2-21-12819/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(8)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.märts 2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12819

Tsiviilasi

C N hagi D N vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 628 eurot;

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: C N (ik xxx)

Hageja seaduslik esindaja E P (ik xxx, e-post: xxx)

Kostja: D N (ik xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt D Nlt välja hageja C N kasuks igakuine elatis:

a. summas 292 eurot kuus perioodi 01.09.2021 kuni 31.12.2021 eest;

b. alates 01.01.2022 kuni hageja C N täisealiseks saamiseni summas 213,44

eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-tes 3 – 5 sätestatud määra.

3. Välja mõista kostjalt hageja C N kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.06.2021

kuni 31.08.2021 eest summas 876 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja D N on

kohustatud tasuma resolutsiooni punktis 2 elatise E P arvelduskontole xxx

selgitusega „C N elatisraha“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

2(8)

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja elab emaga ja on tema

ülalpidamisel. Kostja hagejale elatist ei tasu.

2. Hageja igakuise vajadused on järgmised:

o

eluasemekulud 250 eurot (1 000 jagatuna 4 inimese vahel)

o

toidukulu 46,80 eurot (jätkupiimasegu ja 4.elukuust lisanduvad toidulisad)

o

kulutused transpordile 70 eurot

o

sidekulud 20 eurot

o

hügieenitarbed mähkmed 55,96 eurot, kreemid 5 eurot, beebiõli 12,75 eurot,

vatipulgad 2 eurot, ninaloputusvedelik 13 eurot, D-vitamiin 15 eurot)

o

riided ja jalatsid 150 eurot

o

muud püsikulud 56 eurot

3. Hageja soovib kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 01.06.2021 kuni 31.08.2021 876

eurot ja alates 01.09.2021 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tasutaks hageja

seadusliku esindaja E P arvelduskontole xxx selgitusega „C N elatisraha“.

4. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta ei suuda xxx olles tasuda elatist

miinimummääras, sest teda saavad aidata tema vanemad, kes töötavad. Hageja nõustus, et

kostjal on veel neli (4) last, kuid kaks (2) neist on juba täisealised.

KOSTJA VASTUS

5. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega.

Kostja hinnangul ei ole hageja eluasemekulu nii suur, sest korterit üüritakse tuttavalt ja

üürisummat näidatakse suuremana. Korteri üüri eest maksab kostja väite kohaselt riik. Kostja

märkis, et hageja seaduslikul esindajal on teises riigis pangaarve, kuhu tuleb raha ning samuti

omavat hageja seaduslik esindaja ettevõtet. Kostja tõi välja ka selle, et hageja on tema viies

(5) laps, kellele ta peab tasuma elatist. Kostja palub kohtul võtta arvesse seda, et viibib

kinnipidamisasutuses.

6.

30.11.2021 kirjas leidis kostja, et hageja igapäevased kulud on väiksemad, mis on

täielikult kaetud riiklike toetustega. Kostja hinnangul kuna tal sissetulek puudub, saab ta

maksta hagejale elatist maksimaalselt 100 eurot kuus, hagi esitamisest kuni otsuseni

tegemiseni maksimaalselt kokku 500 eurot.

7.

08.02.2022 kirjas teatas kostja, et on nõus tasuma elatist 120 eurot kuus, ülejäänud

kulud on kaetud riiklike toetustega.

3(8)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse

(edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last

ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13

p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses

tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt

tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab

elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12

p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu

eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad

materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19,

Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla

üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on

kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist

2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole

vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on

miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema

asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4

sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus

võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

4(8)

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on

oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende

tõendamiskoormust.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab emaga;



kostja elatist ei maksa.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates

01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

12. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hageja põhjendatud kulud ei ole esitatud

suuruses eelkõige eluasemekulude näol; (ii) hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega;

(iii) kostjal on veel alaealisi, kellele ta peab tasuma elatist; (iv) kostja viibib xxx ja sissetulek

puudub.

13. Hagejad on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et

hagejate kulud kuus on keskmiselt 546,51 eurot (tlk 13) kuus. Kohtu hinnangul on tegemist

arvestusliku veaga, sest kõik lapse vajadused on kululiikide lõikes kokku arvestatuna 696,51

eurot. Kuna käesoleval juhul nõuab hagejad kostjalt 292 eurot ehk elatist alla

miinimummäära, puudub hageja kohustus kulude suurust tõendada.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma

halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel

võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus

olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12).

14. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole

ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised

põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured,

vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).

5(8)

Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse ning samuti väitnud, et tal puudub sissetulek,

kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning tal on ka veel lisaks hagejale neli (4) last, kellele

tuleb tasuda elatist. Samuti on kostja väitnud, et hageja vajadused on kaetud riiklike

toetustega. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige

lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et,

Tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmine: eluasemekulu 250 eurot (1000 eurot

jagatuna nelja inimesega); kulutused toidule 46,80 eurot; transpordikulu 70 eurot; sidekulu 20

eurot; hügieenitarvete kulu 103,71 eurot – mähkmed 55,96 eurot, kreemis 5 eurot, beebiõli

12,75 eurot, vatipulgad 2 eurot, ninaloputusvedelik xxx 13 eurot, D-vitamiin 15 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot ja muud vältimatud püsikulud 56 eurot, kokku

696,51 eurot.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Kostja on esitanud vastuväite hageja

eluasemekuludele. Kostja ei ole oma vastuväiteid kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud.

