4-21-3339/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-3339

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.03.2022.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3339 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu O.L kaebus otsuse peale kohtuvälise menetleja Kaebuse esitaja O.L, ik: XXX, elukoht xxx : Kaebaja esindaja Kohtuväline menetleja puudub Politsei- , Tallinn ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139 Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. O.L kaebus k Jätta rahuldamata ohtuvälise menetleja otsuse peale.

2. Jätta muutmata Politsei Lääne - ja Piirivalveameti

prefektuuri Paide politseijaoskonna 17.08.2021 otsus väärteoasjas nr 2510,21,001110, millega O.L

´i LS § 227 lg 2 trahviühiku ulatuses, s.o karistati alusel rahatrahviga 100

400 eurot 1 ning määrati lisakaristus LS § 227 lg 5 p järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

3. 2-kuuline Kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 2-

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile.

5. o 400 O.L´ile LS § 227 lg 2 järgi määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s. eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul, tasuda vaidlustatud otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220215069978.

2

6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies

ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit

täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. PPA 17.08.2021 otsusega

Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna väärteoasjas nr

2510,21,001110 karistati O.L-i 7 liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 22 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks 400 eurot selle eest, et ta juhtis 19.07.2021 /-8 km/h. Suurim mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 123+

lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. O.L rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud normi pannes toime

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 17.08.2021 esitas O.L kaebuse, milles palub karistust miinimumini ning vähendada juhtimisõiguse mittepeatamist põhjusel, et kahe alaealise lapse ainukeseks ülalpidajaks. ta on Kaebaja väljendas kahetsust kiiruse ületamise osas mõistes oma eksimust seoses karistusega. Kaebaja avaldas soovi menetleda kaebust kirjalikus menetluses ning ei soovinud kaitsjat.

3. esitas seisukoha, mille kohaselt on Kohtuvälise menetleja kaevatav kohtuvälise menetleja

otsus seaduslik ja põhjendatud. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud

menetlusaluse isiku varasema s O.L käitumisega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt oma kolme kehtivat väärteokaristust mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise

eest, mis on toime pandud lühikese aja jooksul (andmed karistusregistrist: lubatud s 23.10.2020). V õidukiiruse ületamised 04.06.2021, 19.02.2021 ja äärteo toimepanemise ajaks

ei olnud isikul eelnevad karistused kustunud. , et Kohtuväline menetleja märkis seisukohas kõik kaebuses kirjeldatud kohustused seoses pereeluga olid menetlusalusele isikule teada enne rikkumise toimepanemist. Varasemalt on menetlusalusele isikule samalaadsete rikkumiste

eest kohaldatud rahalisi karistusi ja mitte kordagi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Rahalised karistused on küll täidetud, kuid isik jätkab

samalaadsete rikkumiste toimepanemist, siis on kohtuvälise menetleja eesmärk kohaldada menetlusaluse isiku suhtes

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist eripreventiivsel kaalutlusel tema seadusekuulekale

käitumisele mõjutamiseks. Asjaolu, et käesolev ri korduv, viib kohtuvälise kkumine on

menetleja arusaamisele, et varasemad karistused ei ole suutnud O.L-i mõjutada

seadusekuulekalt käituma. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib

lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata e ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes jätmise. Peale sell kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise. ohtuväline menetleja , et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja K leidis

3

määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. uhindudes VTMS § 132 p 1, on J kohtuväline menetleja seisukohal, et O.L kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud O.L ´i aebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja poolt esitatud k seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses.

Väärteootsuse 19.07.2021 koostatud väärteoprotokol nr 2510,21,001110 kohaselt on l nr

AB1496548 selle kohta, et O.L 19.07.2021 kella 20:42 ajal Järvamaal Järva vallas Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt 80 km-l, juhtis Võru mootorsõidukit Volkswagen Crafter reg nr XXX kiirusega 123 km/h +/-

8 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2 X nr DB012531. Nimetatud teoga on menetlusalune isik rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 100 trahviühikut so 400

eurot ja lisakaristusena juhtumisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Karistuse määramisel on

arvestatud isiku karistust kergendavaid asjaolusid - amlikku kahetsust ja puhtsüd märgitud, et raskendavad asjaolud puuduvad.

