3-22-453/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2022 Tartu Haldusasja number Haldusasi 3-22-453 Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi riigi õgusabi taotlus rahuldamata. 2. Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi ning lahendis nimetatud talu nimi tähemärgiga. 3. Saata käeolev kohtumäärus teadmiseks Tartu Maakohtule seoses tsiviilasjaga nr 2-22-654.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 21. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlusest nähtuvalt on riigi õigusabi taotlejale vajalik seonduvalt maa erastamise küsimuse lahendamisega. Taotleja märgib, et ta ostis 1996. aastal Y talu (Y küla, Y vald) hooned ning esitas 1997. aastal maa erastamise avalduse. Talle lubati algselt erastada 10 ha maad, kuid hiljem selgus, et Setomaa vald on andnud valet informatsiooni maade erastamise kohta (viide 2004. a vastusele). Taotleja leiab, et teda ei ole koheldud õiguspäraselt ja ta soovib oma õiguste kaitseks tasuta riigi õigusabi advokaati. Taotleja soovib tõe väljaselgitamist ning vastust küsimusele, mis puudutab tema ostetud hoonete ümber maa erastamist. Ta soovib välja selgitada, kas tal oli õigus maade erastamiseks ning millises suuruses. Taotleja peab ka võimalikuks esitada kahju hüvitamise nõue, kui tuvastatakse valla õigusvastane käitumine. Taotlusele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis ning pangakonto väljavõte ajavahemiku 1. oktoober 2021-28. jaanuar 2022 kohta. 2. Kohus esitas 21. veebruaril 2022 Setomaa vallale kohtunõude, milles palus riigi õigusabi taotluse lahendamiseks selgitada asjaolusid, mis puudutavad Y talu hoonete juurde maa erastamist.

2(3) Kohus palus välja tuua, milliseid maa erastamist puudutavaid menetlustoiminguid/otsuseid on tehtud ning kas Xi 1997. a maa erastamise avaldus on lahendatud. Kohus palus ka väljastada olukorda selgitavad dokumendid (sh Xi 1997. a avalduse osas tehtud otsus selle olemas-olul). 3. Setomaa vald esitas 1. märtsil 2022 kohtule selgitused Xi Y talu erastamise kohta ning tema 18. novembril 1997 esitatud maa erastamise avalduse ning selle lahendamisega seotud dokumendid, märkides mh et taotlus on lahendatud Maa-ameti peadirektori 18. augusti 2021. a korraldusega nr 1- 17/21/2024 „Maa ostueesõigusega erastamine (Setomaa vald, Y)“.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Taotleja on riigi õigusabi taotluse blanketil 2. osas „Taotletava riigi õigusabi liik“ märkinud ristikesega kuus lahtrit (isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku esindamine täitemenetluses, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse). Kohtu hinnangul on taotleja eesmärk siiski saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Esmalt viitab sellele taotluses kirjeldatud probleem – maa (ostueesõigusega) erastamise taotluse lahendamine toimub haldusmenetluses ning vastavate otsustuste vaidlustamine toimub haldusorganile esitatava vaidega või kaebusega halduskohtule. Teiseks on taotleja ise eriliselt rõhutanud ristikest lahtris „isiku esindamine haldusmenetluses“. Kohtu järeldust toetab ka asjaolu, et Xi on eelnevalt taotlenud riigi õigusabi sarnases küsimuses Tartu Maakohtult, kuid esitas kohtute infosüsteemist nähtuvalt 21. veebruaril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-654 riigi õigus-abi taotlusest loobumise avalduse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-st 31 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks haldusmenetluses taotleja elukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasja kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega on halduskohus pädev kohus taotlust lahendama. 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. 5.1. Taotleja on esitanud kohtule vormikohase riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotleja on märkinud, et on pensionär ning teatise p-s 3 on märkinud enda sissetulekuna seoses puuduva töövõimega (450 eurot). Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on taotleja pension igakuiselt 576,59 eurot, Sotsiaalkindlustusametilt saadav igakuine hüvitis 293,72 eurot ning talle on makstud sotsiaaltoetusi summas 26,85 eurot kuus.