TsMS § 233 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju

täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste

raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise

kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades. TsMS § 233 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui

poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud

väljaandes on selgitatud, et sätte rakendamise eelduseks on, et tõendamisraskused

puudutaksid nõude suurust, mitte nõude alust. Seega saab sätte alusel kohus nõude suurust

oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osas

tõendamiskoormuse vähemasti minimaalmääras täitnud. Samuti on rakendamise eelduseks

erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tugineda nõude iseloomust või siis konkreetse

juhtumi eripärast (Tsiviilkohtumenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne I, lk 1279, p

3.3).

Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja põlvneb kostjast ning on alaealine. Poolte vahel

vaidlus hageja vajaduste suuruse üle. Võttes arvesse, et vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud

PKS regulatsioonile peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist, sh ka olukorras,

kus viibib kinnipidamisasutuses, andma üldjuhul lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning kostja ei ole tõendanud, et hageja vajadused oleksid väiksemad, hindab

kohus hagejate nõude suurust oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades TsMS

§ 233 lg 2 järgi PKS § 99 arvesse võttes. Kuigi käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 292

eurot ehk elatist alla miinimummäära, mistõttu puudus hagejal kohustus kulude suurust

tõendada, on hageja esitanud 25.09.2021 seisukoha lisadena üürilepingud, arved ning

pangakonto väljavõtted, analüüsib kohus alljärgnevalt, kas hageja eluasemekulud

moodustavad 250 eurot kuus või on väiksemad. Kohtule esitatud 15.06.2021 üürilepingu,

kehtivusega 01.07.2021-01.07.2022 kohustub xxx tasuma üüri 90 eurot (tlk 43 pöördel kuni

44 pöördel). Hageja ema on xxx osanik (tlk 98). 26.12.2020 üürilepingu, kehtivusega kuni

21.12.2021 kohustus E N tasuma 3-toalise korteri eest üüri 700 eurot (tlk 45 p 4.1), millele

lisanduvad kommunaalkulud (tlk 45 pöördel p 4.7). Kõrvutades omavahel xxx korteri

kasutamise eest esitatud arveid (tlk 31 pöördel – 37) hageja esitatud pangakonto väljavõtetega

arvete tasumise kohta (tlk 42 pöördel – 43), nähtub, et korteri kasutamise eest ei ole alati

arvetel kajastatud summa. Näiteks 02.03.2021 on tasutud arve nr 01/130221 eest 875,46

eurot, kuid arve nr 01/130221 on esitatud summas 927,64 eurot (tlk 32); 22.04-2021 on

tasutud arve nr 01/150421 eest 874,12 eurot, kuid arve nr 01/150421 on esitatud summas

924,30 eurot (tlk 33 pöördel). Seetõttu lähtub kohus eluasemekulude arvestuses hageja

6(8)

esitatud pangakontode väljavõttest, mis kajastab korteri kasutamise eest tasumist. Kohtu

hinnangul on keskmine eluasemekulu summas 875,50 eurot (8 754,98/10). Kuna hageja väitel

elab korteris neli (4) inimest ja kostja ei ole seda väidet ümber lükanud, moodustab hageja

eluasemekulu suuruseks keskmiselt 218,88 eurot kuus. Kohus lisab, et kuigi teatav vastuolu

on ka esitatud lepingu kuupäevade ning kehtivuste osas ning 15.06.2021 kuupäeva kandva

üürilepingu järgi on üürnikuks xxx, ei ole kostja vaidlustanud väidet, et hageja ei ela xxx.

Samuti ei ole kostja tõendanud oma vastuväidet, et korteri kommunaalkulud tasub riik.

Kokkuvõtvalt ja arvestades, et asjas esitatud asjaoludest nähtub, et hageja puhul on tegemist

imikuga, kes igapäevaselt veel mähkmeid, mähkmekreeme jmt hügieenitarbeid, D-vitamiini,

jätkupiimasegu ning alates 4.elukuust lisatoitu, riideid ning selleks, et hagejale oleks tagatud

keskmise kvaliteediga elukeskkond, mitmekesine ning vastavalt eale tervislik ja ökoloogiliselt

puhas toidulaud, vastavad kohtu hinnangul hageja mõistlikud vajadused toidule, hügieenile,

transpordile, huvitegevusele

kuni

31.12.2021 kehtinud PKS-s

kehtestatud

elatise

miinimummäärale.

15. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

292 eurot kuus.