LS § 15 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel lg 1 p 1 teel 90 kilomeetrit

tunnis.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et O.L sõitis asulavälisel teel

kiirusega 123 km/h +/- 8 km/h. irust Kohtule esitatud materjalide kohaselt mõõdeti ki

kiirusemõõturiga Stalker DSR 2X nr DB012531, antennid KC153 ja KR038188, tabloo

DI076198, mida testiti 19.07.2021 kell 19:00 ning seade oli töökorras ning töötemperatuur

vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.

Taatlustunnistuse nr TTRS-20 0244 /0 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur esitatud nõuetele ning on taadeldud Stalker DSR 2 X nr DB012531 04.11.2020. Eeltoodust tulenevalt on O.L 227 ´i käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § lg 2 järgi.

Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist ning rahatrahvi suurust ja kohaldatud lisakaristust.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus hindab käesoleval juhul O.L

´i süü suurust. Süü suuruse h

indamisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud

asula teel ja ajal, mil on palju liiklejaid (kell 20:42) välisel võrdlemisi . Süüd suurendavaks asjaoluks peab kohus pse viibimi s la st sõiduki (O.L-i enda põhjenduste kohaselt kiirustas

ta last naise juur viima) kuna menetlusalune isik otseselt ohtu de seadis kiiruse ületamisega oma lapse elu ja tervise lisaks teistele kaasliiklejatele. Kuigi liiklusja ilmaolud olid kiiruse ületamise hetkel head, tuleb arvesse võtta, et maanteel liigub teisi sõidukeid. Liikudes kiirusel 123 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Samuti ei ole O.L-i puhul alust arvata, et tegemist

võis olla üksikjuhtumiga kuivõrd rikkumise toimepanemise

hetkel oli O.L mitu

kehtivat väärteokaristust liiklusrikkumiste eest. Küll aga on saab kohtu hinnangul isiku

kahetsus s, pidada siiraks. t on kohtu hinnangul t, mida ta korduvalt väljenda Kokkuvõt es menetlusaluse isiku süü suur.

4

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas

üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära - korrigeeritakse seadusandja poolt erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 22 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse 7 lg 2 kohaselt karistatakse

ületamis – 00 trahviühikut või sõiduki e eest 21 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 1

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni Kohus toob välja, et keskmine kuue kuuni. sanktsiooni määr antud väärteo puhul on 0 trahviühikut, esinevad karistust kergendavad asjaolud 5 kuid ka

asjaolud, et isikul on varasemaid millest kohtuotsuse liiklusrikkumisi kiiruse ületamise eest tegemise hetkeks kehtib kaks. Isikut iseloomustava asjaoluna ei saa kõrvale jätta asjaolu, et rikkumise toimepanemise hetkel oli O.L kolm kehtivat liiklusrikkumist ning kõik olid

seotud kiiruse ületamisega. Käesoleva väärteootsuses et e heidetud kiiruse ületamise s t

episoodi pani O.L toime vähem kui kaks kuud peale viimase karistuse saamist ning

sisuliselt kuu aega hiljem peale otsuse jõustumist. Seega ei ole tõepoolest alust arvata, et

määratud karistused rahatrahvi näol oleksid avaldanud mingisugust preventiivset mõju ning lisakaristuse kohaldamine on vajalik ning põhjendatud.

Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates

kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult ja

tahtlikult liiklusnõudeid. Kaebuse esitaja on põhjendanud oma käitumist asjaoluga, et ta kiirustas last ema juurde viima. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et suurim lubatud piirkiirus kehtib ühetaoliselt iga juhi jaoks, liiklusseadus ei tee erandeid lubatud sõidukiiruse

suuruse kohta seoses sellega, et kuhugi on kiire. Seega ei ole kaebuse esitaja ennast õigustavad väited ei süüd vähendavad ega õigusvastasust välistavad, vaid vastupidi, näitavad,

et menetlusalune isik ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest, keelatusest ega süü suurusest. Sõiduki juhtimine asulavälisel teel 90 km/h piirangu alas kiirusega mitte vähem kui 123 km/h,

pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samale teelõigule sattuvate

kaasliiklejate elu ja tervise ning kõrvaliste isikute vara, mis aga näitab juhi ükskõiksust ja hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse ja tema enda käitumisest tulenevasse ohtu.

Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb

kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on seisukohal, et positiivne on preventatsioon,

mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide

kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus

vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal oli väärteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seega on kaebuse

esitaja ka varem toime pannud samaliigilisi liiklusalaseid rikkumisi ning paratamatult on

tegemist käesoleval juhul O.L ´i iseloomustavate andmetega. Seega arvestades

varasemaid määratud väärteokaristusi väärteootsustuse tegemise hetkel

leiab kohus, et

kohtuvälise menetleja määratud sanktsiooni maksimaalses määras põhikaristus on süüle vastav ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka preventiivsete eesmärkidega

ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta. Määratud karistus on kohtu hinnangul kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku - eripreventiivs

et prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid

5

Määratud lisakaristuse puhul peab kohus asjakohaseks viidata lahendile nr 3-1-1-122-13,

mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu

otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil

põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete

rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks

lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt

rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu

tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse

kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal oli väärteo toimepanemise ajal

kolm kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi s.o kiiruse ületamise eest. Nagu kohus

eelnevalt märkinud on, ut, kes ei täida iseloomustab see kaebuse esitaja isikut kui isik

liiklusnõudeid korrektselt. Kohus leiab, et kuna antud juhul on tuvastatud korduv kiiruse ületamine kui ka toime pandud väärteo iseloomust tulenev hoolimatu suhtumine oma teosse, siis on lisakaristuse kohaldamise eeltingimused täidetud ning põhjendatud eripreventiivsetel

kaalutlustel. Pelgalt rahatrahv ei suuda kohtu hinnangul menetlusalust isikut mõjutada

õiguskuulekusele kuivõrd talle on korduvalt rahatrahve samalaadse teo eest määratud ning

seda ka sanktsiooni maksimaalses määras.

Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud korduvat kiiruse ületamist, leiab kohus, et

kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et pelgalt rahaline mõjutamine

kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja

kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kujutab endast liikluses ohtu, kuivõrd ta ei suuda tajuda tema enda juhitud sõiduki liikumiskiirust 90 km/h alas olukorras, kus tema

sõiduki kiiruseks on mõõdetud 123 km/h. Kui isik ei suuda ei jälgida spidomeetrit ega

kohandada juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtestatud ja üheselt arusaadavale kiiruse

piirangule

ja ületab lubatud sõidukiirust, siis näitab kaebuse esitaja käitumine seda, et ta

suhtub juhile kehtestatud elementaarsesse keeldu üleolevalt ja teisi ohustavalt.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse

mõneks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on

kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

LS § 227 lg 5 p alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1

ühest kuust kuni kolme kuuni. Arvestades, et tegemist on korduva samalaadse liiklusalase rikkumisega ning kohus hindas eks on kohus seisukohal, et lisakaristus on süü suur määratud

6 proportsionaalne toimepandud teo ja isiku süüga. Ei saa märkimata jätta, et LS § 227 lg 2 eest

on võimalik määrata juhtimisõiguse äravõtmist ka põhikaristusena ja seda kuni kuueks kuuks.

Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses sellega, et ta on kahe alaealise lapse ainus ülalpidaja. Kohtu hinnangul on see inimlikust aspektist arusaadav, aga see ei ole

kuidagi ei süüd vähendav ega karistust kergendav või lisakaristuse kohaldamist välistav asjaolu. Sellisel juhul kaotaks lisakaristus oma eesmärgi ja mõtte, kui seda ei saaks kohaldada

kõigi lapsi ainsana ülalpidavate ja sõidukit vajavate isikute puhul. Omaks sellega seoses võetud kohtupraktika kohaselt ei välista juhtimisõiguse äravõtmist ka töö kaotamise võimalus. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise - õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit liikumispuude olemasolu kohta.

Kohus leiab, et kui isikule antakse eriõigus sõidukijuhtimise õiguse näol, peavad talle selle õiguse saamisel kõik nõuded, keelud ja reeglid selged olema. Vastasel juhul talle seda õigust anda ei saakski. Korduvate kiiruse ületamiste eest karistatud isikuna pidanuks kaebaja tegema järeldused, et tuleks hoiduda riskikäitumisest liikluses ja hoiduma sellise liiklusalase väärteo

toimepanemisest, mille eest on kas põhi või lisakaristusena ette nähtud juhtimisõiguse -

äravõtmine. Juhtimisõiguse saanud isikuna ja kiiruse eest korduvalt karistatud isikuna pidi kaebuse esitaja teadma ka seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning sellisele

teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi või -

lisakaristusena. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema või temast majandustegevuse tõttu sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks.

Eeltoodust tulenevalt l - ja eiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamiseks. Kohtuvälise

menetleja poolt kohaldatud lisakaristuse suurus 2 kuud on põhjendatud.

Kokkuvõtvalt asub ko või hus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusmateriaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-134.

Piret Liivo kohtunik