5.2. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulekute ja kulutuste andmetest (dtl 6-7) ilmneb, et kaebaja sissetulekute ja igapäevaseks toimetulekuks vajalike kulutuste vahe (874,32 eurot) võimaldab taotlejale vähemalt mõningasi kulutusi õigusabile. Kohus märgib siinkohal, et õigusabiteenust ei pea kindlasti ostma advokaadibüroolt, vaid saab kasutada ka soodsamaid õigusabivõimalusi. Näiteks pakub HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus, 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Ka kaht tundi ületava

3(3) nõustamise korral on õigusabi oluliselt odavam advokaadibüroode pakutavast. Õigusabi osutaja veebilehe https://hugo.legal/tasuta-oigusabi/ andmetel tuleb järgneva kuni 3 tunni eest tasuda 45 eurot tunnis.

6. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus hindama ka kavandatava menetluse eduväljavaadet (RÕS § 7 lg 1 p 5) ja taotleja enda võimekust õigusvaidluses enda õigusi kaitsta (RÕS § 7 lg 1 p 1). 6.1. Setomaa valla esitatud tõendite ja selgituste põhjal saab järeldada, et vaidlusaluse maa erastamine 9721 m² ulatuses on otsustatud Maa-ameti peadirektori 18. augusti 2021 korraldusega nr 1- 17/21/2024 „Maa ostueesõigusega erastamine (Setomaa vald, Y)“ vastavalt Setomaa Valla-valitsuse 9. detsembri 2020. a korraldusele nr 563 ning et taotleja ei rahuldu sellega, et talle pole võimaldatud erastada maad taotluses soovitud ulatuses (10 ha). Kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et Xi maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel antud haldusaktides on korrektsed vaidlustamisviited nii vaidekui ka kohtumenetluse kohta ning kogu erastamismenetluse käigus on taotlejale erastatava maa suuruse ja piiride määramise kohta mitmel korral selgitusi jaganud nii erastamisavalduse esitamise ajal asjaomane Mikitamäe vald, Setomaa vald kui ka Põlva Maavalitsus ja Maa-amet. Korduvad selgitused hõlmavad asjaolu, et puudub erastamistaotluse täies ulatuses rahuldamiseks vaba maa. Taotlejale on antud korduvalt võimalus oma seisukohti esitada, mh Maa-ameti 16. juuni 2021. a kirjas nr 6-13/20/18384-2, millega talle saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Maa-ameti peadirektori korralduse eelnõu „Maa ostueesõigusega erastamine (Setomaa vald, Y)“. Taotleja ei ole hoolimata korrektsetest vaidlustamisviidetest ja selgitustest seni asjakohaseid haldusakte tähtaegselt ega mõistliku aja jooksul nende saamisest vaidlustada püüdnud. Arvestades kujunenud kohtupraktikat ei ole tähtaja ennistamine vaidevõi kohtumenetluses kuigi tõenäoline, sest ka õiguslikult kogenematu isik ei saa määramatult pika aja jooksul oma õiguste kaitseks vaiet või kaebust esitada (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3- 1-71-09, p 10). 6.2. Kohtu hinnangul ei ole kujunenud olukorras taotlejale vajalik määrata riigi õigusabi korras advokaati. Nii haldusja vaidemenetluses kui ka halduskohtumenetluses toimib uurimispõhimõte ning selgitamisja abistamiskohustus (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 6, 15, 36 ja 78; HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega ei eelda ei haldusega halduskohtumenetluses oma õiguste kaitsmine isikult, et ta oskaks esitada korrektseid õiguslikke argumente või viidata õigusnormidele, vaid oluline on välja tuua, milles väidetav õiguste rikkumine seisneb ja kuidas see isiku õigusi riivab. Samamoodi ei takista õigusteadmiste puudumine kahju hüvitamise nõude esitamist haldusorganile või halduskohtule vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lg-le 1. Kui kaebus, vaie või kahju hüvitamise nõue esitatakse tähtaega ületades või see on puudustega, annab vaiet lahendav haldusorgan või halduskohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning tähtaja ennistamise taotlemiseks (HKMS § 120 lg 3, HMS § 77 ja 78). 7. Eelnevat arvesse võttes jätab kohus Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 8. Halduskohus peab vajalikuks teavitada Xi taotluse lahendamisest Tartu Maakohut, kes menetleb tsiviilasjas nr 2-22-654 sarnastel asjaoludel esitatud riigi õigusabi taotlust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe kohtunik