16. Kostja märgib, et hageja vajadused on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on

lahendi nr 2-16-11905 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei

anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla

miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude

asjaoludega (nt vanemate halva seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on

miinimummäärast väiksemad)( viidatud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste

hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse §

16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mg lapsetoetus.

17. Kohus tegi päringu Maksu-ja Tolliametile, xxx, pankadele, kinnistusraamatusse,

äriregistrisse ja liiklusregistrisse hageja ema ja kostja varalise ning majandusliku olukorra

väljaselgitamiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti hageja emale perioodil 08.2020 kuni

10.2021 (tlk 87) väljamakse 2021.aasta augustis summas 1 168 eurot (bruto) ja 2021. aasta

septembris 584 eurot (bruto). Kostja töötasu saamist on deklareeritud 2020.aasta augustist

kuni oktoobrini vastavalt 355,48 eurot, 584 eurot ja 584 eurot (tlk 88). Summad on bruto

summana kajastatud.

Kostja K-Raha konto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.08.2020 kuni 16.08.2021 on kostjale

laekunud sissetulekuna kokku 2 040 eurot (tlk 71-73)16.08.2021 seisuga on kostja konto

lõppjääk 803,32 eurot ja 30.09.2021 seisuga 502,81 eurot (tlk 72 pöördel). Hageja ema omab

kontot LHV pangas (tlk 76-76 pöördel) ja blokeeritud arvelduskontot Swedbankis (tlk 80).

Alates hageja sünnist xxx on laekunud hageja ema kontole (tlk81-83) elatis R R O R kasuks.

Ülekandeid on teostatud ka A P kontolt Hageja kummalgi vanemal kinnisvara puudub.

Hageja ema on seotud xxx ja xxx-ga (tlk 95). xxx-s omab hageja ema osalust, millele on

täiteasjas 022/2021/3785 raames Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt seatud keelumärge

(tlk 98). Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 31.10.2020 perioodi 01.01.2019 –

31.12.2019 kohta. Majandusaastaaruande kohaselt oli nimetatud ettevõtte kasum 2019.aastal

2 742 eurot (tlk 106). Kostjal seoseid äriühingutega puuduvad (tlk 96). Hageja emale kuulub

liiklusregistri andmetel 2006.aasta xxx, millele on samuti seatud keelumärge (tlk 107). Kostja

nimel sõidukeid ei ole (tlk 108). Hageja emal on lisaks hagejale veel kaks alaealist

ülalpeetavat (tlk 92). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et ka kostjal on lisaks hagejale

kaks (2) alaealist ülalpeetavat (tlk 125 – 125 pöördel). Tuginedes eeltoodule on kohus

seisukohal, et hageja vanemad on varaliselt ja majanduslikult võrdsed. Lähtudes aga kostja K-

Raha kontol nähtuvaid sissetulekute ja väljaminekute suurust ning konto seisu ning kuna

kostja ei tõendanud kohtu selgitustest hoolimata, et ta täidab teiste alaealiste suhtes

7(8)

ülalpidamiskohustust ning kui suured on teiste alaealiste laste igakuised vajadused ja milline

on kostja teiste laste emade panus laste ülalpidamisse ning arvestades, et ka hageja emal on

lisaks hagejale veel alaealisi ülalpeetavaid, asub kohus seisukohale, et kostja majanduslik

seisukord ei on sedavõrd halb, et see ei võimaldaks lapsele tasuda miinimummääras elatist.

Sellest tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus hageja elatise vähendamiseks saadavate

riiklike peretoetuste arvelt.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas

292 eurot perioodi 01.09.2021 kuni 31.12.2021 eest.

19. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada PKS § 101 lg 1 – 5

sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem või väiksem eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1448

eurot.

Lastetoetus kokku on 60 eurot (kuna hageja vanematel ei ole rohkem ühiseid lapsi, siis elatise

kalkulaator suurperetoetust ei arvesta) ja pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale.

Lastetoetus tuleb tuleks jagatuna kahele ning arvestada elatise summast.

Elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/)

kohaselt

on

seadusjärgne

elatisemäär hageja osas 213,44 eurot.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS

§ 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohus võib

elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas PKS §-

s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega

seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise

vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates

01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot, kuid mitte alla PKS §

101 lg 3 – 5 sätestatud määra.

20. Hageja nõude osas välja mõista kostjalt elatis ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus PKS

§ 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei tasunud

hagejale elatist vajalikus ulatuses perioodil 01.06.2021 kuni 31.08.202 ning hageja on

esitanud juba 2021. aasta augustis elatise nõude kohtusse, on tagasiulatuva elatise

väljamõistmine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole kostjalt elatise tagasiulatuv

väljamõistmine tema suhtes ebaõiglane ega pane teda ka majanduslikult nii halba seisukorda,

et ta seda teha ei saaks ega suudaks.

Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi

01.06.2021 kuni 31.08.2021 eest summas 876 eurot

21. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb

maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole.

22. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et kostja on

kohustatud elatise tasuma hageja seadusliku esindaja E P arvelduskontole nr xxx.

8(8)

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

25. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik