidumürgistused

rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi kirjeldatud rühmas A05 (muud

baktertoidumürgistused). Hageja ei ole tõendanud, et tal diagnoositi ajavahemikul 11.-

14.05.2021 toidumürgistus või muu toiduga seotud haigus.

17. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja halva enesetunde tõttu meediku poole ei

pöördunud. Hageja sõnul pidas ta oma enesetunnet normaalseks magusa liigsöömise

tagajärjeks ja ei julgenud distsiplinaarsanktsiooni hirmus vangla tervishoiutöötajate

poole pöörduda. Kohus leiab, et hageja väide on arusaamatu, sest kinnipeetavatele

tervishoiuteenuse osutamine on vangla üks ülesannetest.

18. Kohus selgitab, et hageja subjektiivne arvamus väidetava toidumürgistuse esinemise

kohta ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 esimese lause tähenduses. Seega ei ole hageja

tõendanud, et talle oleks tekkinud tervisekahju ning järelikult puudub ka põhjuslik seos

VÕS § 127 lg 4 tähenduses.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

20. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul

tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg

1). Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja on kinnitanud, et kostjal

menetluskulud puuduvad. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik