3-21-1467/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1467 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja nr 5-3/21/442 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest ning tühistamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlusele üle minemisest. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-21-1467 menetlus. 3. Tagastada asjas tasutud riigilõiv 15 eurot Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ arveldusarvele nr EE927700771004404151. 4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu (edaspidi kohus) menetluses on Tallinna Vangla kinnipeetava X (edaspidi kaebaja) kaebus Tallinna Vangla (edaspidi vastustaja) 31.03.2021 käskkirja nr 5-3/21/442 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirja alusel määrati kaebaja ajavahemikuks 01.04.−01.09.2021 majandustöödele abitööliseks. 2. Käesoleva kohtumenetluse ajal ammendus vaidlusalune käskkiri selle kehtivuse lõppemise tõttu. Kohus palus 24.01.2022 kohtunõudes poolte seisukohta tühistamisnõude osas menetluse lõpetamise kohta ning õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku vajaduse kohta. 3. Vastustaja esitas 04.02.2022 seisukoha, milles märkis, et kuna kinnipeetavad on vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 37 lõikele 1 kohustatud üldjuhul töötama, siis ei saa välistada, et kaebaja tulevikus uuesti tööle määratakse, kui ei esine VangS 37 lõikes 2 töötamist välistavaid asjaolusid. Majandustöödel töötamist välistavaid asjaolusid vangla arst kaebaja puhul senini tuvastanud ei ole. Tervislik seisund võib olla ajas muutuv. Enne kui kaebaja uuesti tööle Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

2

määratakse, hindab arst ka tema töövõimelisust uuesti, arvestades sh töö iseloomu, kus teda rakendada tahetakse. Seega isegi kui kohus tunnistaks Tallinna Vangla 31.03.2021 käskkirja nr 5- 3/21/422 õigusvastaseks, on see hinnang kaebaja tööle määramise kohta ajavahemikul 01.04.−01.09.2021. Eeltoodut arvestades ei ole vastustaja hinnangul tühistamisnõuetelt tuvastamisnõuetele üleminek lähtuvalt preventiivsest huvist põhjendatud ega vajalik. 4. Kaebaja esitas 14.02.2022 seisukoha, milles taotles menetluse jätkamist käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja märkis, et kohus peaks tuvastama vastustaja käskkirja õigusvastasuse, et tagada kaebaja õiguste kaitse ka tulevikus, mistõttu on tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek põhjendatud ja kaebaja huvide kaitseks. 5. Kohus andis 22.02.2022 kohtunõudega kaebajale tähtaja menetluskulude nimekirja ning menetluskulusid puudutavate kuludokumentide esitamiseks kuni 01.03.2022, otsustamaks menetluse lõpetamise ning kaebuse muutmise vastuvõtmise üle. 6. Kaebaja esitas 01.03.2022 taotluse vastustajalt menetluskulude 1777,50 eurot (sh käibemaks 20%) välja mõistmiseks. Kaebajale osutati õigusabiteenust 11,85 tunni ulatuses, tunnihinnaga 125 eurot (millele lisandub käibemaks). KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja taotles käskkirja tühistamisnõudelt selles õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemisele üleminekut lähtuvalt preventiivsest huvist. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. 8. Kohus nõustub vastustajaga, et õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemisele üleminek ei ole vajalik ega põhjendatud. Vaidlusalune käskkiri puudutab perioodi 01.04.2021−01.09.2021. Vastustaja on selgitanud, et juhul kui kaebaja ka uuesti tööle määratakse, teostatakse sellele eelnevalt kaebaja terviseseisundi ülevaatamine vangla arsti poolt ning kaebaja töövõimelisuse hindamine. Seega, kui kaebaja uuesti tööle määratakse, toimub see uute asjaolude alusel, mistõttu ei saa vaidlusaluse käskkirja järeldusi üle kanda uuele olukorrale. Seega ei omaks vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse tuvastamine preventiivset eesmärki, mida kaebaja loodab saavutada ning menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamise nõudes on eesmärgitu. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus kaebuse muutmine (tühistamisnõude asendamine õigusvastasuse tuvastamise nõudega) vastuvõtmisest. Halduskohtu määruse peale, millega keeldutakse kaebuse muutmise vastuvõtmisest, võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse (HKMS § 49 lg 6). 9. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Käskkiri ammendus selle kehtivuse lõppemise tõttu kohtumenetluse ajal. Seega esineb alus menetluse lõpetamiseks tühistamisnõude osas. Olukorras, kus vaidlusalune haldusakt on kohtumenetluse kestel oma kehtivuse kaotanud ning seetõttu ammendunud, kohaldub HKMS § 152 lg 1 p 4 menetluse lõpetamise alus analoogia korras (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 11). Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

Menetluskulud

3

10. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada. Kohus tagastab 30.06.2021 tasutud riigilõivu 15 eurot kaebaja näidatud Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ arveldusarvele. 11. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 12. Vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude (õigusabikulude) välja mõistmine ei ole põhjendatud. Haldusakti, s.o vaidlusaluse käskkirja ammendumine toimus kohtumenetluse ajal seoses käskkirja kehtivuse lõppemisega. Menetluse lõpetamisega ei tunnista kohus vastustaja tegevust õigusvastaseks. Menetluse lõpetamine ei olnud tingitud kaebaja poolt kaebuse esitamisest. Vastustaja ei tunnistanud käskkirja kehtetuks. Seega ei esine HKMS § 108 lg 6 alust, et mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Järelikult jäävad menetlusosaliste menetluskulud (v.a kaebajale tagastatav riigilõiv) nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom